Joshy han (1187-1227 jj.) - Joshy úlysynyng negizin qalaushy, ataqty Shynghys qaghannyng qonyrat qyzy Bórte bәibishesinen tughan tórt úldyng ýlkeni. Ol eresen kýshti, er jýrek, alghan betinen qaytpaytyn qaysar adam bolghan. Ol, aldymen, múnaldardyng әskery joryqtarynyng bәrine qatysqan asa iri әskery basshy retinde tanylady.

Qazaqtyng ejelgi ata salty boyynsha «Ýlken úl taq múrageri» delinedi. Búl salt Shynghys qaghan atamyzdyng «jasysynda da» zang retinde bekitilgen.

Shynghys hannyng ordasynyng aty «Altyn Orda», onyn: keyinnen Altyn Orda, Aq Orda, Kók Orda bolyp ýsh ordagha bólinip, ortalyq biylikting Altyn Orda da bolghany tarihtan sәl-pәl bolsa da habary bar adamgha eshqanday dau tughyzbasa kerek. Al «Altyn Ordanyn» ornynda býgingi tanda tek qana qazaq memlekettigi otyrghany da jәne sonymen qatar osy Altyn Ordanyng barlyq biyleushilerining Aday úrpaghy ekendigi de  dәl sonday shyndyq. Sebebi, bizge býkil әlemde toghyzynshy oryndy iyemdenetin myna alyp ata-mekende sol Shynghys hannan múra bolyp qalghan. Áytpese, jer dauy, yaghny alaqanday jer ýshin «jan berip, jan alysqan» aiqas, eshqashan tarih sahnasynan týsip kórgen emes. Ondaghan jyldargha sozylghan úsaq – týiek soghystardy esepke almaghannyng ózinde, san ghasyrlargha sozylghan qytaymen, 200 jylgha sozylghan jongharmen, 300 jylgha sozylghan oryspen soghysty eske alynyz. Tarihshy V.L. Egorov «Altyn ordanyng memlekettik jәne әkimshilik qúrylymy» degen enbeginde Joshy úlysy handarynyng әuelde Edilding tómengi aghysynyng saghasyna Batu saldyrghan saray qalasyn ghana «Altyn orda» dep atalghanyn aitady. Sodan bertin kele búl býkil Joshy әuletining memleketin bildiretin ortaq ataugha ainalyp, birte-birte geografiyalyq úghymnan sayasy terminge ainalghan. Óitkeni kóne derekterde «Altyn Orda» atauynyng ózi múnaldyng úly hanynyng ordasynyng sәn-saltanatyna baylanysty shyqqan. Mysaly, múnaldar tarihynyng asa bilgiri Rashiyd-ad-din búl orayda «Onda (Qaraqorym manynda)  myng adam siyatyn ýy tigilgen...Onyng uyqtary altyn, ishine ainala mata ústalghan. Ony «Altyn Orda» dep ataghan»,- dep jazady. Múny Evropa sayahatshysy P.Karpiniyding Kýiikti han kóteru rәsimin bayandaghan, arab sayahatshysy Ibn Batutanyng Ózbek hannyng ýiin surettegen jazbalary da dәleledeydi. Shynghyshan ordasynyng «Altyn Orda» dep atalghany qytay jazba derekterinde atalady.

1909 jyly shyqqan «Brokgauz – Efron qysqasha ensiklopediyalyq sózdiginde «Shynghys han – Manghúldyng ataqty jaulaushysy. (1155 – 1227j.j.) ...Shynghys han óz patshalyghyn balalaryna bólip berdi. Ýlken úly býkil memleketke әmirin jýrgizdi» dep jazypty.

Shaghatay tilinen orysshagha audarylghan «Shynghyshan jayly anyzda» (audarghan V.A.Panov. Avtobiografiya Timura. Bogatyrskie skazaniya o Chingiys-hane y Aksak-Temiyre. – M.: Akademiya, 1934. S.260-273) mynaday derekter keltirilgen:  «Shynghyshan óz úlysyn jәne bar baylyghyn tórt úlyna bólip berdi. Ýlken úly Joshy hangha ózining basyndaghy bas kiyimin kiygizip, óz ornyna han etip bekitti». Búl anyz sol zamandaghy tarihy derektermen sәikes keledi. Mysaly, «Asyl anyzdyn» 277 betinde «Shynghyshan mynaday sheshimge keldi. Ol, bylay dedi: «Memleket qúrugha bәrimizden de anamyz kóp enbek etti. Joshy mening ýlken múragerim...» deydi.  Búl jerde Shynghyshan Joshyny múrager degende ózi otyrghan taqtyng múrageri dep otyr. Sebebi, Shynghys atamyzdyng 1219 jyly qytaydy baghyndyra salysymen býkil әlemge týgelge juyq biyligin jýrgizgen ejelgi Qazaq memlekettigining (Shynghyshannyng arghy atalary Oghyz, Qarahandar ordasy túrghan jer) ortalyghy Úlytaugha (qazirgi Qaraghandy oblysynyng aimaghynda) qonys audarady. Qazaqta aghayyndy tumalastardyng bәri, әkelerinen keyin eng jasy ýlkenine baghynyp, sonyng aitqanyn isteytin dәstýr ejelden saqtalyp keledi. Búl dәstýr kýni býginde de jalghasuda. Osynday dәstýrmen jogharyda kórsetkenimdey Shynghys hannyng da taq múrageri Joshy boldy. Onyng dәlelin Ábilghazynyng myna sózinen de anyq angharugha bolady. «Shynghys hannyng tórt úly boldy. Shynghyshan búlardyng әrqaysysyna basqaratyn isterin bólip berdi. Joshynyng mindeti – ýige qojalyq etu, qonaq qabyldau, toy ótkizu; Shaghataydyng mindeti – jazalau, sot júmysyn jýrgizu; Ýkidaygha әkimshilik ister, memleket qazynasyna ie bolu tapsyryldy. Toly han әskery ispen ainalysugha tiyisti boldy.

Shynghys hannyng ózge әielderinen taghy da bes balasy bar edi. Qytay joryghynan kelgennen keyin Qytay jerinen Almatygha deyingi eldi basqarudy osy bes balasyna tapsyrdy, biraq búl beseui alghashqy tórt balasynyng qúzyrynda boldy. (Týrik shejiresi. 66 bet).

Ózderiniz kórip otyrsyzdar, Joshynyng mindeti – ýige qojalyq etu, qonaq qabyldau, toy ótkizu. Demek búdan shyghatyn qorytyndy Joshynyng biyligi әkesi Shynghys hannan basqalarynyng bәrine jýredi degen sóz. Ýige qojalyq etu, býkil memleketke qojalyq etu degen sóz emes pe?! Sonda Shynghys han qúrghan alyp memleketting qarashanyraghy Joshy úlysy, taq múrageri Joshy bolyp, qazirgi el basqaru ýrdisine salghanda «Preziydent» bolyp shyqpay ma? Sol siyaqty Shaghataydiki – jogharghy sot tóraghasy, Ýkidaydiki – Premier Ministr, al Tolyniki – Qorghanys ministri bolyp shyghady.

Joshynyng taq múragerligi Shynghys hannyng әigili jasysynda zanmen bekitilgen. «Áke taghyna ýlken úly otyru kerek te, shanyraq iyesi kishi balasy bolugha tiyisti». (Iliyas Esenberlin «Altyn Orda» 15 bet). Býtkil jer betindegi eng alghashqy memleket Qazaq eli - Qazaq memleketi qúrylghaly beri, qazaqtyng memlekettik jәne otbasylyq qúrylymy jýielerining ekeui de birdey. Qazaq eli qazaq otbasysynyng ýlkeytilgen maketi ispetti. Sebebi, qazaqtyng memlekettik qúrylymy óz bastauyn otbasy qúrylymynan alghan. Atalarymyzdyng «Otbasy shaghyn memleket» deytinderi osydan.  Qazaqta ýlken úldyng taq múrageri, al kishi úldyng qara shanyraq iyesi ekendigi san myndaghan jyldardan beri saqtalyp, ainymas dәstýrge ainalghan. Mysaly, «Iafes...Edil men Jayyq suynyng arasynda qonys tepti. Iafesting segiz úly bar edi, úrpaqtary kóp boldy. Olar mynalar: Týrik, Hazar, Saqlap, Orys, Men, Shyn, Keymar, Tariyh. Iafes ólerinde óz ornyna ýlken úly Týrikti otyrghyzyp, ózge úldaryna «Barshanyz Týrikti patsha bilip, onyng sózinen shyqpanyzdar», -dep ósiyet qyldy, oghan Iafes úghlany degen laqap qoydy».

«Ýisinning kýnbii qartayghan shaghynda múragerlikke ýlken úlyn qaldyrady, biraq ol kóp úzamay, dýniyeden ozar aldynda, әkesine tilek bildirip, ornyna túnghyshyn múrager etudi úsynady» (B.K.Albany «Qazaqiya» Almaty 1998. 151 bet).

        «Týrikting tórt úly bar edi; Týtik, Hakal, Barsajar, Amlaq. Týrik ózi óler shaghynda ýlken úly Týtikti óz ornyna otyrghyzyp, qaytpas sapargha ketti».

«Múnal han kóp jyldar patshalyq qyldy, tórt úly bar edi. Ýlkeni – Qarahan, ekinshisi - Óz han, ýshinshisi - Kóz han, tórtinshisi – Kór han. Múnal han ólerinde ornyna ýlken úly Qara handy qoyyp ketti. Qara han atasynan keyin býkil elge patsha boldy». (Ábilghazy «Týrik shejiresi» 15 bet).

Edil patsha da óz ornyna ýlken úly Ellaqty qoyyp ketti. Qazaqta kýni býginde de kishi úl qara shanyraq iyesi bolyp eseptelinedi.

552 jyly býkil týrikting basyn qosyp, jujandardy jenip, elin qúldyqtan bosatqan Búmyn qaghandy aq kiyimge orap, arbanyng ýstine kóterip otyrghyzyp han saylady. Ony Elhan – býkil elding hany dep jariyalady... Elhan tәueldi elding úghlany bolyp tuyp, tәuelsiz elding elhany bolyp óldi. Onyng ornyna ýlken úly Qara Yssyq han taqqa otyrdy. (T.Júrtbaev «Dulygha-2» 67 bet).

«Ýisinning gunimosy qartayghan shaghynda on úlynyng ýlkenin óz ornyna taghayyndaydy» (S.Qoyshyghara «Qazaqtyng qily tarihy» Almaty-1992. 210 bet).

Ózbek hannyng ornyna ýlken balasy Tynybek otyrdy.

 ...  «Áshkany (Parsy) patshalary ýlken úldaryn múrager etip taghayyndaytyn.

 ... «1 Fәrhad óz óliminen búryn múragerin belgiledi. Birneshe úldary bolghanymen part taghdyryn jas ta tәjriybesiz adamgha tapsyrghysy kelmey, óz bauyry Mehrdadty ózderining múrageri etip taghayyndady. Part dәstýri boyynsha taq ýlken úlgha tiyesili edi» (Riza Shabany «Iran tarihy» Almaty. 2002. 60 bet).

«Han  shatyryn ózge júrt han ordasy – Aq orda deydi. Osydan shygharyp, sonau Qypshaq dalasynan bastap Batu әskeri barghan kýnbatystaghy Jerorta tenizimen shektesip jatqan madiyarlar jerine deyin sozylghan tústy Aq Orda handyghy dep ataghan. Al, Saray qalasynyng alystan kýnmen shaghylysqan altyn kýmbezderine qaray orúsut knyazdary búghan Altyn Orda dep at qoyghan» (8 bet). «Bir kezde atamyz Shynghys han Ordasyn da júrt Altyn Orda dep ataghan. Endi bizding Ordamyzdy Altyn Orda deydi, al qypshaq, býkil qaramaghymyzdaghy shyghys eli әli aq Orda dep  jýr. Ózime de Aq Orda degen at únaydy... Aq Orda atamyz Úly Shynghys hannyng toghyz qúiryqty aq jalauynyng beynesi tәrizdi maghan qasiyetti kórinedi. Tek oghan kir júqtyrmay saqtay bilu kerek. Altyn jýrgen jerde opasyzdyq ta jýredi. Altyn Orda deuge týbi ol opasyz bola ma dep qorqam»... (Iliyas Esenberlin «Altyn Orda» 28 bet).

B.Zalesskiy «Bir kezde Shynghys han osy dala tósindegi Otyrardy ózining uaqytsha astanasy etse, bertinirek Rusiti baghyndyrghan Altyn Orda osy dala da kóship-qonyp jýrdi».

Altyn Orda (altyn ýi),  «otyz kýn oiyn, qyryq kýn toy» jәne kiyeli toghyz sanynyng tarihy Oghyz hannan qalghan.  «Odan song Oghyz hannan qalghan altyn ýidi tiktirdi. Onyng ong jaghyna alty shatyr, sol jaghyna alty shatyr tiktirdi. Sonday-aq ýiding ong jaghyna basyna altyn tauyq ornatqan qyryq qúlash aghashty túrghyzdy, sol jaghyna basyna kýmis tauyq ornatqan qyryq qúlash aghashty túrghyzdy. Hannyng jarlyghymen búzyq balalary men nókerleri altyn tauyqty, Ýshoq balalary men nókerleri kýmis tauyqty atpen shauyp kele jatyp atysty. Tauyqtardy atyp týsirgen kisilerge kóp syilyqtar berdi. Kýn han әkesining istegenin istep toghyz jýz jylqy, toghyz myng qoy soyghyzdy, toqsan bylghary ydysqa qymyz toltyrtty. Qyryq tәulik toy toylap, sauyq qúrdy» Ábilghazy. «Týrik shejiresi» (24 bet).  Sonda,  Joshy iyelik etken qazaq dalasy men eli Shynghyshannyng jәne sonymen qatar,  Shynghys hannyng arghy atalary Oghyzhan, Qarahandardyn  tól júrty bolyp shyqpay ma?!

Shynghyshan qaghanatynyng taq múragerligi Altyn Orda da, Altyn Ordanyng taq múragerligi Qazaqta ekendigi eshqanday daugha jatugha tiyis emes.

Sózimning sonynda myna mәselelerding basyn asha keteyin. Keybir jazbalarda onyng ýlken úly Joshy óz balasy ma, joq pa degen eki úshty pikirler kezdesip, sol kýdikti әngimeni Shaghatay aitty desedi. «Qúpiya shejireden», «Altan Tobyshtan», Rәshiyt-Ad-Dinnin  «Jalpy tarihynan» jәne ózge de derek kózderden ýlken úl Joshy men onyng teteles inisi Shaghataydyng arasynda ýnemi  (mysaly, aqyldylyqtan, mergendikten, batyrlyqtan, әskerge qolbasylyq jasaudan t.t.) bәsekelestikting bolghanyn angharamyz. Onyng sony keyinnen tórt balanyng óz ishinen eki jikke: Shynghys hannyng ýlken úly, yaghny taq múrageri Joshy men kenje úl, yaghny qarashanyraq iyesi Tólening bir jaq, ortadaghy Shaghatay men Ýgedeyding ekinshi jaq bolghanyn kóremiz. Búl әngime Ýgedey han ólgennen keyin tipti shiyelenisip, 1251 jyly Tólening balasy Mónkening han taghyna keluimen Joshy, Tóle úrpaghy Atam qazaqtyng Ata saltyna say Orda biyligin óz qoldaryna alghandaryn kóremiz. Áytpese, Joshy Shynghystyng óz balasy ekendigin Rәshiyt-Ad-Din «taygha tanba» basqanday etip «Merkitter Shynghys hannyng auylyn shauyp, tonap, onyng Joshygha jýkti әielin alyp ketti» - dep jazyp ketken edi. (Rashid Ad Diyn. Sbornik letopiysey, tom 11, str. 65). Endi osynyng ýstine Qazaqtyng batyr úly Abylay hannyng balasy Uәliyding nemeresi Shoqan ózining han túqymynan ekenin jәne arghy tegi Shynghys hannan taraytynyn aityp jýretinin orystyq etnograf ghalymy N.G.Potaninning de ol turaly esteliginen bilemiz. (Chokan Valihanov. Sobranie sochiyneniy Alma-Ata. 1968, 1Ý tom. str.  323). 

Shynghys qaghan ósiyetinen: Shynghyshan atamyzdyng myna ósiyetin qazaqta estimegen, bilmeytin adam joq dese de bolady: «Shynghys han keyin ózining baghyndyrghan el – júrtyn ózining tórt úlyna bólip bergende, tórteuin qatar otyrghyzyp, mynaday aqyl beredi. «Tórteuing ózara tatu bolyndar, bir-birine jaulyq oilamandar».

Qoramsasynan bir oqty shygharyp, ony ózi syndyrdy, sodan song birnesheuin alyp, biriktirip ústap túryp: «kim syndyra alady?» dep súrady. Eshkim syndyra almady. Sonda Shynghys han aitty: «Mine, sender de osy oq siyaqtysyndar. Eger sender ortalarynnan bireuindi biyleushi etip saylap, sonyng aitqanymen jýrsender, eshkim de senderdi jene almaydy. Eger birlik bolmay, әrqaysyng óz betterinshe bir – birine jau bolsandar, janaghy jalghyz oqtay bәrindi de talqandaydy». Búl – tamasha aqyl, taptyrmas kenes boldy». (Ábilghazy. «Týrik shejiresi», Almaty 1992 jyl, 66 bet).  Búl ósiyet Atam qazaq ta «Tórteu týgel bolsa tóbedegi keledi, altau ala bolsa auyzdaghy ketedi» degen maqal bolyp tújyrymdalghan. Osy maqaldy basshylyqqa alu qazirgi qazaqqa auadan da qajet.              

Qojyrbayúly Múhambetkәrim,

Manghystau

Abai.kz