Menduananyng eki tanauy jelp-jelp etip, kózderi shadyrayyp ketti. Alaman bәigege týsetin symbyl sәigýlikting tanauynday kep-keng tanauyn qoyshy, al endi shadyrayghan kózderinen adam shoshidy… adam shoshidy. Tap qazir ghana bir qora jaudyng betin qaytaryp tastap, ainalasyndaghy adam bitkendi… adam balasyna sanamay ketetin keybir әngýdikter bolushy edi, qazirgi syqpyty qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi emes, sonday әngýdikterge kóbirek úqsap ketipti. Ánsheyinde birtogha juastau bolyp kórinetin jigitting ayaq astynan «jyndy bop» qalghany ony talaydan beri tanityn, onyng ishki-syrtqy qan-jynyn jaqsy biletin bizder ýshin aspannnan ayaghy salbyrap, basqa planetanyng adamy kelip qalghanday jaman әser etti… jaman әser etti.

«Ou, ne bop qaldy, Mәke, ne bop qaldy? — deymiz ghoy besqabatty paneli ýiding aulasynda júmys joq, týk joq – erikkennen bes-alty qazaq oinap otyrghan karta-partamyzdy asfalit trotuargha tastay salyp, — tynyshtyq pa, týring tipti týtigip ketipti ghoy, taghy da «podsolnechnyy maslo» iship alghansyng ba?» «Mysyqqa oiyn kerek, tyshqangha ólim kerek» degendey, týtigip kelgen Menduanagha alghashqyda shoshy qarasaq ta, sekund ótpey jatyp erikken qazaqtar qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimin qytyr-qytyr qajay bastadyq.

Aytpaqshy, «podsolnechnoe maslo» demekshi, qaybir kýnderi osy biz otyrghan ýige jaqyn mandaghy mektepte qazaq tili men әdebiyeti pәninen sabaq beretin MENDUANA (o toba, bir gramm ótirigi joq, әke-sheshesining azan shaqyryp qoyghan shyn aty osy, qazekeng de qoya beredi-au) podiezden atyp shyqpay ma – alaq-júlaq etip. Sýrine-qabyna trotuardyng shetine jete bere laq etkizip qúsyp jiberipti. Sodan qúsyp jatyr, qúsyp jatyr deydi bayghús ólerdey bolyp… kórgenderding aitularyna qaraghanda. Sóitse – týnimen toyda bolyp, «aqannan» artyqtau siltep jibergen Mәkeng tanerteng «bas jazam» dep jýz grammdy tartyp jibergen de, onyng artynan edeldete-jedeldete bir stakan kýnbaghys mayyn sylq etkizbey me – óneshine. Estigen ghoy bireulerden, «podsolnechnoe maslodan» tartyp alsan, araqtyng iyisi voobshe bilinbeydi» degendi. Sóitip ólip qala jazdaghan bolatyn, qazir de sony esine týsirip, dalbasalap әzildegen bolyp jatyrmyz.

«Nemenege kýlesinder-ey! – dedi ol taghy da shaq-shaq etip shadyraya qarap. Búryn qalay bayqamaghanbyz, kózderi shadyrayyp ketse, jýdә qorqynyshty bolyp ketedi eken týri. – Nemenege kýlesinder? Osy jana ghana Sandrosham… Sandrosham ólip qala jazdady ghoy! Ólip qala jazdady! Balkonnan sekirip kete jazdady. Ózdering oilandarshy – on birinshi etajdan sekirip ketse, nesi qalady onyn, a, nesi qalady?!»

Ýrpiyisip qaldyq. Shynymen shoshyp, ýrpiyisip qaldyq mynany estigende. Alty jyldan beri әleumettik jәrdemaqymen ghana kýn kórip kele jatqan Artanay degen qonyr qazaq jalma-jan qaltasynan ómiri tastamaytyn taraghyn suyryp alyp, tap-taqyr basyn tarap jatyr – sasqanynan úmytyp ketken siyaqty, keshe ghana shashyn taqyrlatyp aldyryp tastaghanyn. Shashy joq basyn tarap jatyr… onysyn ózi sezbeytin de siyaqty. «Sandrosha… Sandroshagha ne boldy?» — deydi kózderi jypylyqtap.

Qysqasy, Menduananyng ýiinde mynanday mәsele qaralypty – әlginde ghana. Ynghay besqabatty ýilerding arasynda… qaptaghan ýirekterding arasynda jalghyz qalyp qoyghan týieqús qúsap, besqabatty ýilerding arasynan erekshe sorayyp kórinip túratyn jalghyz ýy bar osy manayda – on bir qabatty. Osy ýiding on birinshi qabatynda túratyn Menduana júmystan ýiine kelip — әieli, biyl mektep bitireyin dep otyrghan… býkil aulagha belgili tentek qyzy Sandra (amerikandyq ataqty aktrisa Sandra Balloktyng qúrmetine qoyghan, estuimizshe) ýsheui shәy iship otyrmay ma?! Shәy arasynda Mәkeng keyingi kezderi kóbeyip ketken TOQAL mәselesin әngime qylyp… otyryp-otyryp… bir kezde bas-ayaghy joq: «Osy men toqal alsam qalay bolady, a?» depti әieline.

Bәrimiz jaqsy bilemiz – Mәkenning әieli «jer qozghalsa, qozghala qoymaytyn» óte sabyrly kisi, mynany estigende de mynq demepti. «Toqaldyng mәselesin menimen emes, balalarynmen aqyldassayshy» depti. Sóitkenshe bolmapty, «sen toqal alghansha, men balkonnan sekirip ólem… sekirip óleeeemmm!» dep jar degendegi jalghyz Sandrasy balkongha qaray túra jýgiripti. Qyzynyng tentek minezin jaqsy biletin Menduananyng әieli qas qaqpay qarap otyrghan eken, ile qyzynyng artynan jýgirip jetip, әiteuir abyroy bolghanda balkonnyng jaqtau aghashyna ayaghyn salyp jatqan qyzyn әupirimmen ishke qaray tartyp alypty — әren-pәreng degende.

«Oybay-au, toqalda neng bar senin, esing dúrys pa – jar degendegi jalghyz Sandroshamyzdan aiyrylyp qala jazdadyq qoy!» — dep… biz túratyn «kedeyler kvartalynda» tóbeleskishtigimen aty shyqqan jalghyz úlyna Sandrany alyp bermek bolyp jýrgen Artanay tyzalaqtap ketti. Áyteuir qoyshy, elimizding әr jer, әr jerinde aitylyp qalyp jýrgen toqal mәselesi osylaysha bizding aulamyzgha da jetip, býkil aula jaqsy kóretin SANDRA degen bolashaq Úly aktrisamyzdy o dýniyege alyp kete jazdaghan.

Jasyratyny joq, songhy kezderi jasóspirimder arasynda kóbeyip ketken suisid mәselesi ekining birin alandatatyn boldy qazir. Ekining biri asylyp óle salatyn boldy qazir. Ekining biri balkonnan sekirip ketetin boldy qazir. Tiyisti mamandar tiyisinshe qorytyndy shygharghansha bizding elimiz suisidting oryn aluy mәselesi jaghynan dýniyejýzi boyynsha birinshi oryngha shyghatyn shyghar – qazir ýshinshi orynda túr, resmy mәlimetterge qaraghanda. Al endi toqal mәselesine keletin bolsaq, ras, dәl osy mәsele songhy kezderi elimizding ýkimeti dengeyinde de, parlamenti dengeyinde de eki kýnning birinde «birinshi nómirli» mәsele retinde әlsin-әlsin kóterilip qalyp jýr. Bos әngime barlyghy da, ashyghyn aitu kerek. Ári-beriden keyin tipti әleumettik jelilerde «osy mәseleni qayta-qayta dauryqtyryp, elding nazaryn audara bergenshe, toqal alghyshtar alatyn toqalyn nege typ-tynysh qana ala bermeydi, óitkeni eki әieli bar adamdar osy kýni tipti de az emes qoy!» degen de pikirtalastar jýrip jatyr. Shynynda da osy ekinshi әiel mәselesin zandastyru, jasyratyny joq, býgin-erteng jýzege asa qoyatyn dýnie emes, óitkeni bizding Ata zanymyzda atap túryp kórsetilgen – bizding elimizding demokratiyalyq, zayyrly qogham bolugha bet alatyny… bettep bara jatqany. Sondyqtan qazekenning «ong jambasyna onsha kele bermeytin» әlemdik demokratiya sharttaryn búzbay, zanymyzdaghy bir әiel alu tәrtibin ózgertuding týkke de qajeti joq.

Al endi eki әiel alghysy kelip, densaulyghy men baylyghy «miyna maza» bermey jýrgen keybireuler mәseleni dau-damay qylmay, mәdeniyetti týrde sheship jiberse bolmay ma? Bolady әriyne, әlbette bolady. Yn-shynsyz… «qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh» degen «sabyrly sayasatty» basty qaghidasyna ainaldyryp alyp, eki әielmen ómir sýrip jatqandar tipti de az emes elimizde. Búl jerde biz әlbette, kishkentay ghana Cheshen Respublikasynyng myqtylyghyn moyyndauymyz kerek. Keshe ghana emes pe – osy elding basshysy Ramzan QADYROVtyng qoldauymen 47 jastaghy Najud GUChIGOV degen azamattyng 17 jastaghy ýlbirep túrghan jap-jas qyzgha ýilenip alghany. Búl Guchigov degenimizding ózi anau-mynau emes, qúqyq salasynyng qyzmetkeri. Baqanday polkovniyk. Nojay-yrtovsk audandyq ishki ister basqarmasynyng bastyghy. Cheshender әlbette, «qolymyzdan keldi, qonyshymyzdan bastyq, al endi ne isteysing bizge?» degendey qabaq tanytty – Putinning Reseyine, óitkeni Resey Federasiyasynda eki nemese odan da kóp әiel alu mәselesine zang boyynsha tiym salynghan. On jeti jastaghy qyzdy ekinshi әieldikke úzatyp (resmy mәlimetterge qaraghanda, qyzdyng kelisimi boyynsha әlbette), Guchigovty «gýldendirip» jibergen preziydent Qadyrovqa preziydent Putin «mәu» degen joq, ne bolsa da ishinde jatyr. Búl mәsele boyynsha tek Resey preziydentining baspasóz hatshysy Dmitriy PESKOV qana «әu» dedi: «Men bir nәrseni ghana ashyq aita alamyn: kóp әiel alu mәselesine Resey Federasiyasynda zang boyynsha tiym salynghan…» — dedi ol.

Esimizge ala ketetin bolsaq, Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy Cheshen Respublikasynyng preziydenti әkimshiligining jetekshisi Magomed DAUDOV qana emes, sonymen birge Bashkiriya Memlekettik jinalysynyng (Gossobraniye) deputaty Edvard MURZIN myrza da eki әiel aludy zandastyru mәselesin әlsin-әlsin kóterip jýr. Bir qyzyghy – «qazaqtardyng qarghysyna» jiyi-jii úshyrap túrghandy qatty jaqsy kóretin reseylik LDPR partiyasynyng liyderi Vladimir JIRINOVSKIY de keyingi kezderi eki әiel aludy zandastyrudy qatty-qatty qoldap jýr. Al TOQAL turasyndaghy bizding әngimemiz… ashyghyn aitayyq, ashananyng manayy men әleumettik jelining ishinen shygha almay-aq qoydy. Úyat nәrse!

Sondyqtan, mening oiymsha, toqal mәselesin «tonqyldatyp» dýrsin-dýrsin kótere bergenshe, búl әngimege mýlde nýkte qon kerek. Jaghdayy jaqsy qazaqtar «arbany da syndyrmay, ógizdi de óltirmey» — eki әielmen-aq túryp jatyr ghoy?! Túryp jatyr. Olardyng kimder ekenin men de jaqsy bilem, SIZ de jaqsy bilesiz, qúrmetti oqyrman. Tәmam osymen toqal mәselesi. Men ýshin.

Marat MADALIMOV.

Abai.kz