Senbi, 23 Qarasha 2024
Tarihtyng bir kýni 16009 0 pikir 7 Tamyz, 2015 saghat 16:44

QAZAQ RESPUBLIKASY QALAY QAZAQSTAN ATALDY?

Qazaq handyghy 1465 jyly(key derekterde 1456 jyly) qúryldy.

1917 jyly jeltoqsannyng 13-i qúrylghan qazaq-qyrghyz Alash avtonomiyasynyng ýkimeti jariyalaghan Alashorda avtonomiyasy da «Qazaq» atauyn negizge aldy. Alash – әlimsaqtan qazaqtyng bir aty.

1920 jyldyng 16 mausymynda RKFSR qúramynda qúrylghan, Orynbordy astana etken avtonomiyaly respublika da Qazaq (Avtonomiyaly Sovettik Sosialistik) respublikasy boldy («qyrghyz» atauy 1925 jyly 15 mausymda «qazaq» bolyp ózgertildi).

1936 jyldyn 5 jeltoqsanyna qayta qúrylghan Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng da atauynan «Qazaq» sózi  kózge úryp, әigilenip túrdy.

Alayda,  1991 jyly dýniyege tәuelsizdigin jariyalaghan respublika atauy Qazaqstan respublikasy bolyp shygha keldi. Nege?

Biz búl saualdy Qazaqstan alghash osy ataumen Respublika bolghan jyldardaghy Jogharghy Kenesting Tóraghasy Serikbolsyn Ábdildin aqsaqalgha qoyghan edik.

- Elding atauy Qazaq eli tәuelsizdik jariyalaghan kezde qalay «Qazaqstan» bolyp qabyldanyp ketti?

- Búl mәsele turaly býgin siz ghana súraq qoyyp otyrghan joqsyz, búl 20 jyldan bergi júrttyng auzyndaghy mәsele. Jalpy, Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy degenimiz – Qazaqtyng respublikasy dep esepteletin. Sovet odaghynyng Konstitusiyasyna say әrbir respublika derbestik alyp, odaqtan shyghyp ketemiz dese de erikti, qúqyly boldy.  Áriyne, is jýzinde barlyq biylik te, baylyq ta ortalyqta - Mәskeude boldy. Biraq, memleket sol kezde Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy dep atalghanymen, is jýzinde, osy ataumen qatarlas, tipti, kóbirek Qazaqstan atauy paydalanylatyn. Kýndelikti gazet-jurnal, radio-televiziyada, ishki sayasatta da, syrtqy sayasatta da Qazaqstan degen atau ózinen-ózi bekitilip túrghan. Búl jalghyz Qazaqstanda ghana emes, Tatarstanda da, Ózbekstanda da, Qyrghyzstanda da solay bolghan. Jalpy, el arasynda kýndelikti qoldanysta «Kazáhskaya Sovetskaya Sosialisticheskaya Respublika» dep eshkim aitpaytyn. Qazaqstan deytin. Sondyqtan, «Qazaq Respublikasy emes,  Qazaqstan Respublikasy degen atau qaydan shyqty?» degen súraqqa bas qatyrudyng esh qajeti joq. Ol aitylyp jýrgen at-túghyn.

- Tәuelsizdik alghan kezde el atauynyng «Qazaqstan» atalyp ketuine qanday da bir resmy túlghalardyng yqpaly bolghan joq pa?

- Búny әrkim әr týrli әngimege ózek etip jýr ghoy. Bizding tәuelsizdik alghan kýnimiz 1991 jyldyng 16 jeltoqsany. Al, Respublikanyng atyn ózgertken uaqytymyz – 10 jeltoqsan, 1991 jyl.  Biz Nazarbaevty osy jyldyng 1 jeltoqsanynda «Preziydent Kazahskoy SSR» etip halyqtyq referendum arqyly taghayyndadyq. Búl jayt tegi kóp aitylmaydy. Jalpy, bizding preziydent alghashynda Tәuelsiz qazaq elining preziydenti emes, sosialistik elding preziydenti boldy. Birinshi parlamentte saylaghanda da, ekinshi halyq saylaghanda da saylau blutenderinde «Qaz SSR-nin» preziydenti dep dauys bergenbiz.

6 jeltoqsanda, ýsh memleket – orystar, ukraindar, belarustar «Kenes odaghyn tarattyq» dep sheshim shyghardy. Al, biz 10 jeltoqsangha preziydentti taghyna otyrghyzu jinalysyn shaqyryp qoyghanbyz. Búl jinalysty Jogharghy Kenes ótkizu kerek bolatyn. Ony úiymdastyru mening mindetim boldy. Týsten keyin saghat ýshte úlyqtau rәsimi bolu kerek. Al, onda biz preziydentke qanday kuәlik beremiz. «Preziydent Kazahskoy SSR» dep bersek, ony taratyp jiberdik. Al, basqalay jasau ýshin oghan sheshim qabyldau kerek. Ol kezde Jogharghy Kenes jylyna eki ret sessiya shaqyrady. Kýzgi sessiyanyng uaqyty. Jana otyrysta kýn tәrtibinde osy respublikanyng atyn ózgertudi mәsele etip qoydyq. Bireuler «Qazaqiya» bolsyn dep, bireuler «Qazaqstan» bolsyn dep pikir almasular boldy. Biraq ol kezde, Kenes Odaghy ydyrady degennen keyin, sol zalda otyrghan basqa últtardyng deputtarynyng arasynda az bolsyn, kóp bolsyn «Endi odaq joq, biz qayda baramyz?» degen qobalju payda boldy. Zaldaghy әrkimning pikirin tyndap, talqylap, jalpy dauyspen elding aty «Qazaqstan respublikasy» dep ataldy. Tap sol kezdegi sayasat ýshin, sol kezdegi qogham ýshin dúrys sayasy sheshim qabyldandy dep esepteldi. Týsten keyin Jogharghy Kenesting jinalysyn ótkizip, men Nazarbaevting qolyna kuәlik tabystadym. Sebebi ol kuәlikti Jogharghy Kenes bermese, zansyz bop esepteledi. Óitkeni, sol kezding ózinde keybir deputattar «halyqtyng saylauyna aqsha bosqa ketti, búl dúrys emes» dep sóz shyghardy. Ol sózderdi basu ýshin Jogharghy Kenes sheshim qabyldau kerek boldy. Anau kuәlikti Saylau komissiyasy beretin bolsa, onyng dәrejesi tómen. Zang shygharatyn organ emes. Al, saylaudy jariyalaghan Jogharghy Kenes. Sondyqtan men Jogharghy Kenesting basshysy qol qoyghan kuәlikti Nazarbaevqa tapsyrdym. Nazarbaev sóitip, Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti bolyp shyqty. Jalpy Nazarbaev birinshi ret «Parlament Kaz SSR-de» saylandy. Ekinshi ret halyq «Preziydent Kaz SSR» dep saylady.  Ýshinshi ret  saylau bolghan joq, Nazarbaevtyng preziydenttik biyliktegi ókilettigin úzartqan referendum ótti. Sóitip osy zamangha da jettik.

- Tәuelsizdik alghannan keyin, el esin jiyp, etegin jinaghan kezinde, sizding biylikte bar kezinizde elding atauyn Qazaqstannan ózgertu turaly mәsele kótergender boldy ma?

- Onday mәseleni eshkim kótergen joq. Al, endi el esin jinady degenine men kelispeymin. Siz ben biz esimizdi jinadyq. Qara halyq әli esin jinay almay jatyr. Kýnin kóre almay jýrgen halyq ýshin «Qazaqstan» ba, «Qazaqiya» ma bәribir. Anau aitty, mynau aitty dep, bәrining tuyn kóterip aighaylaudyng negizi de joq. Qazirgi mәsele elding atynda emes, tәuelsizdikti nyghytuda. Halyqtyng jaghdayyn kóteruimiz kerek. Jastarymyz qanghyryp jýr. Aldymen osy mәseleler sheshilui kerek.

Serikbolsyn Ábdildaúlymen aramyzdaghy shaghyn súhbat osylay tәmamdaldy. Al, biz memleketimizding atyna qatysty songhy kezderi aitylyp qalyp jatqan sózderdi sarapqa sala týskendi qúp kórdik. .

11 aqpan. 2014 jyl.  Atyraudaghy Nazarbaev intellektualdy mektebine bas súghyp, oblystaghy qoghamdyq úiym ókilderimen kezdesu ótkizgen Preziydent Nazarbaev memleketimizding resmy atauyna oray óz oiyn aitty. Bylay dep:

«Ortalyq Aziyanyng ózge memleketteri sekildi bizding elimizding atauynda «stan» qosymshasy bar. Sheteldikter qazirgi tanda eki millionnan azghana asatyn halqy bar Mongholiyagha kóbirek nazar audaruda. Óitkeni, onyng atauynda «stan» qosymshasy joq. Bәlkim, bolashaqta elimizding atauyn «Qazaq eli» dep ózgertu mәselesin qarastyru kerek shyghar. Alayda búl mәseleni әueli el bolyp, halyq bolyp aqyldasyp alghanymyz jón», – degen edi memleket basshysy.

Biylghy jyly besinshi shildede Elbasy telekópir arqyly el qajetin óteytin 10 jana nysandy ashu barysynda elge jana imidj qalyptastyru turaly aita kelip: «Biz qanday da bir qazaqstandyq brend oilastyruymyz kerek. Japoniya - Kýnshyghys eli, Koreya - tanghy shyq eli, Niyderlandy - qyzghaldaqtar eli, Qytay – aspanasty eli atanghan. Sheksiz dalada, mәngilik kók aspanda bizding ata-babamyz ómir sýrgen. Tәnir – aspan. Jasyl dala men kók aspan bizding Tuymyzda da beynelengen. Biz – Úly dalanyng balalarymyz. Dәl osy úranmen jәne jana brendpen biz Qazaqstandy әlemge tanytuymyz kerek».

Búghan oray gharyshker, Halyq qaharmany Toqtar Áubәkirov te:

«Men búl iydeyany qoldaymyn. Sebebi, qazaq bolsyn, orys bolsyn, nemis bolsyn - Qazaq elinde túryp jatyr. Sondyqtan, Qazaqstan emes, Qazaq eli boluy kerek» , - dep pikir bildirgen edi.

Saghan ghasyrlardan beri qarayghy Qazaq memleketining atauy aumaly-tókpeli zamanda, osy elde túryp jatqan qazaqtardyng Sovettik sayasat saldarynan sany azayyp ketken túsynda «Qazaqstan» bolyp ózgertildi. Tarih kóshi algha jyljyp, Qazaq memleketi alghashqy belesterin baghyndyrghan tústa el atauyn ózgertuding qajettiligi tuyp keledi. Búl turaly jogharyda keltirgenimizdey preziydentting ózi de birneshe ret bastama kóterdi. Elbasyny keybireuler Atatýrikpen salystyryp, qayratkerligin Mústafa Kemaldyng enbegindey dep baghalap jatady.

Ataýrik Týrkiyanyng tuyn qalay tiktep ketip edi? Ol biylikke kele sala, 1924 jylghy Konstitusiyagha «Týrkiya halqy – dini men nәsiline qaramastan Týrkiya azamaty bolghany ýshin Týrik bop sanalady. (Türkiye ahalisine, din ve ırk farkı gözetilmeksizin vatandaşlık itibariyle Türk denilir)», - dep jazdyrdy. Al, biz «Qazaqstan azamaty» degen ataudy «Qazaq azamatyna» ózgertu bylay túrsyn, «qazaqstandyq últ» bolghaly jýrmiz. El atauyn ózgertu turaly mәseleni kesh kóterdik jәne jyl ótpey úmytyp kettik. «Egemendik eshqanday shartsyz, qújatsyz últqa tәn» deytin Atatýrikting Nazarbaevtan ereksheligi – Atatýrik aitqanyn jasady, biz jasay almadyq. Búl mýlde degenimizge jete almaymyz degen sóz emes. Qogham tarapynan súranys pen talap-tilek  bolsa, bizding parlamentting bir zandy eki ret oqyp qabyldaytyn әdeti joq. Bir oqidy. Basty iyzeydi.

El atauyn ózgertu mәselesin bylay qoyghanda, biz memleketimizding qazirgi atauyn halyqaralyq qoldanysta dúrys jaza almay jýrmiz. Abai.kz portaly shildening 12-sinde QAZAQSTAN - KAZAKHSTAN? Atty material jariyalaghan bolatyn. Ministr Múhamediyúly Arystanbekke baghyttalghan sayasattanushylar men qogham qayratkerlerining jәne Qazaqstan azamattarynyng hatyna ay ótse de esh jauap joq. Byltyrghy jyly sәuirde Reseyge issaparmen barghan Múhamediyúly bir apta búryn Kuala Lumpurgha ekinshi retki ministr retindegi shetelge saparyn jasady. Ol búl joly da pasportyndaghy Kazakhstan degen jazuymen shetel attady.  Osy orayda aita ketkenimiz jón shyghar, Qasym-Jomart Toqaev myrza Syrtqy ister minsitri bolyp túrghan kezde tólqújatymyzda jazylyp kelgen Kazakstan-dy aghylshyn tilin jaqsy biletindigin aldygha salyp az uaqyttyng sheginde KAZAKHSTAN etip ózegerttirgen edi. Aghylshyngha jýirik ministr, alayda, «Q» әrpine qaraylamay, memleket atauyn orysshasyna oraylastyra salghan edi. Qasym-Jomart myrzanyng sondaghy jibergen qatesimen biz әli kýnge «qalt-qúlt etip» kele jatyrmyz.

Qazaq «elu jylda el jana, jýz jylda qazan jana» deydi. Qazaq handyghyna 550 jyl. Odan beri qansha «elu» ótti? Janarsaq elding qazaq atauynan aiyrylyp, keri janarmay serpilip, algha ilerleuimiz, órkendeuimiz  kerek emes pe?  Barlyq jaghynan quatty otyz elding qataryna memleketimiz «Qazaq eli» bolyp, azamattarymyz «Qazaq azamattary» bolyp kirse eken deymiz.  

Núrghaly NÚRTAY

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377