Elbasy N.Nazarbaevtyng bes instituttyq reformasynyng tórtinshi baghyty memleketimizding birtektiligin qamtamasyz ete otyryp, últtyq qúndylyqtarymyzdy dәripteuge, el birligin nyghaytugha baghyttalghan. El birligin nyghaytuda «Yntymaq» etnosaralyq mәdeny birlestigi de belsendiligimen kózge týsude.

Jyl basynan beri Ontýsik Qazaqstan oblysy dengeyinde úiymdastyrylghan is-sharalargha qatysumen qatar, óz tarapynan memleketqúraushy qazaq halqynyng qanatynyng astyna ózge etnostardy úiystyra týsu maqsatynda volonterler otryadyn qúrdy. Ónir studentteri men oqushylary arasynda «El tilegi – túraqtylyq» atty «Dóngelek ýstel» mәjilisin, «Bir el – bir taghdyr» festivalin úiymdastyrdy. Otan qorghaushylar kýni qarsanynda «Analar dastarqany» qayyrymdylyq aksiyasyn qolgha alyp, әskery bólimdegi sarbazdargha ýy taghamdary úsynylyp, olarmen otbasy birligi, otansýigishtik taqyrybynda pikir almastyq. Tәrbie irgetasy otbasynan, ata-ananyng meyirimdi alaqanynan bastau alatynyn eskersek, otbasy jyluyn sezindiru arqyly әrbir jasóspirimdi patriottyqqa tәrbiyeleuge bolady.

«Yntymaq» etnosaralyq mәdeny birlestigining mýsheleri Últ josparynyng «Birtektilik jәne birlik» atty tórtinshi baghytyn jýzege asyru men halyqqa jetkizudi basty maqsaty sanaydy. Elbasy N.Nazarbaevtyng bastamashyldyghy, batyldyghy, sarabdal sayasatkerligi jәne eldi úiystyrar qayratkerligi men biliktiligining arqasynda býgingi әlem tanyghan 50 memleketting tórinen oryn alyp, endigi jerde damyghan 30 elding qataryna enuge әreket ýstindemiz. Memleket bizge beybit ómir sýruge, bilim alyp, qalaghan mamandyghymyzben júmys isteuge barlyq mýmkindikti jasap otyr. Yaghny elimizding algha qoyghan maqsattaryna jetuine óz ýlesin qosu – әrbir qazaqstandyqtyng paryzy їәm mindeti.

«Birtektilik jәne biregeylik» baghytyndaghy «Mәngilik el» patriottyq aktisi, «Ýlken el – ýlken otbasy», «Mening elim» últtyq jobasy, «Núrly Jol» infraqúrylymdyq damu, «Núrly bolashaq» basymdyqtarynyng qay-qaysysyn alsaq ta, búlardyng әrqaysysy bizdi biyik maqsattargha jetkizetin naqty qadamdar. Mәselen, «Mәngilik El» jalpyúlttyq iydeyasy – airyqsha manyzgha iye. Ol – otandyq tarihty bilu, bolashaghy birtútas últ qalyptastyru negizderining biri їәm biregeyi. «Mәngilik El» ústanymy әrbir qazaqstandyqtyng bolashaqqa degen senimin arttyryp, osy jolda ózi ýshin, úrpaghy ýshin ayanbay enbek etuge bastaydy.

Al, «Ýlken el – ýlken otbasy» jobasyn әzirleu jәne jýzege asyru mindeti qazaqstandyqtardyng birtektiligin nyghayta týsip, azamattyq qoghamnyng tútastyghyn qalyptastyru ýshin jaghday tughyzatyny sózsiz. Elimizding bolashaghy, damuy, órkendeui otbasynyng berekesi, birligine tikeley baylanysty.

«Mening elim» últtyq jobasy men «Qazaqstan ensiklopediyasy» keng kólemdi internet portaly әrbir azamatqa jәne sheteldik turiske qazaq eli men jeri turaly mol maghlúmat beruge jol ashudy kózdep otyr. San ghasyrlardan syr shertken qazaq tarihy eshkimdi de bey-jay qaldyrmasy anyq. Ótkenin úmytpaghan, tarihyna tereng boylaytyn elding bolashaghy da aiqyn bolary sózsiz.

«Núrly Jol» jana ekonomikalyq sayasaty – is jýzinde ekonomikany túraqty damytudyng aldaghy besjyldyqqa arnalghan memlekettik is-sharasy. Onda basqasyn aitpaghanda Qazaqstannyng barlyq ónirlerin Elordamen baylanystyratyn magistralidarmen qamtamasyz etu kózdelgen. Búl elding ekonomikalyq ahualyn retteu arqyly halyqtyng әl-auqatyn kóteruge bastaytyn birden-bir qadam.

Elbasy bastamasymen qolgha alynghan 5 instituttyq reformany jýzege asyru baghytynda júmys jýrgizuge qoghamdyq úiymdar, onyng ishinde «Yntymaq» etnosaralyq mәdeny birlestigining mýsheleri belsendi týrde atsalysatyn bolady. Olardyng qatarynda qarashay, lezgiyn, osetiyn, balkar, mordva jәne mariy syndy az últ ókilderi de bar. Bir shanyraqta bas qosqan týrli últ ókilderi qiyn-qystau zamanda jerúiyqqa ainalghan Qazaq Eli ýshin, Mәngilik El ýshin, ortaq Otan ýshin ayanyp qalmaq emes.

Gauhar TÓLEPOVA, «Yntymaq» etnosaralyq mәdeny birlestigining tórayymy.

Abai.kz