Múnay salasyndaghy kәsipker dese kóz aldymyzgha shekesi shylqyghan altyn sandyqtyng iyesi eleseteytini bar. Qara altynnyng qayyryn kórip, sharuasyn dóngelentip, shyrt-shyrt týkirip jatqanday kóremiz. Biraq qara altynnyng da qadiri ketti. Qúny qúldyrady. Ony emgen adamzat ta abdyrady. Jer qoynauyn paydalanushylardyng kerek-jaraghyn saylap qajetin ótep otyrghan myndaghan otandyq kәsiporyndardyng da sharuasy shatqayaqtap qaldy. Býginde olardyng basyna ýiirilgen qara búlt qoilanyp keledi. Bir jaghynan qara altynnyng qúny qyssa, endi bir jaghynan dýniyejýzilik sauda úiymymen birge keletin sheteldik kompaniyalardyng mysy basty. Qiyny sol, múnay salasyndaghy qyzmet kórsetushi kompaniyalar beynetining zeynetin kóre ala almay otyr. Býginde osy servistik kompaniyalardyng mún-múqtajyn biyik minberlerge jetkizip jýrgen Qazaqstan múnay -gaz jәne tau -ken salasy servistik kompaniyalarynyng odaghy bar. Býgin osy odaq tóralqasynyng tóraghasy Rashid Jaqsylyqovpen súhbattasudyng sәti týsti.

 Tóragha bizdi ózining kabiynetinde qarsy aldy. Kabiynet degende kishigirim ghana qarapayym bólme. Jalt-júlt etken dýniyening búl jerde izi de joq. Júmysqa qajetti zattar ghana. Esesine asyp-tasqan molshylyqty Tóraghanyng ózinen, keng peyilinen bayqadyq. Jarasymdy әzili men aghalyq aqylyn anqyldap aityp qarsy alghan ol,  kóp sozbay ózin ashyndyrghan mәseleni de aqtaryla jayyp saldy. Osy kezde keyipkerimning boyynan últyna únamsyz әreketter ýshin arqyray atylghan namysty, әri elining erteni ýshin alandap qana qoymay qolynan kelgeninen ayanbaytyn minezdi er azamatyn kórdik. Ári qaray әngime barysynda da búl týigenimning dúrystyghyna kóz jetkizumen boldym...

 -Rashid Hasenúly, býginde barlyq sәtsizdikterdi múnay baghasynyng arzandauymen baylanystyru daghdygha ainalghanday. Qit etse, kәsibi jýrmey jatsa, aqshasy týspey jatsa, ailyq qysqaryp jatsa, qara altynnan kóretinder kóbeydi. Múnay qúnynyng qúldyrauy osy salada qyzmet kórsetip jýrgen kompaniyalargha soqqy bolghanyn bilemiz. Biraq osy soqqynyng ekpini qanday? Súlatyp bir aq jyqty ma, әlde kompaniyalar әli de tynystap jatyrma?

 -Soqqy kompaniyany týbegeyli qúlatyp tastamasa da, ayaqtan shalyp biraz esengiretken jayy bar. Múny biz ókinishke oray anyq kórip, kóz jetkizip otyrmyz. Búl jaytqa bey-jay qaraugha bolmaydy. Qazirding ózinde Aqtóbe, Qyzylorda ónirlerindegi múnay salasyna qyzmet kórsetushi servistik kompaniyalar «shyqpa janym shyqpa» dep otyr. Sebebi olar jasaghan júmystarynyng aqysyn bir tipti eki jyldap ala almauda. Sebebi iri múnay kompaniyalary qara altyn qúnynyng qúbyluynan shyghyndaryn rettey almay qaldy. Biylghy bereshek kólemi ótken jylmen salystyrghanda edәuir artqan. Der kezinde tólenbegen qarajat myndaghan júmysshylardyng nәpaqasy, otandyq kompaniyanyng erteni ekeni dausyz. Servistik kәsiporyn múnay kompaniyasyna qyzmet kórsetu kezinde ózi de ózgelerden tauar aldy, qyzmetin paydalandy, sәikesinshe olargha da bereshegi bar. Jaghday osy kýiinde qalar bolsa, búl әleumettik mәselelerding ushyghuyna alyp keleri sózsiz. Qazir servistik kompaniyalardyng oblystyq әkimdiktermen jasaghan memorandumyna sәikes, kóbi júmysshylardy qysqartpaugha tyrysuda. Biraq ózderi de qysqa jipti kýrmeuge keltire almay jatyr. Qazirgi tanda mýmkindikteri sarqylyp, tyghyryqqa tirelgenderi kóp. Sondyqtan olar bizden múnay kompaniyalarynyng bereshegin der kezinde óteuine yqpal etuimizdi súrap jatyr.

 -Endi Sizder odaq retinde búl shaghymdy tiyisti qúlaqqa jetkizgen bolarsyzdar.

 - Áriyne, jer qoynauyn paydalanushylar servistik kompaniyalardyng bazynasyn biledi. Biraq múnay kompaniyalary qara altyn baghasynyng týskendigin algha tartugha ýirenip alypty. Biraq búl syltau jasalghan júmystyng aqysyn tólemeuge esh negiz bola almasy anyq. Biz әli de bolsa búl baghytta jýieli júmysty jalghastyramyz. Búl qiyndyqty tiyisti dengeyge kóterip te kelemiz. Múnay qúnynyng qymbattauy әzir bizge arman bolatyn siyaqty. Qazir әlemde bolyp jatqan qúbylystar osyny menzeydi. Sondyqtan beldi bekemirek buynyp, qara altynnyng býgingi qúnyn qanaghat tútyp, iykemdelgen jón bolar.

 - Múnay baghasy týsinikti boldy, al osy jyldyng sonynda әlemdik naryqqa qaqpamyzdy aiqara ashatyn kez keledi. Dýniyejýzilik sauda úiymyna mýshe bolghan qazaq eline, sheteldik tauar men qyzmet týrining kedergisiz keletini belgili. Búghan onsyz da kishkene soqqydan tenselip qalghan otandyq servistik kompaniyalar qarsy túrugha qauqarly ma? Álde DSÚ men olardyng da kýni bite me?

 -DSÚ mol mýmkindik alany. Alayda bizding otandyq múnay salasyndaghy servistik kompaniyalar ýshin mýmkindikten góri qauip-qateri kóbirek bolyp túr. Sebebi olardyng bәsekege qabilettiligi tehnikalyq, tehnologilyq, qarjylyq jaghynan da bekimegen. DSÚ-gha kirmey túryp Qazaqstannyng Servistik kompaniyalar odaghy birneshe ret otandyq kәsiporyndardy damytyp, sheteldik kompaniyalarmen bәsekege týse alatyn «últtyq chempiondardy» ósiru qajettiligi turaly mәsele kóterdi. Biraq otandyq kompaniyalarda damu mýmkindigi bolmaghandyqtan, olar sәikes tehnikalyq jәne tehnologiyalyq modernizasiya jasay almady. Mamandardy da oqytyp, biliktiligin arttyra almady.  Odan bólek tenderde qarjylyq kepildik talap etetin iri jer qoynauyn paydalanushylardyn  kelisim shartyn alugha qajet bolatyn «qarjylyq jastyq» ta jinay almaghan. Sondyqtan búl jerde zamanauy týrde júmys istey alatyn bәsekege qabiletti otandyq servistik kompaniya payda bolady dep kýtuding ózi әbestik. Tipti qazirding ózinde jergilikti kәsiporyndardyng jep otyrghan nanyna ortaqtasyp, tipti qolynan júlyp alyp jatqan  sheteldik kompaniyalardyng belsendiligin bayqau qiyn emes. Ásirese Qytay men Reseylik kompaniyalardyng qarqyny qatty. Ázirge zannama mýmkindik bergen jergilikti qamtu men memlekettik qoldaudyng arqasynda sheteldik operatorlardyng mysy qaytyp túr. Ertengi kýni búl jenildikter toqtaghan sәtte otandyq kәsiporyndardyng jaghdayy qyl ýstinde túratynyn sezip, bilip otyrmyz.

 - Baghana bir sózinizde servistik kompaniyalardyng jaghdayy әsirese Qyzylorda, Aqtóbe ónirinde mýshkil dep aityp qaldynyz. Búghan Aqtóbe ónirindegi jer qoynauyn paydalanushy investor Qytaylyq SNPS kompaniyasynyng qatysy bar ma?

-Tikeley qatysy bar. Qytaylyq investor qazaqstandyq ýlesti arttyrugha asa qyzyghushylyq tanytyp otyrmaghanyn aityp jýrmiz. Qysqasha, búl jerdegi mәseleni jýielep aitatyn bolsam, birinshiden tender prosedurasyn ótkizude ashyqtyq joq. Ekinshi, tenderge prosessine qatysushy jergilikti kompaniyalardyng ótinishterinen bas tartu sebebining negizdemesi bolmaydy. Ýshinshi qúqyqtyq formada qazaqstandyq kompaniya bolyp tabylatyn, biraq benefisiary qytay kompaniyasy nemese Qytay azamaty bolghan ýlestes kompaniyalardyng tenderlik mýddelerin qytaylyq investor joghary qoyady. Tórtinshi tenderge qatysqan qytaylyq jәne jergilikti kompaniyalardyng qúqyqtary teng emes. Búl kýrmeuli mәsele Aqtóbe oblysyndaghy búrghylau salasyn toqyratty. Al búryn osy aimaqta júmys istegen kәsiporyndar ólmesting kýnin keship, Jambyl, Atyrau, Manghystau oblystaryndaghy múnay salasyn saghalap júmys izdeude. Tau tau  tehnikasy men júmys kýshin ózge aimaqqa kóshiruding ózi edәuir shyghyngha úshyratady. Dәl osynday aumaly tókpeli jaghday Qyzylorda ónirinde de bayqalady. Qytay kompaniyalaryna qatysty qalyptasqan kelensiz kózqarasqa baylanysty jasyryn әleumettik shiyelenisti de sezu qiyn emes qazir.

 -Rashid Hasenúly, negizi o basta múnay salasyna investor tartu elimiz ýshin auaday qajet boldy ghoy. Ózimizde jer qoynauyn iygerip ketetin dayyn kampaniya bolmady, sondyqtan sheteldik kәsipkerdi qyzyqtyru ýshin bar jaghdayyn jasap shaqyrdyq. Endi býgingi Qazaqstan investorgha naqty talabyn qoyyp, degenin istete alatyn el. Býginde sheteldik kompaniya bar baylyghymyzdyng qaymaghyn alyp, mol qarjyny qaltagha basyp, toq kónilmen ketuine jol joq. Qazirgi talap olardyng qazaqstandyqtardy ýiretip, birlesken kәsiporyn ashyp, artynan sol kenishte isteytin otandyq mamandardy qaldyru. Osy qazir jýzege asyp jatyr ma?

 -Sheteldik  jer qoynauyn paydalanushylar ózderining bas merdigerlerimen yaghny iri sheteldik múnay servistik kompaniyalarymen júmys isteudi jón kóredi. Atalmysh kompaniyalardyng Qazaqstanda ókildikteri bar, biraq olar elde óndiristerin toptastyrmay otyr. Elbasy birneshe ret sheteldik investorlarmen olardyng әriptesterin óndiristik quatty lokalizasiyalaugha men jergilikti kompaniyalarmen baylanys ornatugha shaqyrdy. Yaghny sheteldik jәne otandyq kompaniya birlesip, kәsiporyn qúrsa, sheteldik әriptestikting arqasynda jergilikti kompaniyalardyng bәsekege qabilettiligi arttar edi. Búl mәsele songhy 2-3 jyl boyy kóterilip kele jatyr. Biraq soghan qaramastan әli tolyq sheshimin tapqan joq. Elde ózining tiyimdiligi men jýieligin dәleldey almaghan bir eki mysaldan basqa lokalizasiya men jana óndiristerding úiymdastyryluynyng jappay mysaly bayqalmaydy.

- Servistik kompaniyalardy mazalaghan basqa da manyzdy mәseleler bar ma?

- Mazalaytyn jәitter tausylghan ba ózi... býginde otandyq kәsiporyndar dollar qúnynyng qúbylyp túrghanynan sekem aluda. Kóbi әli 2014 jyly bolghan bir sәttik devalivasiyanyng zardabynan qútyla almay jýr. Kәsiporyndar jana valuta kursymen baylanysty tuyndaghan shyghyndardy óteuge mәjbýr boldy, sonymen birge memlekettik organdardyng tapsyrmasyna say devalivasiya shyghyndaryn tenestiru ýshin qyzmetkerlerining jalaqylaryn eng az degende 10% gha kóbeytu ýshin qosymsha shyghyn shyghardy. Osylaysha,  búl shyghyndar jәne nesiye, tehnika men qúral-jabdyqtargha qyzmet kórsetumen baylanysty artqan shyghyndar kәsiporyndardy tyghyryqqa tiredi. Ásirese, mindettemelerdi kelisim-shart boyynsha tengemen oryndaghan kompaniyalargha auyr soqty, sebebi mindettemelerdi keyin oryndau jana valuta kursymen retteldi. Ol jergilikti kompaniyalardyng shyghyndaryn budjet pen kelisimde kórsetilmegen qosymsha 20% arttyrdy. Nәtiyjesinde kóptegen kәsiporyndar ózderining mýmkindikterin arttyrugha tehnologiyany janalaugha jәne adam resurstarynyng damuyna baghyttalghan investisiyalyq josparlaryn qysqartty. Biraq bir jaghynan tengening qúnsyzdanuy otandyq tauaróndirushilerdi sheteldik әriptesterinen qorghaudyng bir tәsili bolyp tabylady. Sebebi sheteldik óndirushiler әsirese reseylik kәsipkerler bizding naryqta onsyz da ózderin óte jayly sezinip keledi. Sondyqtan óz kәsipkerlerimizdi osynday tәsilmen qorghamasaq, olar bir kýni jabylyp, júmysshylar júmyssyz qalady.

 -Búdan shyghar jol qaysy? Otandyq servistik kompaniyalardy tyghyryqtan alyp shyghar úsynys bar ma?

 -Qiyndyq bar. oghan kóz júmyp qaramauymyz kerek. Jergilikti kompaniyalar da jaghdaydyng jaqsaruyna ýmit artyp otyr. Qazaqstannyng Servistik kompaniyalar odaghy búl problemalardyng sheshilui ýshin túraqty týrde jer qoynauyn paydalanushylarmen, Ýkimetpen jәne Energetika Ministrligimen kezdesuler ótkizip, dabyl qaghyp jýr. Eki tarapqa da tiyimdi bolar joldy izdeu ýshin jergilikti jerde jinalystar ótkizip, sheshimin izdep kelemiz.

Ángimenizge kóp rahmet, iske sәt!

Súhbattasqan Aynúr Kýzerbaeva

Abai.kz