Bir tudyng astynda ómir sýrip jatsaq ta songhy jyldary din atyn jamylyp, týrli qúityrqy әreketterin jýzege asyratyndar kóbeydi. Terrorizm men ekstremizm, keri aghymdardyng әserinen júrtshylyq nening dúrys, nening búrys ekeninen janylysa bastady. Osynday kezde elimizdegi imamdar Islam dinin jan-jaqty nasihattap, elding auyzbirshiligi men beybitshiligine ýles qosyp otyrmasa bolmaydy. Osy maqsatta Shymkent qalasyndaghy "Qojdan ata" meshitining imamy Dastan qajy Jeleuovpen keri aghymdardan qalay saqtanu kerektigi jóninde súhbattasqan edik. 

- Qazirgi kezde qoghamdyq ortada kereghar diny aghymdar men olardy jaqtaushylardyng qarasy kóbeyip ketti. Onyng ýstine keybir azamattardyng «Eger Islam dini tura jol bolsa nege onyng ózi týrli toptargha bólinip ketken?» degen kýmәndi súraghy tuyndauda. Osyny týsindirip berinizshi?

- Onynyz ras, ondaylar ózderining adasqandarymen qoymay ózgelerdi de adastyryp jýrgenderin kóp jaghdayda sezinbeytindikteri qynjyltady. Tura joldy taba almaghan jandardyng adasushylyqtary turaly Alla taghala Qúrany Kәrimde: «Shynynda da myna jol tura jol, basqa joldargha ermender, óitkeni ol joldar senderdi tura joldan tayyrady, Alladan qorqady dep senderge osy ósiyetti aityp otyr» degen («Ángham» sýresi, 153 ayat). Búl jerde tura jol dep Islam dini jayly aitylyp túrghany anyq. Ásirese, songhy kezderi músylmandar arasynda «bizder tozaq otynan qútylatyn toppyz» deytinderdin sany kýnnen-kýnge arta týsude. Ózderin «kýnәdan pәk» sanaytyn toptardyng kim-kimning bolsa da oiyn oirandap, dýbәra pikir tuyndatary belgili.

Sebebi, osynday «tozaq otynan qútylghan toptar» ózderin jәnnattyq etip kórsetip, basqalardy ýreylendire jýrip, adasqandardy óz qatarlaryna qosyp aluda. Anas bin Malik Ansariyden jetken hadiste Payghambarymyz (s.a.s) bylay degen eken: «Sabyr etinder, Rabylarynmen kezdespeyinshe, zaman ótken sayyn, jana zaman jaman bola beredi». Osy hadiste jyldar ótken sayyn dindi týsinuding kýrdeli bola beretindigi naqty aitylyp otyr. Biraq biz songhy uaqytta qarapayym ghana «bólinbeu kerek» degen úghymnyng ózin týsinuden qalyp bara jatqandaymyz.

- Sonda ózderin «Qútylghan toppyz» dep úrandatyp jýrgenderding dәlel-dәiekke keltirip jýrgen hadisteri qanday?

- Ol mynaday hadiys: Payghambarymyz (s.a.s) «Israyl úldary 72 bólikke bólingen edi. Hristiandar da solay bólinedi. Mening ýmbetim 73-ke bólinedi, barlyghy tozaqqa týsedi, tek bireui ghana júmaqqa kiredi. Ol kim dep súraghanda men jәne jamaghatym», - deydi. Olardyng taghy bir dәleli mynaday, Payghambarymyz (s.a.s) «Kimde kim Alladan basqa tәnir joq dese júmaqqa kiredi», - degen hadiysi. Bir qaraghanda myna hadister ózara qarama-qayshy maghyna berip túrghan sekildi. Qalaysha 73-ten bireui ghana júmaqqa kiredi deydi de, keyingi bir hadiste barlyq adam eger: «Lya ilyaha illyallah» dese boldy júmaqqa kiredi» deydi. Degenmen, astarynda ýlken maghyna jatqany anyq. Áriyne, Payghambarymyzdyng s.a.s sózderining bir-birine teris kelui mýmkin emes. «Ghúlamalar hadis oqysa maghyna kóredi. Jay adam sol hadisti oqysa әrip kóredi» degen osy eken. Sonday-aq, hadis sonynda «men jәne jamaghatym» degen arnayy sózder qoldanghanyn taghy bayqaymyz.

Óitkeni, múnyng syryn ghúlamalar bylay dep týsindiredi: «Múhammed Payghambardyng s.a.s. ýmbeti degenimiz ol arnayy bir top emes, ol adamzat bolghandyqtan onyng ishine yahudy de, hristianyng da, buddistering de, t.b. din ókilderi de kire beredi. Sol sebepti ghúlamalar adamzat balasyn eki ýmbetke bóledi. Birinshi ýmbet - Islamdy qabyldaghan, ekinshi ýmbet - Islamdy qabyldamaghan, әli de uaghyz nasihatqa múhtaj bolghan ýmbet. Osylaysha «ýmbet» degen sóz eki topty qúraydy. Sol sebepti Qúran Kәrimde «Birde «iman etkender» dese, endi keyde «músylmandar», taghy basqa jerlerde «Adamdar» deytini osydan.

- Olay bolsa týsinikti, demek búl hadistegi maghyna basqasha deysiz ghoy...

- IYә, onda «Yahudiyler, hristiandar 71, 72-ge bólinse menen keyin kelgen adamdar 73-ke bólinedi, sonyng ishinde «kalima» aityp, mening sýnnetimdi ústanghandar tozaqtan qútylady delinip túr». Qarap túrsanyz, maghyna qalay týsinikti bolghanyn aiqyn angharugha bolady. Jalpy músylmandar bólinedi degen maghyna emes. Hadister ózara qarama-qayshy emes, kerisinshe birin-biri tolyqtyrushy bolyp túr. Keybir toptardyng bilmestikten ýlken qatege jol berip túrghany osydan kelip shyghady. Ol anyq bayqalady. Olardyng «Bizder tozaq otynan qútylghan toppyz» dep úrandatularynan ózderin ózgelerden artyq sanaytyndyghyn kóremiz. Osylaysha bilmestikpen sóilegenning zardabynan keri aghymdar payda bolady.

- Islamnyng ózge dinderden aiyrmashylyghy nede? Eng aldymen, Payghambarymyz Múhammed s.a.s. kimderge jiberilgen Payghambar ekenine toqtala ketinizshi?

- Qúran Kәrimning «Anbiya» sýresindegi 107 ayatta Alla taghala: «Biz seni Álemge meyirim etip jiberdik», - deydi. Demek, Payghambarymyz s.a.s. ol bir últqa nemese arnayy elge jiberilgen Payghambar emes, ol býkil Álemge týsken, adamzat balasyna jiberilgen adamzattyng ardaqtysy bolghan meyirim Payghambary. Yaghni, alghashqy hadiste «yahudiyler», «hristiandar» degennen keyin Payghambarymyz s.a.s. mening ýmbetim degen termindi paydalandy. Nege «Músylmandar», «Iman etkender» degen sózderdi paydalanbady? Islam negizin ústanghan ghúlamalar adamdardyng kýnәsi ýshin músylmandardyng ara-jigin ajyratyp bólmeydi. Olar músylman adam anyq Allagha qarsy shyghyp, men kәpirmin demeyinshe ony músylmandar qatarynan bóluge qaqymyz joq dep aitady. Sondyqtan ómirden ótken músylmannyng janaza namazyn kýnәsine qarap bólip, jarmaymyz. Kalima aitqan adam - ol músylman degen ereje bar. Bilimsizdik ózge aghymdardyng payda boluyna sebep bolsa, ekinshi sebep taghy bar. Búl arada jeke ne ózge adamdardyng paydasy kózdelip túr deuge negiz bar.

- Býgingi tanda Islam dini qarqyndy týrde damyp, ústanghandardyn qatary jyldan jylgha ósip keledi. Onyng ishinde ózge últtar da, ózge din ókilderi de Islamdy qabyldap, músylmandardyng sany arta týsude. Áriyne, Islamdy qabyldaghandar sanynyng óskeni jaqsy. Degenmen, onyng belgili bir dengeyde rezonans tudyratyndyghy anyq emes pe?

- Ózge din ókilderi әdettegi qoyyp jýrgen saualdaryn Islamdy qabyldaghannan keyin de qoya bastady. Búl saualdar tosynnan bolghannan keyin jauabyn qarapayym adamdar aita almady. Solardyng nәtiyjesinde týrli pikirtalastar tuyndap, adamdar bólinuge kiristi. Ghúlamalar bolsa múnyng da sheshimin tauyp, týrli uniyversiytetter men akademiyalar qúryldy. Saualdardy qarastyryp, arnayy pәtualar shygharatyn, kenes qúratyn oryndar dayarlandy. Kitaptar audarylyp, ilim izdenuge zeyin qoyyldy. Jana pәnder ashylyp, shygharyldy. Keybir dinderding ókilderi әdeyi jalghan aqparattar dayarlap, qoldan ótirik hadister qúrastyrylyp, adamdardy shatastyrdy. Keybiri bilmestikten kesirin tiygizse, endi bireuleri әdeyi qastandyq jasap, dúshpandyqtaryn iske asyrdy.

Islam ghúlamalary hadisterdi saraptap, baspagha shygharudy bastady. Akademiyalardyng eng әuelgi kirpishin qalaghan Imam aghzam Abu Hanifa bolatyn. Osy bir joldy ýlgi etip jәne qosymsha akademiyalar boy kóterdi. Músylmandar ony mazhab dep ataydy. Olar ózara saraptau erejelerimen kelispeui mýmkin, biraq dittegen maghynalary bir. Negizgi maqsat - Allany dәriptep, sharighat zandaryn rettep, kórkem minezdi saqtau bolyp tabylady.

- Keri aghymda jýrgender kóbine agressivti bolyp keledi. Ondaylardyng qoghamgha qauipti ekeni aitpasaq ta belgili. Olar nege músylmanbyz dey túra adamdargha óshpendilikpen qaraydy?

- Óitkeni, keri aghymdardyng maqsaty – ghasyrlar boyy jasalghan osy enbekterdi moyyndamau, tamyryna balta shabu, ózara músylmandardy shaghystyru, shirik amaldargha degen jekkórinish arqyly Islamdy tanytu. «Pәlenshe shirik amal jasady, kәpir boldy, biydghatshy, jahiyl» syndy sózderdi auzyna salyp, barlyghy birauyzdan osy sózderdi qaytalap aitulary arta týsti. Islamdy jana qabyldaghan adamnyng boyyna yza men ashu jinalyp, qoghamda ózine oryn taba almaydy. Kez kelgen dәstýrli amaldardy tipti diny isterdi teris qabyldap, qarsy shyghyp, әlgindey terminderdi paydalanyp, doldanyp, ózderin qoyargha jer taba almay, qyzylkenirdek bolyp ashulanady. Osylaysha ata-anasyna qarsy shyghyp, tuystarynan ajyraydy. Ózining oiyn týsinetin pikirlesterimen qosylyp, aram pighylyn sybaylasyp, iske asyrmayynsha jany tynysh tappaydy.

Ayyrmashylyqty bayqar bolsaq, Islam - meyirim arqyly bolsa, keri aghymdar – dindi jekkóru arqyly týsindiredi. Islam dinining taghy bir ereksheligi, adamdardyng artyqshylyqtaryn eskerip, sýiispenshilik arqyly dindi tanytady. Islam tanytu әdistemelerining erekshelikteri de osynda. Sol sebepti keri aghymdaghylar tilin tappaghan adamdardy qarsylasqa qoyyp, dúshpandyqqa kóshedi. Alla taghala barshamyzdy teris aghymdardyng jeteginde ketip, barmaq tistep qaludan saqtasyn.

Ángimelesken Jansaya SYDYQBAY

Abai.kz