Rudakiy

 

(Ábu Abdallah Japar Rudaky  - 860-941 jyldary ómir sýrgen,

parsy –tәjik poeziyasynyng negizin qalaushylardyng biri, Búqara samanidteri әmirshisining sarayynda jýrip ataq pen danqa bólendi, artynan qughyngha úsharady)

 

 

 Kýnәm joq menin, degenmen ol ýnemi meni keshirip jýredi,

 Qúrbandyqqa men kóndim, keshiruge ol jazsa.

 Allagha men bas iydim, dәripteymin jyrymda,

 Dýniyeqorlyq mende joq, payda izdemedim ózime. 

 

******

O Rudaki, ómir sýr, ruhyng erkin bolsyn, júrtqa bosqa qarama.

Danalyqpen ómir sýr, jýreginmen jylytyp, dәnin seuip qauymgha,

Oylama sen basqanyng kýni tәuir,  jalghyz saghan  auyr dep,

O Rudaki, búl jalghanda ómir sýr, iygilik jasap adamgha!   

 

******

 

Kýshtenip jidy ol baylyq,

Biraq odan oghan ne payda ....

O Rudaki, izgilik ister istelik,

Qorqynysh soty aldynda ....

Mәngilik taqta betinde,

Oqyrsyn  ótken jolyndy.

 

 

******

 

Álem әmirshileri de óledi, olarda tóbeshikke ainaldy,

Basyn iyip  ajalgha, olarda  attandy mәngilik.

Baylyqqa sheksiz bólenip, biylik pen danqa oranghan,

Týbinde olarda aqyret jamyldy, qara jerge kómildi.      

 

******

Jәmiy

(Ábdirahman Núraddin ibn Ahmad Jәmy –

1414 -1492 jyldary ómir sýrgen, aqyn, ghalym, filosof)

 

Jaratqan iyem, júmbaq jasyrdy,

Jauabyn tauyp men sheshtim:

Qant nege ashy túzday,

Al túz nege  – qant qúmynday.

Aqiqatqa jetkenshe,

Kórgenim kóp mening ómirde:

Bireuding artyn jalaghansha,

Óz uyndy ózing ish.

 

           ******

 

Mynau dýnie sorly, qúnyqqandargha toly....

Qozghalmaydy tegin bireui,

Alystan  kýmis kesek kórsetshi,

Qaltyrap  qolyn sozar bireui, keyin ekinshisi.

Jarymaghan olda ilindi qúryqqa,

Jýrgeni endi ashkózderding ishinde. 

  

    ******

 

 

 Ólim – tәtti úiqy, al ómir-  shala úiqy....

 Úiqy tәtti - ómirge sen jabyspa.

 Balanday kýt kýnindi, qariyaday tózip týnindi,

 Ómiring songhy sәtinde kónildenip, shattanyp,

 Kirpik qaqpay ketersin, sende tәtti úiqygha.   

 

Rumiy

(Jellaldin Rumy 1207-1273 jyldary ómir sýrgen ,

sofylyq filosofiya jәne poeziyasynyng kórnekti ókilderining biri ).

 

Kim bolsan, ol bol,

Sýigende  kýnnen  ashyq jarqyra.

Dostyqta sarqyrap  aqqan

tau búlaghynday taza bol.

Týn jamylyp qylyghyndy

jasyrghanda  týnnen qara  bol.

Qara jerdey  qarapayym  bol.

Ashu - yza qysqanda, ólde qal.

Kim bolsan, ol bol,

Tek  ózing bol, ózindey kórinip,

Ózing bol!

                                                          ******

 

Birese sheksiz sýiedi, birese jeksúryn kóredi,

Birese jýregin syilaydy, birese kinәlәidi jýregimdi.

Birese oiyma qoja bolyp,  men biyleymin ózimdi,

Birese  meni  qysyp, ol biyleydi oiymdy.

 

                                                          ******

Mahabbat gharyshqa zulaghan  quatpen ten,

Kók әlemning jýz qyrtysyn jaryp tesken.

Jol basynda kelemin, mýmkin ótip ketermin,

Mýmkin, ayaghynda adasyp, izimdi tappay qalarmyn.

 

******

 

Mynau dýnie mahabatty qabyldayma, bilmeymin.

Biletinim: mahabbat mәngi, ómirbaqy  óshpeytin.  

Jýregimdi  syzdatyp,  kýnde soghyp  jýretin,

Qatty  auyrtyp, kóz aldymda  túratyn.

 

 

                                                      ******

 

 

Omar Hayyam

(Omar Hayyam Giyasaddiyn  -1048 -1122 jyldary ómir sýrgen, aqyn matematiyk, filosof, astronom. Osy kýnge deyin mәni men maghynasyn joymaghan  filosofiyalyq, әleumettik astargha toly  tórt joldy  shumaqtarymen  esimi mәngi qaldy )

          

Kәriligim mening toly kýnәgha,

Maghan keshirim joq, ayap meni osy kerek pe?

Men esuaspyn, qúday tilin almaghan,

Ghúmyrym ótti, búzyp tiym salghandy.

 

                                  ****** 

Jýregim menin, izdeme bosqa sen izgilik,

Ótirik kýshti, izdeme bosqa sen shyndyq,

Jalghangha qarsy eshkimde em tapqan joq.

Dúrysy kóngen, izdeme bosqa dәri joq.

                                        

                                  ******

Biz quyrshaqpyz, taghdyrymyz onyng qolynda,

Búl sózimning rastyghynda, kýmәn bar ma?!

Biraz aunatyp, oinatyp, ótken song әrkim merzimi,

Sandyghynyng týbine tyghady da tastaydy. 

 

                                   ******

      

Aytar sózim: Qúday ózi berip, qúday  ózi alady, 

Nege solay  barlyghyna  qúpiya  bolyp qalady.

    Dәm - túzym  men ishkenimdi kózben ólshep,

    Qalghanyn keyde tolyq qúimay tynady.

 

                              ******

   

 Kóminder sýiegimdi mening molagha,

 Qútqarmas, sóz ben eshkim kóz jasy,

 Kýtinder sәl topyraq bolyp ketkenshe,

 Sodan keyin qúmyra jasap qoyyndar.

                                                               

                                   ******

 

 Jýz jyl kýl bop men otta janayyn,

 Qoryqpaymyn týsime kirgen tozaqtan.

 Qorqamyn qayyrymy joq jandardan,

 Ólgen  artyq jýrgenshe birge solarmen.

     

                               ******

                                     

Ómir  qysqa, ótedi de ketedi,

Qyzyghyn kórde, ony kýnde baghala, 

Qalay ómir sýrsen, ghúmyryng solay ótedi,

Ómir tuyndyn, ony bir kýn úmytpa.

 

 

 

Orys tildi basylymdardan

 audaryp úsynghan Salauat Kәrim 

Abai.kz