TÝRKI ÁLEMI ÝShIN ORTAQ GhYLYMY KENISTIK QAJET
Darhan QYDYRÁLI, Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng preziydenti:
– Altay taularyna halyqaralyq ekspedisiya úiymdastyryldy. Altaydy tandauynyzdyng syry nede?
– Alashtyng aqiyq aqyny Maghjannyng Altaydy «altyn besik» dep atauy, ony altyn taqqa balauy beker emes. Múnda bizding tarihymyz, ótkenimiz, batyr babalarymyzdyng danghyl joly jatyr.
Ekinshiden, osy Altayda, Qazaqstannyng shekaralyq beldeuine jaqyn ornalasqan Berel jerinde belgili arheolog, professor Zeynolla Samashev biraz jyldardan beri qazba júmystaryn jýrgizip keledi. Berelden tarihymyzdy baghamdaugha ólsheusiz ýles qosatyn oljalardyng tabylghany belgili.
Byltyr Zeynolla Samashev sol Berelding ýstindegi Qaraqaba jazyghynda zertteuler jýrgize otyryp, birneshe muzykalyq aspap tapqan bolatyn. Biz sol qazba júmysyn qoldap, biyl da ary qaray janasha sipatta jalghastyrdyq. Onyng ýstine bizge Altayda qazba júmystaryn jýrgizudi memleket basshylarynyng Sammiytinde tapsyrylghan bolatyn.
Búryn basqalar tarapynan jazylyp kelgen bizding tarihymyzdyng aqtandaq tústary kóp. Sony ózindik kózqaraspen, ghalymdarymyzdyng tapqan oljalarymen tolyqtyra otyryp, dýniyejýzine pash etetin uaqyt jetken siyaqty. Sondyqtan Altaydan tabylghan arheologiyalyq oljalar tarihymyz ýshin de manyzdy dep esepteymiz. Osy maqsatta bizding akademiya halyqara-
lyq ekspedisiya úiymdastyrdy. Ony Altaydan bastap, «Altay – altyn besik» dep at qoyyp otyrmyz. Búghan Ázirbayjannan, Qyrghyzstannan, Týrkiyadan, Tatarstannan, Mongholiyadan, Qazaqstannan belgili arheologtar, arheologiya instituttarynyng basshylary jәne tanymal mamandar shaqyruda. Týrki әlemine qatysy bar birneshe úiymnyng basshylary keledi.
Berelge baryp, Qaraqaba jazyghy-
na shyghu arqyly birneshe maqsatqa qol jetkizudi kózdep otyrmyz. Olar – arheologiyalyq dalalyq seminar úiymdastyru, týrki elderi arheologtarynyng arasyndaghy júmystardy ýilestiru, búdan keyin zertteu jýrgizetin oryndardy pysyqtau. Sonday-aq biz sol jerde Mongholiyanyng tarih jәne arheologiya institutymen memorandumgha qol qoidy josparlap otyrmyz.
– Halyqaralyq ekspedisiya qansha uaqytqa josparlanghan? Kelesi jyldary jalghasyn taba ma?
– Halyqaralyq ekspedisiyany dәstýrli týrde ótkizudi maqsat etip otyrmyz. Búl týrki tarihyna qatysty, býkil tuysqan júrttar ýshin qasterli jerlerde jyl sayyn óz jalgha-syn tauyp otyrady.
Mәselen, kelesi jyldy Mongholiya dep belgilep otyrmyz. Sebebi ol –bizding Bumyn, Bilge qaghandardyn, Kýltegin batyrdyng ýstemdik jýrgizgen jeri. Arheologtardyn, bilikti mamandardyng basyn qosyp, «Shiveet ulaan» ghúryptyq keshenine arheologiyalyq qazba júmystaryn jýrgizip, dalalyq seminar ótkizemiz. Osy ekspedisiyany keyin týrkilerding tabany tiygen Resey, Vengriya, Iran, Ýndistan, Mysyr, Qytay jәne basqa jerlerde jalghastyrmaq oiymyz bar.
Ózderinizge mәlim, juyrda Týrki әlemi Últtyq Ghylym akademiyalary odaghyn qúrghan bolatynbyz. Onyng júmysyn ýilestiretin organy – Hatshylyghynyng júmysyn Týrki akademiyasy jýrgizedi. Sol últtyq ghylym akademiyalaryna qarasty arheologiya instituttarynyng basshylary da osy I halyqaralyq ekspedisiyagha keledi. Olarmen bolashaqqa ortaq josparlar jasaudy, birlesip kadrlar dayyndaudy, qazba júmystaryn birge jýrgizudi osy Altaydaghy seminar barysynda qarastyrudy oilastyryp otyrmyz. Onyng ýstine, bizding payymdauymyzsha, búl Qaraqaba jazyghynda tabylghan aimaq Jerúiyq, Jiydeli-Baysyn dep aitylatyn, kóne týrkilerdegi Ergeneqon dastanymen sәikes keledi.
– Osy dastan turaly taratyp aityp berseniz...
– Ergeneqon – oghyzdardyng arasynda keng taralghan dastan. Qapyda auyr jeniliske úshyrap, eldiginen aiyrylghan jaujýrek týrkilerding tarih sahnasyna qayta kóterilgeni turaly ýlken әfsana dep aitugha bolady. Biraq әrbir anyzdyng astarynda shyndyq jatatyny belgili. Jyrdaghy derekterde týrkiler jaudan jenilip, sheginip kele jatyp, biyik taularmen qorshalghan, jazira jazyghynyng ormanmen qorshalghan jerúiyq jerge bekingeni aitylady. Osy jerde ósip-ónedi. Búl jerdi olar Ergeneqon dep ataydy.
Tarihy derekterde týrkilerding alghashqy ataqonystary belgili. Sonymen qatar olardyng batysqa qaray shegingeni anyq. Sonda olardyng uaqytsha túraqtap qalghan Ergeneqon jeri Altay taularynyng qútty qoynaularynyng biri boluy kerek. Altaydy altyn besikke teneuimizding sebebi de osynda dep oilaymyn.
Altayda kóptegen qasiyetti qorymdar jatyr. Búrynghy tarihtan mәlim, týrkiler negizinen, ýlken shayqastardy atalarynyng sýiekterin qorghau ýshin olar jatqan qorymnyng basynda, qasiyetti jerlerde ótkergen. Bizding payymdauymyzsha, Berelde de jenilis tapqan son, ýsh myng metr biyiktiktegi taularmen qorshalghan Altaydyng Qaraqaba biyigine shyghyp ketken siyaqty.
Qaraqaba – sol jerdegi bir keremet jazyq. Sonda týrki babalarymyz baraqat ómir sýrgen tәrizdi. Onda kóptegen metaldar, әsirese altynnyng mol qory bolghany belgili. Eng bastysy, búl jer jan-jaghynyng bәri taularmen qorshauly, dúshpan ala almaytyn tau jyqpylyndaghy qyrannyng úyasy siyaqty. Sol úyada ósip-óngen, kóbeygen. Tabylghan metaldarmen ózderining qaru-jaraq, sәndik búiymdaryn jasaghan. Arheologiyalyq qazba júmystarynan kóz jetkizgenimizdey, olardyng muzykalyq mәdeniyeti, bekzat óneri bolghan. Sonyng aighaghynday ol jerde byltyr Zeynolla aghanyng jetekshiligindegi top birneshe muzykalyq aspap tapty. Olardyng biri – aghashtan jasalghan, bizding dombyra pishindes muzykalyq aspap, ýsh qúlaghy bar, qasynda jatqan aghash onyng ysqyshy boluy mýmkin. Kelesi tabylghan aspapty keybir qasiyetterine qarap, jetigenning alghashqy núsqalary deuge bolatynday, biraq býgingi aspaptardyng eshbirine úqsamaydy. Taghy bir qorghanda týrki jauyngerimen birge jerlengen aspap edәuir jaqsy saqtalghan eken, ony biz kóne qobyz dep otyrmyz.
Múnyng bәri bizge jalpy osy jazyqta ómir sýrgen qauymnyng shat-shadyman alansyz ghúmyr keshkendigin kórsetedi. Yaghny jerúiyq siyaqty, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamandy bastan ótkergen. Odan keyin anyz bizge sol jauynger júrttyng qorytqan metaldaryn paydalana oty-ryp, kók bórining jol kórsetuimen tómenge týsip, jauyna tútqiyldan shabuyldar jasap, atamekenin qaytaryp alghanyn anyz retinde bayandaydy. Osylaysha, olar Jetisu jeri arqyly býgingi Syr boyyna kelgen. Biz múny Qorqyttyng jelmayagha minip, ózine Jiydeli – Baysyn izdegen anyzynan da bayqauymyzgha bolady. Bir qyzyghy, osy Qorqytty Maghjan altaylyq túlgha retinde aitady. Demek, Qorqyttyng atalarynyng arghy Ótýkennen kele jatyp, osy Altay jerine taban tiregeni anyq bolsa ke-rek. Tabylghan oljalar da sony aighaqtap otyr.
– Búryndary bayyrghy týrkilerde dabyl, danghyradan bólek, qobyz aspaby bolghany jóninde aityla bermeytin edi. Yaghny búl tabylghan kóne qobyz olardyng biz oilaghannan әldeqayda ýlken órkeniyet iyesi bolghanyn kór-sete me?
– Búl aspap әli de zertteudi qajet etedi. Óziniz bilesiz, qobyz – barlyq muzykalyq aspaptardyng atasy. Býgin-de tabylyp otyrghan bizding eng kóne qobyz aspabymyz týrki dәuirin, yaghny 7-8 ghasyrlardy menzep otyr. Jalpy aspaptyng úzyndyghy qazirgi qobyzdarmen birdey, shanaghy ojaudyng basy pishindes ishi oiylghan, dóngelengen, eki qúlaq búrauy bar. Shanaqtyng týbinde shekti kerip tartugha arnalghan tetigi bar. Búl onyng yspaly aspapqa jatatynyn aighaqtaydy. Biz ony qayta qalpyna keltirdik. Belgili qobyzshy, Akademiyadaghy ónertanushy mamandarymyzdyng biri Álquat Qazaqbaev tartyp kórdi. Dauysy óte airyqsha shyghady. Ýni nәzik, pishini kishkentay bolghanymen, dausy adam dauysyna jaqyn keledi. Say-sýiekti syrqyratatyn, tabighatpen ýndes qonyr dauysy bar. Shamasy qobyzdyng iyesi joryq jyrshylarynyng biri bolar, mert bolghan kezde qobyzdy syndyryp iyesimen birge kómgen. Qasyndaghy jebelerin de syndyryp kómgen. Búl adamnyng dýniyeden ozghandy-ghyn bildiredi.
Búl kóne aspapty Aziya, Europagha keng taralghan kóptegen yspaly aspaptardyng týpnúsqasy dep aitugha bolady. Býginderi qytaydaghy erhu, mongholdaghy morinhur, tuvalardaghy igili, altaylyqtardaghy doshpuluur, әzerbayjan, armyan, gruziyn, daghystan, týrik halyqtaryndaghy kemancha, qyrghyzdaghy qiyaq jәne tәjik, týrikmen, ózbek, úighyr, aughan elderindegi gidjak aspaptary osy altaydan tabylghan kóne qobyzdyng negizinde taralghany anyq.
Býginde skripkany bilmeytin adam joq. Onyng tarihyn zertteushi europalyq ghalymdar әlemdegi yspaly aspaptardyng bәrin salystyra kele, osy skripkany qazaqtyng qyl shekti qobyzynan taraghanyn dәleldegen. Oghan bizding Parijde ótken jiynda da júrt kóz jetkizgendey boldy.
– Parij demekshi, eki jýzge juyq elding basyn qosatyn YuNESKO sekildi úiymmen birlesip ótkizgen osy auqymdy shara tabysty ótti me?
– Parijge barghan saparymyzdyng negizgi sebebi – biyl «Qorqyt ata kitabynyn» Drezden núsqasynyng jariyalanghanyna 200 jyl toldy. Ony keninen atap ótuge baylanysty Ázerbayjan Preziydenti Iliham Aliyevting Jarlyghy shyqqan.
Jalpy, Qorqyt anyzdary qazaqta mol saqtalghan. Sonymen qatar Qorqyt mazarlarynyng negizgisi – Syrdyn boyynda túr. Olay deytinimiz, Týrkiyanyng Baybúrt qalasynda da, Kavkazda da Qorqyttyng mazary bar. Degenmen de, Qorqyt kýilerining tek qazaq arasynda saqtaluy, basqa týrki halyqtarynda kezdespeytin Qorqyt anyzdarynyng býginge deyin qazaq arqyly jetui – Qorqyt múrasynyng múrageri qazaq ekenin kórsetedi.
Búdan búryn Qyzylordada Qorqyt festivali ótkizilip kelgen bolatyn. Biz sonyng auqymyn keneytip, Parijde ótkizudi jón kórdik. Týrki kenesine mýshe memleketter – Ázirbayjannyn, Týrkiyanyn, Qazaqstannyng YuNESKO últtyq komissiyalary maqúldady. Týrikmenstannyng YuNESKO últtyq komissiyasynyng tóraghasy da jiyngha keldi. Osylaysha, Syrtqy ister ministrlikterining qoldauymen, Týrki kenesining de yqylas tanytuymen Parijdegi YuNESKO-nyng shtab-pәterinde Qorqytqa baylanysty auqymdy jiyn, mәdeny shara ótkizdik.
Qorqyt dәuirining jәdigeri – kóne qobyzdyng qazaq jerinen tabyluy da bizdi birshama qanattandyryp, jigerlendirdi. Bastamamyzdy Qazaqstannyng Memlekettik hatshysy Gýlshara Naushaqyzy Ábdiqalyqova qoldap, Qazaqstan delegasiyasyn ózi bastap bardy. Ol kisining Parijdegi YuNESKO shtab pәterinde arnayy sóz sóileui, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna da toqtalyp ótui jәne YuNESKO bas hatshysy Irina Bokova hanymmen kezdesu barysynda kóptegen týitkildi mәseleler boyynsha sheshimderge qol jetkizui búl jiynnyng taghy bir tabysy boldy.
Sonymen qatar qazaqtyng әigili skriypkashysy Ayman Músahodjaevagha erekshe iltipatymyz bar. Ol kisi Qazaq últtyq óner akademiyasy újymyn bastap aparyp, sonda skripka men qobyzdyng keremet bir simbioz ýilesimin kórsetti. Qylqobyz ben skripka biri-gip, Qorqyt kýilerin oryndaghanda ónerdin, mәdeniyetting astanasy dep esepteletin Parij júrtshylyghy, YuNESKO-daghy býkil elshiler tik túryp qoshemet kórsetti.
Jalpy, búl jiynnyng taghy bir ereksheligi – býkil týrki elderining qobyzdan tamyr tartatyn dәstýrli muzykalyq aspaptary YuNESKO tórinde týgel tabysty.
Parijdegi keshke Ázirbayjan tarapynan viyse-premier Elchin Efendiyev ýlken ónerpazdar tobyn bastap bardy. Sonymen qatar Týrikmenstannan, Týrkiyadan, Ózbekstannan barghan ónerpazdardyng Qorqyt múrasyn Europanyng tórinde jandandyruy – Halyqaralyq týrki akademiyasynyng biylghy jylghy bir jetistigi dep esepteymiz.
– Týrki әleminde integrasiyalyq ýderister beleng alyp kele jatqany belgili. Halyqaralyq Týrki akademiyasyn osy ýderisting qay jerinen kóruge bolady?
– Týgel týrkige ortaq túlgha IYsmail Gasprinskiyding «Tilde, pikirde, iste birlik» degen úrany býginde kýn tәrtibindegi ózektiligin joyghan joq. Múndaghy iste birlik– ekonomikalyq birlik. Tilde birlik degenimiz – bizdinshe, ortaq mәdeniyetimizdegi tútastyghymyz. Al pikirdegi birlik – iydeyalardyng birligi, ghylymdaghy, tanymdaghy birligimiz. Búl bizding Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng atqarugha tiyis missiyasy dep bilemiz.
Týrki elderining yntymaqtastyghyn bilim-ghylym arqyly damytu maqsatynda qúrylghan Akademiyanyng negizgi mindetterining biri – barsha tuys halyqtardyng ghylymy bastamalaryna qoldau kórsetu. Osy maqsatta Halyqaralyq Týrki akademiyasy qysqa merzimde YuNESKO, IYSESKO, IRSIKA, Halyqaralyq akademiyalar odaghymen jәne Resey, Týrkiya, Ázirbayjan, Qyrghyzstan, Týrikmenstan, Tatarstan, Mongholiya, Vengriya últtyq ghylym akademiyalarymen, kóptegen bedeldi ortalyqtarmen, JOO-men әriptestik baylanys ornatty.
Tayauda Akademiyagha Týrkiya Respublikasynyng búrynghy preziydenti Abdolla Gýl myrza keldi. Sol kisi Týrki akademiyasy týrki integrasiyasy ýshin manyzdy intellektualdyq tetik ekenin, sondyqtan onyng Astanada ornala-
suy – Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng kóregendigining taghy bir aiqyn dәleli ekendigin basa aitty.
– Jaqynda Dýniyejýzilik Akademiyalar odaghyna mýshe boldynyzdar, Týrki әlemi Últtyq Ghylym akademiyalar odaghy qúryldy. Búl qúrylym týrki әlemindegi qanday mәselelerdi sheshuge tiyis?
– Qazir dýniyejýzinde kóptegen akademiyalyq odaqtar bar. Solardyng eng irisi – ortalyghy Brusselide ornalasqan Halyqaralyq Akademiyalar odaghy bizdi osy jyldyng mamyr aiynda mýshelikke qabyldady.
Degenmen, tili men tarihy jaqyn, mәdeniyeti men mýddeleri úqsas týrki әlemi ýshin de ortaq ghylymy kenistik qajet. Sondyqtan Týrki әlemi Últtyq Ghylym akademiyalar odaghy eng aldymen, Bayqaldan Balqangha deyin aimaq-ta ortaq ghylymy kenistik qalyptastyryp, ghalymdarymyzdyng týrki dýniyesine ortaq mәselelerdi birlesip zertteuine, birlesken halyqaralyq jobalardy jýzege asyruyna jol ashatyn altyn kópir bolady dep bilemiz.
Ekinshiden, kez kelgen yntymaqtastyq intellektualdyq platforma jәne ghylymy negizde qalyptasady. Sondyqtan ghalymdar men ghylymy instituttardy qamtityn akademiyalar osy integrasiyagha Akademiyalar odaghy arqyly belsendi aralasa alady. Ortaq jiyndar әzirleu, jobalargha atsalysu, janalyqtardy bólisu – yqpaldastyqtyng nyghangyn jedeldetedi.
Ýshinshiden, týrki әlemi tek tәuelsiz alty elden ghana túrmaydy. Shekara tanymaytyn ghylym osy halyqtardy týrki әlemine jaqyndastyrady. Bizding alghashqy qúryltay jiynymyzgha Tatarstan men Bashqúrtstannyng qaty-syp, Sahanyng qoldau bildirgeni sony aighaqtaydy. Sonymen qatar tamyrlas, taghdyrlas elder bar. Atap aitqanda, Attilagha meken bolghan Majarstansyz jәne Kýlteginning kók tasy túrghan Mongholiyasyz týrki әlemin elestetu mýmkin emes. Sondyqtan Vengriya men Mongholiya Ghylym akademiyalarynyng akademiyalar odaghyn qúrugha qoldau bildirui ýlken manyzgha iye.
Tórtinshiden, týrki elderining Ghylym akademiyalary týrli sipatta bolghandyqtan, ghylym da qily baghytta damuda. Mәselen, Týrkiya batystyq baghytty, al kópshiligimiz kenestik jýieni jalghastyryp kelemiz. Sondyqtan kópjaqty yntymaqtastyqty qamtamasyz etetin Odaq arqyly týrki әlemining ghylymy da birizdene týser edi. Búl orayda biz bir-birimizding tәjiriybemizge sýiene otyryp, ózara qoldau kórsetuimiz qajet. Akademiyalar odaghy búghan jaqsy platforma bolady degen ýmittemiz.
Besinshiden, qorghalghan ghylymy diyssertasiyalardan habardar bolmauy-myz, ghylymy jurnaldardyng kóp taralmauy, sheteldik impakt-faktor jurnaldaryna tәueldi bolu siyaqty kóptegen mәseleler bar. Múnday týitkilderdi biriksek sheshe alamyz. Ol ýshin elderimizde impakt-faktor jurnaldardyng sany men sapasyn artyru maqsatynda Odaq ayasynda ortaq indeks qúru kerek. Biz búl mәsele boyynsha júmys jasap jatyrmyz.
Óziniz bayqap otyrghanday, Akademiyalar odaghynyng aldynda týrghan mindetter kóp jәne ózekti. Osy maqsattardy kózdep otyrghan Týrki әlemi Últtyq ghylym akademiyalary odaghy óz júmysyn bastap ta ketti. Onyng alghashqy tóraghasy bolyp Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym akademiyasynyng preziydenti Múrat Júrynov saylandy. Kelesi jiyn Ankarada ótedi. Odaqtyng sayty jasalyp, bulleteni baspagha әzirlenip jatyr.
– Biylghy sammitting Astana qalasynda ótetini belgili. Búl týrki dýniyesi ýshin qanshalyqty manyzdy jiyn?
– Búghan deyingi barlyq sammiytterden manyzdy dep sanaymyn. Óitkeni búl – alghashqy besjyldyq belesti qorytyndylaytyn jiyn. Týrki kenesining alghashqy sammiyti Almatyda ótken bolatyn, sodan beri biyl besinshi jyl tolyp otyr. Odan keyin Bishkekte, Gabalada, Bodrumda ótti. Úiymdastyru kezegi qayta ainalyp Qazaqstangha ke-lip otyr.
Múnyng Qazaq handyghynyng 550 jyldyghymen túspa-tús kelui de erekshe oqiygha dep esepteymiz. Búl bizding memleketti moyyndaudy, qazaq jerin qarashanyraq retinde tanudy әri Qazaqstan Preziydentining týrki dýniyesindegi bedelin de kórsetedi.
– Ángimenizge raqmet!
Súhbattashan
Úlbosyn AYTÓLEN
Ayqyn gazeti