Internet sayttarynda Mәskeu qalasynda ornalasqan avtodillerlik úiymdar, sonyng ishinde, Eleks, Avtodom jәne osyghan úqsas ózge de avtosalondar tómen baghada avtomobilider úsynuda. Resey rublining qúldyrauy men avtokólikterding baghasy da tym tartymdy bolyp  túrghandyqtan osy jarnamalardyng shynayy ekendigine senip qalu qiyn emes. Áytse de búlar óte múqiyat úiymdastyrylghan kәdimgi alayaqtyq. Búl alayaqtardyng qulyghyna tek Qazaqstannan barghandar ghana emes, Belorussiyadan, Reseyding ózinen kelgen myndaghan adamdar ilanyp, tirnektep jighan qarajattarynan airylyp ketip jatyr.

Resey avtonaryghynda Keden Odaghy óz shekaralaryn erkin ashqan uaqyt ishinde týrli alayaqtyq әreketter kóptep oryn aluda. Alayaqtardyng aldauyn týskenderding aitqandaryna sene qoymaytyndar bar. Óitkeni olar «bәsekelesterding shygharyp jýrgen әngimesi» dep adamdardy qayta arbaudyng da jolyn tapqan. Avtosalondar turaly internet sayttarynda jazylghan pikirler ekige airylady. Kópshiligi múndaghy alayaqtyq turaly ashyq aitsa da, olardyng sózderin kerige shygharatyn pikirler de qaptap túr. Búl da sol alayaqtardyng adamdardyng aldyn oraudaghy bir әdisi bolsa kerek. Kónilde kirbing bolsa da tym tartymdy bagha, úsynylatyn syy siyapattar adamdardyng sanasyn jaulap, osynday tiyimdi úsynystan birden bas tartugha qimay qalatyny olar ýshin belgili jaghday.

Men osy sayttardy talaydan beri iyternetten qarap, olarmen jazbasha hat alysyp otyrdym. Eshqanday kýmәnim bolghan joq. Shynayy avtosalon. Qoyghan súraqtargha býge-shýgesine deyin keremet jauap berip otyrghan menedjerler. Internet arqyly tapsyrys berip, dayyn kólikti bara salyp alugha jәne tez keri jolgha shyghugha jospar qúrdym. Keler jolynyzdyng aqysyn tóleymiz dep jarnamalaghan song jol aqysyn shyghyn dep te qaramadym. Oghan qosa 250 litr benzin kartochkasyn syigha beretini tipti qanattandyrdy. Ony az deseniz qysqy rezenkeler men jol kórsetetin navigatordy da syilaydy. Dәl osylay silekeydi aghyza qyzyqtyrghan avtosalon taqyrgha otyrghyzyp keter dep kim oilaghan.

Mәskeuge úshaqpen jetken son, uaqyt útu ýshin tanghy segiz bolmay avtosalon aldynda boldym. Osy kezde qoldarynda avtomat ústaghan, formadaghy birneshe polisiya qyzmetkerleri jýrgen. Olar әr avtokólikti múqiyat qarap jýrgendey kórindi. Avtosalon menedjeri týnde dabyl qaghylghany jәne polisiya ókilderi mәn-jaydy bilu ýshin kelgendigin aityp aghynan jaryldy.

Bizding uaqytymyzdyng qymbat ekendigin algha tartyp, jyldamdatyp salondy ashyp, kerekti qújattardy toltyryp berdi. Kez kelgen saliqaly kenselerde kórsetiletin tútynushygha degen iltipattary keremet eken. Kýtu salonynda ýlken teledidar, Wi-Fi (biraq internet qosylmaydy, kózboyau) ystyq shay, kofe, tazalyq bólmeleri ornalasqan. Avtosalon jana kólikterge lyq toly. Olar kózding jauyn alyp, jarnamalyq jazularmen kómkerilgen. Bizge alghymyz kelgen kólikting birnesheuin kórsetip, ishine otyrghyzyp, tetikteri turaly kenirek týsindirip berdi. Armanymyzdaghy kólikke qol jetkizuge azghana uaqyt qaldy degen senimmen ezuimiz eki jaqqa ketip otyra berippiz. Sanap әkelgen aqshamyzdy kassagha ótkize salysymen eki saghat kýte túruymyzdy jәne biz tandaghan kólikti qoymadan jetkizetinin aitty. Eki saghat ishinde taza aua jútu ýshin jaqyn jerdegi baqqa bardyq. Osy jerde bizge bir әiel kelip: «Búlar alayaqtar, sizderge salonda jaqyndap bara almadym. Aqshadan da, avtokólikten de airylasyzdar» dep eskertti. Ózining de sonau Minskiden kelgenin, osylardyng qúryghyna týskenin, ne aqshasyn, ne kóligin ala almay jýrgenine bes kýn bolghanyn aitty. Jýregimiz toqtap qala jazdady. Kelisim-shart, tólem týbirtegi qolymyzda, al salon jana mashinalargha tolyp túrghan song jaman habargha sengimiz kelmedi. Dese de jyldamdatyp salongha baryp, mәn-jaydy anyqtaugha tyrystyq. Bizdi birden sabamyzgha týsirdi. «Bәsekelesterding әdeyi jasaytyn amaldary ghoy. Sәl kýtseniz kóliginizdi minip ketesiz. Bolmasa aqshanyzdy qaytaryp ala qoyynyz!» desti. Degenmen әlgi әielding aitqany keldi. Eki saghat ótken son, salon diyrektory óz kabiynetine shaqyryp alyp, avtokólikting qúnynan bólek dillerlik komissiya tóleuding qajettigin jәne ol avtokólikting jarty baghasyn alatynyn týsindirip, taghy da aqsha tóleuimizdi talap etti. Ózimdi ústay almay «Aqshamdy qaytar!» dep shu shyghardym. Olar tipti qymsynar emes, «aqshany tek sot arqyly qaytara alasyz» deydi. Sot isining Qazaqstan men Resey arasynda jәne ol óte úzaghynan boluy mýmkin ekenin kez kelgen kózi ashyq adam biletin bolar. «Eger siz shulaytyn bolsanyz, qatty ókinesiz. Odan da biz úsynghan salondaghy kez kelgen basqa kólikti alynyz da, ketiniz» dep qorqytty. Dәl osylay әr tútynushyny psihologiyalyq túrghydan syndyryp, әr adam óz qayghysyn ózgeden jasyryp otyr eken. Salonda bizden ózge ongha juyq tútynushylar boldy. Olardyng ishinde Almaty, Oral, Minsk, Mәskeuding ózinen kelgender bar. Aqyryndap súray kele barlyghy da eng alghash ret kelgenin, ekinshi ret kólik alugha kelgen bir de bir adamnyng bolmauy shynynda da alayaqtardyng torynda otyrghanymyzgha kóz jetkize týsken. Bәri derlik jýrekterin ústap, ýnsiz ghana isting sonyn kýtip otyr. Bireuleri polisiya shaqyrdy. Polisiya ýnsiz kelip, boyyn kórsetti de ýnsiz ketip qaldy. Tútynushylardyng odan beter qúty qashty. Búlardyng óte-móte múqiyat úiymdasqan alayaqtar ekeni, olarmen polisiyanyng auyzjalastyghy bary, tanertengi polisiyalar óz ýlesterin alugha kelgeni aitpasa da týsinikti ghoy. Ár adamdy salon diyrektory jeke kabiynetine shaqyryp «Sizge eng tәuir degen kólikti beremiz, basqalar bilmey túrghanda alyp ketiniz» dep ýmit beredi. Tútynushylardyng jinalyp sóilese qaluyna mýmkindik bermeydi. Árkim qara basynyng qayghysymen túrghanda sonda túrghan arzandau kólikterdi eki ese baghasyna rәsimdep beredi. Osylaysha bar aqshadan qaghylyp, amalsyz alayaqtardyng aiqanyna kónip kete bardyq. Tipti tamaq alugha qarajat qalmady. Kassada qaghaz toltyryp túrghan qyz: «ana komissiya, myna komissiya» dep úsaq týiek aqshalardy da sypyryp aldy. Qol jetkizgen kólikti alyp, aldy-artymyzgha qaramay Resey aumaghynan shyghyp ketuge asyqtyq.

Jol jónekey qara bazardaghy alayaqtyq turaly da bildim. Kólik satushy kóligin alushygha tapsyryp túryp: «Syna qalsa, telefon shal. Kez kelgen uaqytta aqshandy qaytaryp berem» dep sendiredi. 100 km asa jýrgen song kólik synyp, jolda qalady. Alushy Satushygha telefon shalyp shaqyrady. Ol keledi de, aqshasyn op onay qaytyryp beredi. Sonynan ol aqshalardyng jasandy ekendigi anyqtalady. Mashina synyp jolda qalghan jerde aqsha tekseretin mýmkindikting bolmaytyny ýlken ról oinaydy. Alushy aqshadan da, mashinadan da airylyp qalady.

Osynday alayaqtar toryna shyrmalghan adamdar aitugha úyaluy da, tipti qorquy da mýmkin. Degenmen, kez kelgen adamnyng basyna týsui mýmkin osy jaytty týgel elge jetkizgim keledi. Óte keng etek alghan osy alayaqtardan saqtanynyz. Olardyng uysynan qútylu tym qiyn әri auyr tiyedi.

Gýljan Iztay

(Avtordyng baylanys mәlimetterin redaksiyamyzben habarlasyp ala alasyzdar)

Abai.kz