«Eger qazaq bireuding aldynda boryshtar bolsa, ol aldymen J.A.Tәshenevting aldynda boryshtar»

Qazaq KSR KPOK-ning búrynghy 1-shi hatshysy I.Isupov

Býgingi elimizding ún eksporttaudan birinshi, al astyq eksporttaudan aldynghy bestikting qataryna kiruine negiz bolghan, jarty ghasyrdan artyq tarihy bar «Tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru» jobasynyng 1954-jyly bastalghany belgili. Qazaq jerining qúnarly topyraghynan astyq óndiru patsha óqimetining kezinde-aq josparlanghan. Osy mәsәlege qyzyl ýkimetti qúrushy V.I. Lenin de qatty qyzyghushylyq tanytqandyqtan, bizding jerimizden tyng iygeru Úly Otan soghysynyng aldynda – aq kýn tәrtibine qoyyldy. Astyq óndirumen birge, Qazaqstandy odan sayyn otarlau ýshin mújyqtardy jappay qonystandyrudyng tóte jolyda bolghandyqtan, KSRO-nyng strateg basshylary osy jobagha qarjyny ayamay saldy.

Osynau óte ýlken, auqymdy jobany iske asyru ýshin «antipartiyalyq toptyn» qarsylyghyna qaramay ókimet basshysy N.S.Hrushev «halyqty azyq-týlik tapshylyghynan qútqaramyz» dep, KSRO-nyng soghystan keyingi jinaghan bar baylyghyn tyng ólkesine (6 oblysqa) ýsti-ýstine tókti. Búghan deyin auyl-sharuashylyq tehnikalary jetispegendikten, egiske mal kýshin paydalanyp kelgen qazaq jerine, onyng ishinde janadan qúrylghan myndaghan sovhozdardyng әrqaysysyna elevatorlar, MTM-dar, t.b. salynyp, jýzdegen myng jýk jәne jenil mashinalar, traktorlar men kombayndar , milliondaghan tehnika qúraldary әkelindi. Búdan basqa shyghyndary óz aldyna bir tóbe. Tyng iygeru barysynda kóptegen qalalar boy kóterdi. Ónerkәsip oryndary kóptep salyndy. Býkil auyl-audandardy baylanystyrghan tas joldardyng úzyndyghy 14 eseden asty, temirjoldardyng úzyndyghy 2,5 myng shaqyrymgha ósti.

Tyng iygeru Qazaqstannyng әleumettik-ekonomikalyq jaghdayynyng artuyna yqpal jasady. IYgiligimen qatar TJTJIY-ding zardaptary men kólenkeli jaqtarynyng da az bolmaghany shyndyq. Tyng iygeru jyldary býkil KSRO-da 42- mln. ga tyng jer jyrtylsa, onyng ishinde Qazaqstanda 27 mln.ga jer jyrtyldy. 1954 j – aqpandaghy sezde tyng iygeruge qarsy bolghan J. Shayahmetovty ornynan alu ýshin orynsyz synaghan KPSS OK-ning ókilderine jalghyz qarsy shyqqan Aqtóbe oblysynyng partiya komiytetining ekonomist jas birinshi hatshysy Júmabek Tәshenev 1953 j – kýzde Mәskeude ótken Odaqtyq partiyalyq keneste tyng iygeruding әleumettik-ekonomikalyq jaghynan manyzdylyghyna erekshe toqtalyp, quattaghan edi.

Sondyqtan da N.Hrushev 1954 j – kýzde tyng iygerushilerding túnghysh jiynynda: «TJTJ-ding kósh basshysy, inisiatory-J.A.Tәshenev» dep qúrmettep, aragha biraz ay salyp, basqa da ýzdik jetistikterin baghalap, QR Jogharghy Kenesining Tóralqa Tóraghalyghyna Tәshenevti úsynyp, saylatty. «Kýn kósemder» búl rette aitqandarynan shyqpaytyn, qolshoqpar, әri isker kadrlar tәrbiyelegisi keldi. Biraq, qazaq jerine osynshama Atymtay jomarttyq tanytqan N.S.Hrushevting sayasatynyng zymiyandyghy da kýnnen-kýnge aiqyndala berdi. Astyqty aimaqty Reseyge birjolata qosyp alu ýshin ortalyq-teriskey alty oblyspen (Torghay, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan, Kókshetau, Aqmola, Pavlodar) birge Qaraghandynyng soltýstik bóligin biriktirip, memleket ishindegi memleket «Tyng ólkesin» qúrdy. Astanasy – Aqmola qalasy bolghan tyng ólkesining óz aldyna partiya komiyteti men atqaru komiyteti, tikeley Mәskeu taghayyndaghan 1-shi, 2-shi hatshylary, tóraghalary jәne óz aldyna budjeti boldy. Tyng ólkesindegi osy oblystarda qazaq tilindegi barlyq oblystyq, audandyq gazetter jabylyp, olardyng ornyna bir ghana «Tyng ólkesi» gazeti payda boldy ( Aqiqat № 8,2010). Kazaq KSR – indegi qazaq mektepterining kóptep jabyla bastaghanyn aitpaghanda, orys mektepterindegi qazaq tili pәni kereksiz dep qysqartyldy.

Eng súrqiyasy – Respublika basshylaryna baghynbauy ýshin jergilikti biylikti uysyna ústaghan sovhoz diyrektorlaryn tikeley Kremli tandap, jasaqtap jiberip otyrdy. Olardyng kóbi – azuly generaldar men polkovnikter, zauyttar men fabrikalar basshylary edi. KSRO-nyng auyl sharuashylyq ministri V.V.Maskevichti tyng ólkesining atqaru komiytetining tóraghasy ghyp taghayyndady. ­Ókimet basshysy Nikita Sergey úlynyn:- Men patshalyq Resey 200 jylda istey almaghandy eki-aq jylda istey aldym»,- deui tegin emes. Kókshetau oblysyndaghy Gorkiy atyndaghy sovhozdyng diyrektory N.F.Koziynes sovhoz qúrylghany jónindegi aktige «Men, Kókshetau oblysyndaghy №5-sovhoz diyrektory Koziynes, SSSR sovhozdar ministrligining №260-shy búiryghyna sәikes jerdi jәne ondaghy bir shoq qayyndy qabyldap aldym», dep jer tәnirisi siyaqtansa, Hrushevta eki sózining birinde «búl úlan-ghayyr – dihan qoly tiymegen jer. Adam balasy baspaghan úshy-qiyry jok dala» ,-dep astamsydy.

Arqany ata qonysym dep erkin jaylaghan qazaqtyng búl jerleri óte ejelden-aq óner-mәdeniyeti damyghan, bay tarihy bar ólke bolatyn. Ol turaly ghúlama ghalym Álkey Marghúlan enbeginde: «Esil, Núranyng arasyndaghy ýlken aidyn – Toghanystyng toqsan eki kóli noghayly, qazaqtardyng joyqyn egin salghan jerleri. Qyzylmola, Aqmola, Súlutam, Syrlytam, Han sýiegi – solardyng jәdigerleri. Qorghaljyn ózeni territoriyasyna kelgende ejelgi jәne orta zamandyq suaru kanaldaryna kónil audardyq. Búl audan jer iygerushilerding ortalyghy boldy.», – dep tarihy derektermen týiindegen. Sәuletti qalalarymen, óner – mәdeniyetimen, jerining asty – ýsti baylyghymen jәne mys t.b. metaldardy óndegen, әlemdegi túnghysh metallurgiyanyng otany bolumen birge qol ónerimen, saudasymen aty shyqqan Arqa jerine 13 – ghasyrdan-aq orystar túrmaq, europa elderi súghanaq kózderin qaday bastaghan. Sondyqtan olar strategiyalyq manyzdy aimaqtarymyzgha qatty qyzyghyp, sayahatshy – zertteushi, tynshylaryn jiberip otyrdy. 5-7 – ghasyrlarda Aqmola aimaghy týrkilerding kóp jylqysymen danqy shyqsa, qazirgi arheologtar Qyzyljar men Kókshetau ónirinde qonystanghandar osydan 5 myng jyl búryn jylqynyng sýieginen koniky de jasap, alghash jylqyny qolgha ýiretip, ýzengi men auyzdyqty oilap tauyp, órkeniyetke ýlken ýles qoskanyn dәleldedi. Al, búlardy Shyghys Týrkistannan Kaspiy tenizine deyingi aralyqta shenberdey dóngelek molalary kaptap jatqan búrynghy ótken Myqtar ma dep aitugha tolyq negiz bar.

Tyng iygerushilerding alghashqy jiynyndaghy J. Tәshenevting bayandamasynda «Myqty» sózi birneshe ret qoldanylsa, Ánúranymyzda da «myqty ghoy!» sózi qayta – qayta qaytalanady. Osylardy sóz sabaqtastyghy, úrpaq jalghastyghy demey ne deymiz?! Áulie Mәshhýr Jýsip – Ertede Arqada Myq degen júrt ómir sýrgenin aityp, zertteu enbekterinde jazyp ketken. Sovhoz diyrektory bolghan Koziynesting sózinen qazaq ókimetining býiryghy da, ýkimi de joq ekeni kórinip túr. Bir jylda 1954- 55- jyldary tyng ólkesinde 337 jana astyq sovhozy qúrylsa, kelesi jyly Qostanay oblysynda ghana 200-ge juyq osynday sovhozdar qúryldy. Tyng iygerudi jeleu etip, 1954-1960-jyldary 2mln-nan astam slavyan tektiler qazaq jerine kóshirip әkelindi. Olardyng kóbi sottalghandar men shovinster edi. Olargha materialdyq kómek kórsetildi.Tyngha kelgender kóp aqsha alyp kýilenip, ýilengisi kelgende Hrushev VLKSM-gha tapsyrma berip, olargha 25 myng qyz jibergen. Osy kelimsekterding kesirinen óz jerinde qazaqtardyng ýlesi 30 payyzgha da jetpey qalsa, soltýstik oblystarda óz últymyz 10 payyz shamasynda ghana bolsa, key audandarda búl kórsetkish 1 payyzgha da jetpeytin edi.

Tyng iygeru nauqanyna óz elimizding jastary men jas mehanizatorlary da erekshe serpin berdi. Almaty qalasynyng ózinen ghana 2,5 myng jas tyng iygeruge attandy. «Qazaqstan ensiklopediyasy» (8-tom, Almaty 2006j.) : «Tyng ólkelik partiya komiytetining 1-shi hatshysy Sokolov 1960 j – Aqmolanyng atyn Hrushevgrad dep ózgertip, tyng ólkesin Qazaqstannan bólip alyp, tikeley Odaqqa qaraytyn ólke etu turaly úsynys jasady. J.A.Tәshenev Respublikanyng sayasi-ekonomikalyq damuyna basshylyq jasaghan jyldary qazaq memleketining aumaqtyq tútastyghynyng saqtaluyna kóp enbek sinirdi. Manghystaudy Týrkimenstangha qosu jónindegi úsynystargha toytarys berdi. Tyng ólkesine biriktirilgen soltýstik oblystardy Reseyge, Ontýstik Qazaqstannyng maqta egetin audandaryn Ózbekstangha beruge qarsy shyqty», dep sol kezdegi shyndyqtan qysqa ghana derek berse, osy oqighalardyng bel ortasynda jýrgen Ády Shәripov – «Hrushev tyng ólkesin Reseyge baghyndyrudyng amalyn izdep, Sayasy Burogha qayta-qayta úsynys jasady. Respublika basshylary bәri derlik tyng ólkesin Reseyge beruge de, Ortalyqqa baghyndyrugha da qarsy bolmady.

Qarsy bolghan jalghyz adam – J.A.Tәshenev. Halqymyzdyng tamasha, shúrayly jerin bir qaterden aman saqtap qalghanynyng kuәsi bolghanbyz», – dep jazdy esteliginde. Al, Qazaq KSR KPOK- ning sol uaqyttaghy 1- hatshysy D.Qonaev: «Árbir naqty jaghdaygha әmir Mәskeuden týsetin. Onda qanday da bir aumaqty basqa aimaqqa qosu jóninde ýzildi – kesildi aitylyp, ol ónirlerdi auyldardan, derevnyalardan jylan jalaghanday tazartudyng merzimi kórsetiletin. Búl әmirler sózge kelmesten atqarylatyn. Ol kezde Mәskeuge qarsy shyghu mýmkin emes edi. Kýiip ketetinsin. Óspeytin edin,» -dep zaman shyndyghyn jasyrmay aitqan. Múhtar Shahanov shiyrek ghasyr Qazaqstandy basqarghan D. Qonaevtan: «Tyng ólkesin Reseyge qosudan aman alyp qalghan J. A. Tәshenev, deydi. Sol raspa? – dep súraghanda Diymeken: Iya. Ol kezde J. A. Tәshenev Qazaq KSR-y ýkimetining tóraghasy bolatyn, – dep (Jalyn. 2008j.№2) qysqa ghana jauap beredi. Búl kisining sarang jauap bergen sebebi – Respublika basshysy D. Qonaevqa tyng ólkesining biyleushileri sol jyldarda baghynbay ketkenin akademik – búrynghy senator Gh. Esimov («Jalyn» №11. 2009- j) tolyq aitqan.

Almaghayyp sol tústa tyng ólkesindegi sovhoz diyrektorlary túrmaq, ólke biyleushileri T.Sokolov, V.V.Maskevich, Kozlovtardy, tipti Kremlidikterdi de Tәshenev ýnemi aitqanyna kóndirip,degenin istetip,memleket iyesi, jer iyesi qazaqtar ekenin sózimen de, isimen de úqtyryp, ayaqtaryn qiya bastyrmady. Búghan qarap búl kisini orys halqyna qarsy boldy deuge bolmaydy. Tyng iygerushilerge qolynan kelgen bar kómegin berip, qayrat-kýshin ayamay júmsady. Temirtauda bolsa da, tyng iygerilgen auyldarda jýrse de sol jerlerden telefon arqyly Odaqtas Respublika basshylarynyng da osy isterge nazaryn audaryp, sózin ótkizip, qajetti kúral-jabdyqtardy aldyryp otyrdy. Voroshilovty demalysy kezderinde auystyryp, ýsh ret KSRO Jogharghy Kenesining Tóralqa Tóraghasynyng mindetin atqarghan Tәshenevting tanghajayyp qabiletin Odaq túrmaq, shet el de moyyndaghan shaq edi. 1959j.Qytaygha KSRO delegasiyasymen birge barghanynda milliyard halqyn jusatyp, órgizip, jeke basyna tabyndyryp otyrghan Maonyng zildi súraqtaryna N. Hrushiev, Yu. Andropovar jauap bere almay, tyghyryqqa tirelgende aduynda, aibatty Júmabek: Biz senderge emtihan tapsyrugha kelgen joqpyz. Sayasy kelissóz jýrgizuge keldik! – dep hanizu basshylyghynyng arynyn biraq basqan. Hanizulardy 200 jyl biylep, basqaryp memleketik atauyn (qidan, qytan – qytay bolyp atalyp ketkeni әlemge mәlim) qalyptastyrghan qazaq halqynyng alghashqy qúramasynyng biri týrik tekti qidandardyng tarihyn jaqsy bilgen J. Tәshenevting hanizulargha óktem sóileytin tabighida, tarihida qúqy bar edi.Júmekeng dalanyng ýstirt jotalaryn jónsiz jyrtqyzbay, mal sharuashylyghyn da tiyisinshe damytty. Elimizdegi barlyq óndiristerdi, san salaly sharuashylyqtardy barynsha órkendetip, týsken tabysty el iygiligine ayamay júmsap otyrdy. «Qazaqstan magnitkasynyn» iske qosyluyna ólsheusiz ýles qosty.

1959 – jylghy osy Temirtau kóterilisin basuda shaban – jay qimyldady dep Kremli kósemderi tarapynan aiyptalyp, jazagha úshyraghaly túrghan qazaqtan shyqqan túnghysh ishki ister ministri Shyraqbek Qabylbaevty óz ýiinen Mәskeuge bir qonyrau soghyp qorghap qalghanda, «Jazalaudyng taghylyq týrin qoldandy» dep júmysshylargha jan tartyp, otarshyl ókimetting bet perdesin ashyp bergende – Júmekeng edi! 1960 – jyly 26-shy qantarda Ýkimet basshysy bolghan bette bir jetining ishinde on eki qazaq jigitin ýkimetting jogharghy jauapty qyzymetterine taghayyndady. Elimizdi basqaryp, odan KSRO-nyng jogharghy basshylyghyna qol jetkizgen L.I. Brejnev Qazaq QSR-ining KP OK-ine búrynghy óz ornyna I-jәne II-hatshylyqqa eki orysty Mәskeuden alyp kelgenin aitqanda basqalar ýnsiz qalghanda, taghyda J. Tәshenev: I- II- hatshylyqqa qazaqtardy jolatpau zandylyqqa ainaldy, búl qazaqtardy kózge ilmegendik, senimsizdik tanytu,- dep Ortalyqtyng kadr sayasatyna narazylyghyn ashyq aityp, Brejnevting óz sózimen aitqanda onyng «jýregin jaryp jibere jazdaydy». Tәshenevting búl sózi keyin óz basyna oq bop tiyse de, osydan keyin kóp úzamay Ortalyq kadr sayasatyn ózgertip audan, oblystardyn, tipti Respublika tizginin óz últymyzgha bere bastady. Ýkimet qyzmetkerlerine arnap Almatynyng qaq ortasynan jana tehnalogiyamen salynghan ýlken, jana 121 pәterlik ýidi týgelimen totalitarlyq tar zamanda últtyq partiyanyng rólin atqarghan qazaqtyng aqyn – jazushylaryna Alash Orda ýkimetining bar mindetin qayyspas qara narday jalghyz kótergen Júmekeng taratyp berdi.

Memlekettik Qauipsizdik Komiytetining qyzmetkeri, polkovnik Uәlihan Múhanov esteliginde : Júmabek Tәshenev ýkimet basqaryp túrghanda eshkimnen qoryqpayda, qaymyqpay «halyq jauy» jalasynan arylmaghan Maghjan Júmabaevtyng zayyby Zylihagha Almatydan salynghan ýiden baspana berdi», dep sýisine jazdy. Ziyaly qauymgha barynsha qamqor bop ótken tau túlgha – Tәshenev qay uaqytta da, qay qyzmette otyrsa da qaulylar qabyldap, sheshimder shygharghanda últ mýddesin birinshi kezekke qoyghan! Keng qoltyq qazekender «Qúr-agha» ataghan Hrushevting aqylgha qonymsyz, «ózim bilermendik» teris әreketteri óte kóp bolghan ghoy. Sol kezde әskeri-ekonomikalyq erekshe manyzy bar Resey jeri býkil Qyrymdy Hrushev Ukraynagha qosqanda «úly orystardyn» shendisi de, shekpendisi de ýn shyghara almaghan. Tek, Qyrym oblystyq PK I-shi hatshysy D.Polenskiyding Qyrymdy Ukraynagha beruding dúrystyghyna kýmәn keltirgenin estigen Hrushev ony birden júmystan bosatqan. «Stalinning týbine jetken Hrushev komunist degen sózding mәn-maghynasyn tolyq týsinbeytin adam bolatyn. Ol – «partiyagha berilgen», sonyng arqasynda ataq-dәrejege qol jetkizgen mansapqor jәne naghyz toghyshar bolatyn.

Biraq, eshnәrseden qoryqpaytyn kózsiz erligi men batyldyghy da bar edi»,- dep Yu.Muhin ony sipattap berdi.(«Jalyn» №5 2008j.) 1950 – jyldardyng ortasynda Aral tenizining qúrghap, tartyluynyng basy bolghan әri maqta egistikterin sorgha ainaldyrghan, maqtany «sharshylap úyalau әdisimen» ósirip, janbyrlatyp suarugha qarsy bolghany ýshin kezindegi KSRO ministri bolghan Osman Yusupov ózbek KPOK-ning birinshi hatshylyghynan Hrushevting pәrmenimen alys aimaqtaghy janadan úiymdastyrylghan sovhozgha diyrektor bolyp qúldilap – qudalanghanyn, ony qoldaghandardyng kópshiligin qúraghan qazaqtyng ghalym agronomdarynyng toz-tozyn shygharghanyn(«Jas Qazaq» 01.04.2011.Abay Túrsynúly «Aral apaty») Tәshenev kórip-bilip otyrdy.

Qazaq jerin bólshekteudi jýieli jýrgizgen Hrushev bastaghan KSRO Sayasy Burosyndaghylar últymyzdyng tilin, salt-dәstýrin ayaq asty etip, qazaqtardyng últtyq ruhyn janshyp, orystyng ozbyrlyghyn moyyndatyp baryp, halyqtyng kelisimin almay-aq, Tyng ólkesin 1960j – Reseyge «Altay ólkesi» dәrejesinde qosyp almaqshy boldy. Kremliding osy jymysqy sayasatyn qalt jibermey, qadaghalap otyrghan erjýrek J.Tәshenev osy 1960 -jyldyng ayaghynda Aqmolada bolatyn jinalysqa Hrushevtan búryn úshyp keldi. «Tyng ólkesinin» basshylarynan: «Keler jyldyng budjetin nege ótkizbey otyrsyndar?» – dep súrasa «Tyng ólkesinin» budjeti endi Qazaq ýkimetine emes, RKFSR ýkimetine joldanady» – degen Sokolovqa Tәshenev: «Eger, Qazaq ýkimetine baghynghyng kelmese, 24 saghattyng ishinde tabanyndy jaltyrat, qúry! Tyng ólkesi Reseyge berilmeydi. Aytar jerine aita bar,» – dep birden qatty tyiyp tastaydy. Tyng ólkesi ýshin Hrushevpen aiqasqanda – «Soltýstik oblystardy Reseyge qosa salu qazaqty qorlau! Namysyn jer etu. Qalyptasqan sharuashylyq – ekonomikalyq qarym – qatynastardy birjolata qúrtu degen sóz. Halyqtyng tamyryna balta shabumen birdey. Men Tyng ólkesin Reseyge bermek túrmaq, búl mәselening kýn tәrtibine qoyyluyna ýzildi-kesildi qarsymyn!» -dep otty sózdermen bet qaratpaghanda Hrushevting beti qyzaryp, kózi alaryp, tili tútyghyp jolbarys kiyesi bar Júmabekke jaltaq-jaltaq qarap túryp qalypty. Alty oblystyng jeri ýshin bolghan osynday kóp aiqastardyng birinde, ekeu ara qalghanda Qonaev: -Júmeke-ay, jýrek jútqan, kózsiz batyrsyn-au!-depti. Sonda Tәshenev: «Elimning mýddesi ýshin qiyametke de dayynmyn!» dep keyingilerge erlikting asqan ýlgisi bolatyn osy qanatty sózin qaldyrdy.

Otany ýshin otqa týsken Tәshenevting osy jan qiyarlyq erligin basqa últ ókilderi de joghary baghalap, qoldap otyrdy. Aylaly Kremli basshylary Tәshenevke kóp syi-qúrmetter kórsetedi, aqyry jer sharynyng jartysyn alyp jatqan Kenester Odaghynyng Jogharghy Kenesining Tóralqasynyng altyn Taghyna otyr dep te shyrghalaydy. Mansaptanda da eli men jerining ertenin oilaghan esil er bas ainaldyrar biylikke de, baylyqqa da ruhyn jyqpay, sayasy saudagha barmay: «Men elimning jerin taqqa aiyrbastamaymyn!»,- dep jer dauyna nýkte qoydy. Soltýstik 6 oblystyng jeri uystan shyghyp bara jatqan osy 1960- jyly týrli repressiyalar men qughyn – sýrginderden qorqyp qalghan ýlkenderden ýmit az ekendigin bilgen Júmekeng Qaz Mu- ding studentterimen resmy kezdesuinde jer mәseleside kóterilip, jastar qyzu qandylyq tanytqanda, búndaydy andyp jýretin MQK – ning tynshylary jinalysty toqtatu ýshin «ýkimet basshysy sharshady, súraqty toqtatyndar» degende Júmabek Ahmetúly: Men halyqtyng qyzmetshisimin, súraqtaryn tolyq qoysyn,- dep jastarmen asyqpay, ashyq әngimelesken. Otarshyldardyng J.A.Tәshenevpen sanasqan sebebi – elimizdegi býkil halyq, әsirese óz últy Júmekene bir kisidey tolyq senetin. Halyqtyng shynayy seniminen artyq kýsh-quat ta, baqyt ta joq emes pe?! J. Tәshenevting qoghamdyq-memlekettik qyzmetteri, KSRO-nyng osynday ospadar sayasattaryna ashyq qarsy shyghuy Odaq elitasyndaghy erekshe tosyn qúbylys, tipti anyz edi. Osyghan mysaldar keltire keteyik. 1958 – jylghy Mәskeude ótken últymyzdyng әdebiyeti men mәdeniyetining kýnderinde KSRO – nyng qaharly basshylary N. Hrushiev pen K. Voroshilovtardyng aldynda Júmekeng ózi bastap barghan Qazaq delegasiyasymen óz ana tilinde qaymyqpay sóileskenin kompozitor әri diriyjer Sh. Qajyghaliyev óz kózimen kórgen. «J. Tәshenev әrqashan jәne әrkezde óz oiyn aitudan taysalmaytyn. Qolynda biyligi bar qayratkerlermen qarym – qatynasymdy búzyp alamyn dep uayymdamaytyn. Eng bastysy últ pen memleket qamyn jep, qazaq eli ýshin jankeshtilikke baratyn.», dep Memleket qayratkeri Súltan Jiyenbaev jәne taghy basqalar Júmekenning sol zamannyng shenberine syimayyn fenomen túlgha bolghanyn aitsa, Jarasbay Núrqanov t.b. aqyndar:

«Saryarqa saghym oinap qúba beli,

Taghdyry qyl ýstinde túrghan edi.

Bir ózi keudesimen qorghap qalghan,

Qazaqtyng jýrek jútqan Júmabegi!

Jigitter, ólenmen ait, әuezben ait,

Alayda este bolsyn myna bir jayt.

Qazaqtyng eng bir ójet batyry dep,

Áspettep aitar bolsang Tәshenevti ait!» dep qoghamdyq sanada ony kókke kóterip jibergen edi. 1960 – jylghy qystyng qattylyghynan jem-shóp jetispey, elimizde maldar qyryla bastaydy. Ýkimet tizginin endi qolyna alghan Tәshenev bar jauapkershilikti óz moynyna alyp, memlekettik bólinbes qordaghy astyqty audan, oblystargha taratyp bergen. Júttyng beti qaytyp, kóktem shygha osy isi ýshin jauapqa tartpaq bolyp Qazaq KSR – ining ýkimet basshysyn Kremli kósemderi shaqyrtady. Leningrad túrghyndary ashtan qyrylyp jatqanda S.M. Kirov «memlekettik bólinbes qordy» júmysshylargha kartochkamen taratqan. Osy ýshin onyng basy ketken. KSRO tarihynda «Memlekettik bólinbes qordy» taratqan osy ekeui ghana. Sov Miyn-ning Prezidium zalyna kirgen bette Hrushevting qasynda otyrghan onyng I-orynbasary R.F. Kozlov: – Odaqtyq qordaghy astyqty nege taratasyn, Tәshenev? Rúqsatty kim berdi saghan?!- dep stoldy toqpaqtap, dýrse qoya beredi. Qyzba minezdi Tәshenev te qaytpay, minberge jetip baryp, Qazaq KSR- y Odaqtyng ishindegi óz qúqyghy bar el ekendigin, óz baylyghyn qalay júmsaudy sol elding ýkimeti sheshetindigin aityp, auyzdaryn jabady. Osy oqighanyng kuәsi bolghan Belorussiyanyng pos predi Qazaq KSR-ining pos predi IY.Shәripovtyng qolyn alyp túryp.: Búryn – sondy mynanday otty premierdi kórmep edim. Ózi jas eken. Búl jigit ne aspangha shyghady, ne kóp úzamay ornynan týsiredi,-dese, dәl osy kýni Mәskeu qonaq ýiindegi Odaqtas elderding osynday qyzmetkerleri arasynda osy jiyngha qatysqan taghy bireui:- Kenes ókimeti qúrylghaly mynanday ýlken jiynda birinshi ret óz elining derbestigin aitqan sóz estildi. Endi kóp úzamay Odaq ta taraydy!-dep basqalardan sýiinshi súraghanday aitypty. Búlar aitsa aitqanday edi. Sebebi, Júmekeng ýkimet basqaryp túrghan jyly últymyzdy basqalargha tanystyru ýshin «Qazaqstan KSRO halyqtarynyng otbasynda» atty 20000 taralymmen әdeyi orys tilinde jazghan zertteu kitabynyng basqa taraularyn aitpaghanda, «býkil KSRO bir elmiz, últtar arasyndaghy shekara joyylady» degen sol zamanda, songhy tarauyn «Respublikanyng egemendigin nyghaytu» dep atauynyng ózi-aq KSRO-ny talqandaghanday әser beredi. Keyin Tәshenevting ózi de: Men eshqashan Qazaqstannyng baylyghyn iygeruge qarsy bolghan emespin. Tek, elimning derbestigi ýshin Ortalyqpen qatty aiqastargha baryp jýrdim, – depti. Akademik Manash Qozybev «Derek-tarihy dәlel» enbeginde: M. Á. Sujikov pen J.A.Tәshenev Qazaqstan aumaghyndaghy yadrolyq jarylystargha qarsy shyghyp, ozbyrlyqtyng qúrbany boldy, – deydi .

Qisapsyz qarjy júmsaghan tyng ólkesin Reseyge qosa almaghanyna ishi uday ashyghan Hrushev Qonaevtyng qolymen ot kósep, 1961- jylghy 3- qantarda Tәshenevti Ýkimet basshysy qyzmetinen alyp, bar iygiliginen aiyryp, jarty jyl júmyssyz ústap, Shymkent oblystyq atqaru komiytetining qatardaghy orynbasarlyghyna shegelep túryp tómendetip jiberdi. Tarihtyng keregharlyghy sonda – 1955 jyly D.A.Qonaevty ýkimet basshysyna taghayyndaghan qauly J.A.Tәshenevting qol qongymen bekise, al Qonaevtyng qol qongymen Tәshenev ýkimet basshysy qyzmetinen ketirildi. Osy jogharghy qyzmetinen týskende mәrt Júmabek – Maghan keregi lauazym emes, Qazaq halqynyng birligi men jerining tútastyghy. Ol armanyma jettim! Elim, jerim ornynda, – dep esh ókinbegen. Ozbyr ókimetting bar qyrghany – 1961 j. 24 sәuirde Tyng ólkesining ortalyghy bolghan oblys pen qalanyng atyn Aqmoladan Selinogradqa auystyrdy. Qyzmeti ketse de qadiri ketpegen esil erding ensesi týspeydi. Kiyeli ontýstikting tekti eli Júmekendi ómirining sonyna deyin әuliyedey ardaqtap, payghambarday qúrmettedi. Búnda da búrynghy jogharghy qyzmetterin esh kóksemesten, qarqynynan tanbay eli men jerine qyzmet ete berdi. «Jer bolsa el bolady, el bolsa er bolady» degen Preziydentimiz 5 jyl búryn kýzde dihandargha alghys hat joldaghanda: «Biyl respublika boyynsha 21 mln.tonna astyq jinalsa, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan, Aqmola oblystary 16 mln. tonna shamasynda astyq jinady» degenin bәrimiz bilemiz. Álemning egistik alqabynyng 90-95 payyzyn júmsaq biday sorttary alyp jatyr. Kenes ókimeti kezinde alyp derjavany astyqpen asyraghan bizding elimizding bidayynyng negizgi ereksheligi – qazaq astyghy qosylmasa nan pisiruge jaramaytyn Resey astyghynday emes, aq uyzy joghary, qamyrlylyghy da (kleykovina), proteyini de kóp, óte sapaly qatty biday.

Tyng iygerudi әleumettik – ekonomikalyq, sayasy shyndyqtyng negizinde alyp qarastyrsaq, onyng róli respublika ekonomikasy ýshin óte zor. Búl joba dýnie jýzine joghary tehnologiyalyq astyq satu ýshin alghy shart boldy. Qyry-mal, oiy- ónim egis, asty tolghan ken, qazba baylyq, 20 – Beligiya memleketi siyatyn ata qonys Arqany, bәrinen búryn qazaqtyng nebir marghasqalaryn tudyrghan tektik qoryn bir oq atqyzbay, jalghyz ózi qorghap qalghan Júmabek Tәshenevting órshil ruhy men jarqyn beynesi kózin kórgenderding jýrekterinen tereng oryn alsa da, resmy týrde tarihy – sayasy baghasy kýni býgin berilgen joq . Jat elding ejelgi qúldar kóterilisining kósemi Spartakty on kýn oqytatyn bizding tarih memlekettik – patriottyq iydeologiyanyng joqtyghynan J. Tәshenevting atynda jazbaghandyqtan, nebir oqymystylar men jogharghy biyliktegi sheneunikterimizding kópshiligi últ qaharmanynyng tendessiz erlikteri túrmaq, onyng kim ekenin de bile bermeydi. Keshiktirmey mektep oqulyqtarynyn, joghary oqu oryndarynyng baghdarlamalaryna ómiri men qyzmetin tolyq kirgizip, memlekettik basqaru akademiyasyndaghy bolashaq sheneunikterge «Tәshenev taghylymy» mindetti týrde oqytyluy kerek. Osylay etsek ala-qúlalyqqa bet búrghan jastarymyzda elinin, jerining ótkenin sezinip, erlikke, órlikke toly tarihynan nәr alyp patriottyq, otanshyldyq ruhta tәrbiyeleneri haq.

Shymkent elindegi Tәshenevpen qyzmettes bolghan jazushy Ábjappar Jylqyshiyev «Shyndyq pen súmdyq» kitabynda Júmekene esteligimen – aq mәngilik, ghajayyp eskertkish soghypty: «Júmekeng ghúlama adam edi. El tarihy, óner men mәdeniyet, sayasat pen ekonomika, mәdeny qúrylys – osylardyng bәri turaly eng kem degende әr salanyng ghylym kandidattarynday maghlúmaty bolatyn. Denesi tútas edi. Syrt beynesi batyrlargha úqsaytyn, qyrghy qabaq kisi bolatyn. Qoy kózderi tikeley qaraghanda kimdi bolsa da jasqandyryp tastaytyn. Sóilegen sózining anyqtyghy men nyq aityluynan boyynda qajymas qayrat, jasymas jiger bary aiqyn sezilip túrushy edi. Sodan da oghan qarsy sóz aitugha kóp eshkimning batyly jetpeytin. Júmekenning elge, jerge sinirgen enbekteri turaly aityla qalsa: – Uaqyt degen alyp bar, tarih degen shejire bar. Osy ekeui әrkimdi óz oryn-ornyna qoyady,- dep ózi turaly aitudy únatpaytyn. Maqtanshaqtar men tatymsyzdardy jaratpay, ondaylardan irgesin aulaq salatyn». Últ kósemi Álihan Bókeyhan: «Ózining tarihyn joghaltqan júrt keleshekte basyna qanday kýn tuatyndyghynda bilmeydi», – teginnen -tegin aipaghan.

Sondyqtan, әrbir isi anyzdar men dastandargha bergisiz asyl erimizding tarihy – sayasy baghasyn bergizip, Tәshenevting erlikke toly asqaq ruhyn jastarymyzdyng jýrekterine sinirip, «bolmasa da úqsap baghugha» baulu últ tarihyn zertteushi ziyalylarymyzdyng qasiyetti boryshy hәm mindeti bolmaq. Jaman aitpay jaqsy joq. Halyq danalyghynda tarih qaytalanady degen sóz bar. 1989-jyly M.S. Gorbachev soltýstik oblystardy «óndiristik aimaq qúramyz» dep Reseyge qosugha qauly dayyndasa, su ishken qúdyghyna týkirgen Jirinovskiy siyaqty jyndylar osynday aram pighyldaryn qazir ashyq aityp jýr. Shyndyghynda bayaghy Resey imperiyalyq pighylynan bas tartpay,onyng «Keden odaghy», «EAEO» siyaqty zymiyan sayasattaryn aitpaghanda, astyqty aimaghymyzgha qaterli kózin әli de tigip otyrghany jasyryn emes. Alash arysy Maghjan Júmabaev – Arystanday aibatty, jolbarystay qayratty, qyranday kýshti qanatty – Júmabektey inilerine kóregendikpen senim artsa, bizder de býgingi jalyn jýrek jastarymyzdyng Júmekene úqsap baghatyndaryna tolyq senemiz!

Ertis NÚRQASYM,

Tarihiy-sayasy zertteushi

ShQO. Ayagóz audany.

ult.kz