Afrika taypasynyng túrghyndary ashtyqtan әlsireude. Isher as pen kiyer kiyimge jarymaghandar kýnkóris pen qara qazannyng qamy ýshin Ýndining soltýstigine kelip, ózderining býirekterin satqan.

                                                                           Baspasóz materialdarynan

Qarasang qaray bergin maghan kýlip,

Tanytqan týrim osy – tabandylyq.

Kóp boldy ruhymnyng ólgenine,

Sharshady syrtym mening aman jýrip.

Saghym bop ketti alysqa ansaghan kýn,

Tirlikten tirnek izdep sharshaghanmyn.

Jýrgesin tirilerding tiziminde,

Mýrdesin kómip keldim qansha adamnyn.

Basyma baqyt qonyp bir enseli,    

Týnektey tirligime kýn erse edi!

... Qúdaydan súrap alghan jalghyzymnyn

Ashtyqtan dirildeydi tilersegi.

Ári asyp kete barghan sauyq qyrdan,

Kedeylik!

Qamytyndy qauip qylgham.

Jany bar keudesinde jarym – anau,

Japyraq abyroyyn jauyp túrghan.

Keletin kýnderime senip úday,

Kórmep em, tura joldan keri qúlay.

Nesibe tarattynyz – ózgelerge,

... Nege búlay jarattyng meni, qúday?!

Tolghanmen týnekteyin týn kýdikke,

Bayshykesh kóniline múng kirip pe?

... Tirlikti el istegen men de isteyin,

Satayyn býiregimdi – ýndilikke!

Qúdayym!

Kók jelkeden týirep kelgen,

Alghysym sheksiz saghan – býirek bergen!

Býirekti alamyn da osylaysha

Laqtyram taghdyryma – iyrektelgen.

Janyma óspesi anyq endi gýldin,

Kóp eken kólenkesi kemdi kýnnin.

Ar-úyat, imany joq búl tirliktin,

Joq eken býiregi de.

Endi bildim.

Men keyde oi-ózenge qosyla agham,

(Dep jýrme – «oyy netken tosyn adam?»).

Býiregim – ar bop ketse adamzatqa,

Berer em jýregimdi qosyp oghan!

Bolsanyz elden asqan aqyldy adam,

Júmbaqtyng ait jauabyn, batyr, maghan:

Et kesip denesinen, púldauda adam,

Tirlikte ne qaldy endi satylmaghan?..

Alma Týsipbekova,  Astana qalasy

Abai.kz