Sol qolym artqa qalay qayyrylyp ketkenin bayqamay da qaldym. Ong qolymdaghy kamera-telefondy júlyp aldy. «Polisiyagha qarsylyq kórsetkening be?!» dep jatyr júlqylay jónelgender. «Qoldy qayyrma!» degenim qarsylyq pa? Shaghyn avtobusqa kýshtep iyterip bir-aq tyqty. An-tanmyn. Qanbaq sekildi qanbalaqtap qalghanyma. Jenisgýl Ermúqametqyzy jeti balasymen (bir balasy sol sәtte ketip qalghan eken) avtobusqa kirip ýlgeripti. Áp-sәtte olardyng múnda qalay kirgenin bayqamadym. Áytpese bir saghatqa juyq Aqorda aldyndaghy kire beriste polisiyanyng da, tilshige aty-jónin ataghasy kelmegen memlekettik qyzmetkerlerding de "ýiinizge qaytynyz" degen ýgitterine kónbegen edi.

Jenisgýl preziydent Núrsúltan Nazarbaevpen nemese "ýlken biyligi bar bireumen" sóilespek bolghan. Polisiya oghan azamattardy qabyldau tәrtibin aityp әlek. Negizi preziydent әkimshiligine hat tapsyratyn, jeke azamattardy qabyldaytyn oryn Aqordada emes, Ýkimet jәne Ministrlik ýiining ghimaratynda. Biraq búl sózge Jenisgýlding ilanghysy joq. «Ýkimet pen әkimdikke baryp jalyqqan». Al oqigha ornyna shayqala basyp jetip, oralman qazaq әielge qoldaryn keudesine aiqastyra qoyyp túryp oryssha sóilegen memlekettik qyzmetkerlerding tilegi jalghyz – preziydentpen reziydensiya aldynda kezdespek bolghan kóp balaly anany jyldamyraq Aqorda aldynan alyp ketu.

Aqyry avtobus keldi. Eshkimge bóget jasamay, 25-30 metr qashyqtyqta oqigha jelisin viydeogha týsirip túrgham. Oghan deyin polisiya 4 ret qújatymdy tekserip, eshqaysysy týsiruge tyiym salmaghan edi. Endi, mine, kýtpegen jerden eriksiz avtobustyng ishinde ketip baram. «Esil audandyq ishki ister basqarmasyna» degen dauys estildi avtobus ishindegi rasiyadan. Ishimnen «sonda baryp, aryz jәne polisiya syndyrghan shtatiyv-monopodtyng synghanyn jazyp ketermin» dedim. Jarty jolgha jetpey jatyp, rasiyadan «Esil emes, Almaty audandyq ishki ister basqarmasyna baryndar» degen dauys estildi. Avtobus keri búryldy. Aqbúlaqtyng kópirinen týse bergende rasiya qaytadan «tirildi». «Ana jurnalisti týsirip ketinder!» Shaghyn avtobus kilt toqtady. Aldynda otyrghan bes tәrtip saqshysy maghan qarap, «týs» dep búiyrdy.

– Týspeymin!

– Nege?

– Basqarmagha baryp, aryz jazuym kerek. Shtativ júmystiki. Synghan mýlikke aqy tóler jayym joq.

– Jayau baryp jaz. Seni biz emes qoy avtobusqa otyrghyzghan.

– Men ózim otyrdym ba, sonda?

– Bilmeymiz. Biz emes.

– Endi kim?

– Bilmeymiz. Polisiya shyghar, әlde, kýzet shyghar.

– Al, sizderding qyzmetteriniz qalay atalady?

– ... Osy jerden týsip qal!

– Kýshtep otyrghyzasyndar. Shtativti syndyrasyndar. Endi jarty joldan týsirip ketpeksinder me? Joq birge baryp, aryz jazam.

Shúbar kiyimdegi tәrtip saqshylarynyng jasy ýlkendeui rasiyadan mening týspey qoyghanym jayynda esep berip jatyr. Sәlden keyin rasiyadan «ROVD-gha emes, Almaty audany әkimdigine baryndar» degen sóz estildi.

Sonymen Astanadaghy Almaty audany әkimdigining aldyna kelip toqtadyq. Tórt tәrtip saqshysy «keldik, týsinder endi» dep artqy jaqqa bet alghan edi, menen keyin otyrghan Jenisgýl apay baj ete qaldy. Shoshyp ketip, artyma jalt qaradym. Songhy qatargha qysyla túryp, jylannan balapanyn qorghaghan kýrke tauyqtay balalaryn bauyryna basyp alypty. «Jolamandar! Týspeymin! Ákimdikting aldyna tastap ketip, aqymaq jasamaqsyng ba?! Aparsan, Aqordagha qaytadan apar! Bolmasa týrmene qama! Jaqyndasang ólesin» dep aighaylay jóneldi. Tәrtip saqshylary tosylyp qaldy.

– Atyng kim?

– Dauylpaz,– dep úyala jauap berdi 4-5 jas shamasyndaghy er bala.

– Múqaghaliyding tughan kýni dýniyege kelgen. Dauylpaz aqynday bolsyn degen yrymmen qoydyq,– dep sózge aralasty artqy jaqta otyrghan Jenisgýl.

– Al sening atyng kim?

– Onyng aty Baytaylaq. Kenjemiz. Eki jasta. Baytaylaq Jәnibek batyrdyng belgili qolbasshylarynyng biri bolghan. Atamyz. Tekti jerding úrpaghy búlar, – dep sózge jәne aralasty Jenisgýl.

– Myna bala ekide me? Tfә-tfә, naghyz «Qazaqstan barysy» bolatyn jigit qoy mynau, – dep avtobus ishindegi tәrtip saqshylary әngimege qosyldy. Kóp úzamay jasy kishi balalar olarmen oinap ketti.

Jenisgýl qyzy Aydidar men úly Úlaghatyn Qytayda bosanghan eken. 2004 jyly Shyghys Qazaqstan oblysy Úlan audanyna kóship kelip, azamattyq alghan. Qazaqstanda alghash bosanghan úlyn "úlylyqqa balap" Múhammet, onyng inisin "sayyn dalanyng sarbazy bolsyn" dep Sayypqyran atapty. Qytayda 20 jyl geolog bolyp, meruert, almas tas izdegen otaghasy Múhamedy «naghyz meruert pen almasty Qazaqstangha kelgende taptym» dep kelesi qyzyn Meruert, úlyn Almas atapty.

Shaghyn avtobustaghy poliyseyi bar, bala-shaghasy bar, barlyghy 14 jan osylay tanysa bastadyq. Biraq, kezek tәrtip saqshylaryna kelgende jigitter aty-jónderin ataugha qúlyqty bolmay shyqty. Qyzmetteri naqty qalay atalatynyn, tipti qay ónirding tumasy ekenderin de aitqysy kelmedi. Suretke týsuge de qashqaqtady. Esesine kýieuin «ýlken kisi», «batyr azamat» dep jiyi-jii maqtaghan Jenisgýlding sózin týsinistikpen tyndaghanday synay tanytty. 67 jastaghy otaghasy Múhamedy on shaqty kýn búryn auruhanagha týsipti. Jenisgýlding aituynsha, Astana shetinde jaldap túryp kele jatqan sayajaydaghy baspanasy sýrilgen song qatty uayym keshken.

– 2008 jyly dәrigerlerding qateliginen mýgedek bolyp qaldy. Áytpese, búrynghynyng batyryna bergisiz kisi ol. Sóiley almay qaldy. Ol kisi aman bolsa, kisige kýnim týspes edi, segiz bala emes, bir auyldy Qytayda erkin baqqan azamat, – dep kýrsine sóz sabaqtady.

Jenisgýlding ózi segiz baladan keyin basyna 12 saghattyq ota jasatypty. Búryn zergerlikpen ainalysqan eken, oghan qazir densaulyghy, kózi jaramay qalypty. 3-toptaghy mýgedek. Auylda júmys joqtyqtan jan baghu ýshin Astanagha amalsyz kelgen. Kóp balaly ana men mýgedek jandargha jenildikpen beriletin pәter kezegine túrghysy kelgen eken, әkimdikter zandaghy 3 jyldyq merzimdi aityp kezekke almapty. Ár balasyna beriletin jәrdemaqy, mýgedektikke jәne «Altyn alqasyna» beriletin aqshany qosqanda 60 myng tengege jetpeydi eken. Búl aqshanyng teng jartysy pәter jaldaugha ketipti.

Osylaysha avtobus ishinde eki jarym saghat ótken song Jenisgýldi Almaty audany әkimning orynbasary Álihan Quatbekov qabyldap, sypayy sóilesip, júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasyna barugha aqyl aityp shygharyp saldy. Búl mekemening jetekshisi «kýtip otyr» dese de, Lәzzat Abuevany bir saghattan astam Jenisgýlding kýtuine tura keldi. Tanerteng preziydentpen jolyqpaq bolghan Jenisgýl týnge qaray әuejay jaqtaghy jataqhananyng bir bólmesine uaqytsha ornalasty. Keyinnen eki bólmeli pәterge (uaqytsha) auysatyndaryna uәde berildi.

Tilshilik qyzmettegi bir kýnim osylaysha óte shyqty. Poliyseyding kýshpen avtobusqa otyrghyzuy, odan jalynyp týsiruge әlek bolghany, shtatiyv-monopodtyng synghany, aryz jazam degen niyet bәri shayylyp ketkendey. Perzentterining qamy ýshin shyryldaghan ananyng zary, memlekettik qyzmetkerlerding birine-biri siltegen әuresi búrynnan kórip jýrgen tanys is. Biraq, osy kýni Jenisgýlding 16 men 2 jas aralyghyndaghy 8 balasynyng shydamdylyghy meni tang qaldyrdy. Tanghy saghat 10-nan keshki 5-ke deyin búl balalar bir auyz su ishpedi, bir tilim nan jemedi. Jәne bala bolyp bireui de jylamady. Kishkentay balalardyng halin súraugha biylik ókilderi de ynta bildirmedi.

Qay bir jyly Astana-Bishkek arasyna qatynaytyn shaghyn avtobusqa otyrgham. Qasymdaghy jolaushy Qazaqstan, Qyrghyzstan arqyly 7 jyl ayaq baspaghan otany Ózbekstangha Reseyden kele jatqan beti eken. Jolaushynyng 3 jәne 5 jastaghy Ámir men Timur atty balalary jol boyy (20 saghat) tapjylmay, jylamay, qozghalmay, oinamay, tamaq, su súramay typ-tynysh otyrghan edi. Bóten memleket jerinde әke-sheshesimen birge qújatsyz ketip bara jatqan Ámir men Timur sekildi óz otanynyng tórinde jýrgen Aydidar, Úlaghat, Múhammet, Dauylpaz, Meruert, Almas, Sayypqyran, Baytaylaqtardyng kisi jýzine qarap shattanyp kýle almauy, bala bolyp erkelep jylay almauy kónilime auyr tiydi.