QAZAQTYNG RUHYN OYaTUDAN AYaGhAN QARJYNY IT JESIN!
2014 jyldyng tamyzynda, soltýstiktegi kórshi el preziydenti Putin «Qazaqtarda Qazaqstangha deyin, yaghny 1991 jylgha deyin eshqashan memleket bolmaghan» dep, qazaq tarihyna topyraq shashty. Osydan sanauly kýnderden song Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Qazaqstan 2015 jyly Qazaq Handyghynyng 550 jyldyghyn memlekettik dengeyde ýlken kólemde toylaytynsy mәlimdep, bar qazaqtyng ensesin kóterip tastaghan. Ýlken toydyng bir sharasy retinde «Qazaq eli» atty 20 seriyaly tarihy telehikaya týsiru de qolgha alynghan. Toydyng basqa sharasy qalay ótip jatqanyn qaydam, dәl osy 20 seriyaly telehikaya әueli 10-gha qysqarsa, jaqynda qarjy jetkiliksizdiginen taghy da qysqaratyny aityldy. Tipti, keshe osy salagha jauapty Mәdeniyet ministri halyqtyng qaltaly ókilderinen telehikayanyng týsirilimine qarjylay kómek jasaudy súrady. Osy mәselege baylanysty Abai.kz sayty el aldynda jýrgen túlghalardan «Qajet kezinde qajet nәrsege tabyla ketetin mol qarjy Qazaq handary turaly filimge kelgende nege jetpey qaldy?» degen súraqqa jauap izdep kórdi.
Ghabbas Qabyshúly:
Mәsele nening kimge, qashan, nege qajettiginde. Eger preziydent N.Nazarbaev qajet etse, ol mәsele bir miynótte ong sheshimin tauyp, artyghymen jetetin qarjy da tabylar edi. Sonday-aq, meninshe, ol filimning ssenariyi de naqty tarihy aqiqatqa sýienumen emes, Astanadaghy anau Tarih institutyndaghy «akademiyk-tarihshylardyn» sybyrlap-kýbirleuimen, býgingi biylikke jaltaqtaumen jazylghan bolsa, «Kóshpendilershe» bytyqy-shytyqy birdene bolyp ta tynar.
Qazybek Isa:
Últtyq ruhy joghary el merekelik basty kinosyn týsiru ýshin elden jylu súratyp qoymaydy. «Qajet kezinde qajet nәrsege tabyla ketetin mol qarjy Qazaq handary turaly filimge kelgende nege jetpey qaldy?»- degen súraqty sәl ózgertuge de bolady: «Qajet kezinde qajet emes nәrsege de tabyla ketetin mol qarjy Qazaq handary turaly filimge kelgende nege jetpey qalady?»-dep!.. Búl bizding eldegi ýkimetting ruhaniyatqa ógey balanyng kózimen qarauy deyin desek, biraq «qajeti shamaly» sharalargha asta-tók qarjy tógilip jatqanyn kórip jatyrmyz. Mysaly, keshegi bir rettik qana shou men shu mәskeulik «MuzTV»-gha ketken aqsha osy Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan filimge kinonyng rejisseri, ol az bolghanday elimizding Mәdeniyet ministri de jylu súraghan qarjydan kem júmsalghan joq dep oilaymyn. Búl jerde bir-aq mәsele tuyndaydy: Bizding biylikte últtyq ruh joq! Sondyqtan da Últtyq ruhtyng - patriotizmning basty kórsetkishterining biri bolyp tabylatyn basty merekemiz - Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan filimge jetkilikti qarjy tabylmay otyrghany. Últtyq ruhy joghary elderde, mysaly, kórshi Ózbekstanda basty merekelerinde basty kinolaryn týsiru ýshin elden jylu súratyp qoymaydy.
Jyldyng basynda ýsh ministrlik pen Assambleya jyldyng merekelerine baylanysty jiyn ótkizgende men aityp edim; «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy Assambleyanyng tasasynda qalyp ketpese bolghany» dep... O basta josparlanghan 20 seriya -10 seriyagha bir-aq qiylghanda sol sózim eske týsip edi... Endi, mine, milliardtaghan qarjy jetpey jatuy taghy da kýdigimdi kýsheyte týsti... Sonda nemene, búl kinogha jauaptylar, Mәdeniyet ministrligi qarjysyn eseptegende qayda qaraghan, aigha qaraghan ba? Álemdegi elulikke kirgen, endi otyzdyqqa omyraulay úmtylyp bara jatqan Qazaq eli Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan kinosyna elge alaqan jaydyryp qoyghany dúrys emes. Búl jerde bizding Mәdeniyet ministrligining qauqary da shamaly ekeni bilinip qaldy. Qazaqtyng ruhynan ayaghan qarjyny it jesin!
Geroyhan Qystaubaev:
Men sol o bastan-aq osy isting sony onbaytynyn bilgenmin. Sebebi qansha uaqyt jyr bolghan "Kóshpendiler" filiminen keyin- aq elding kónili qalghan bolatyn. Jemqorlyq jaylaghan myna qoghamda barlyq is әueli qaltany toltyrudan bastalatyny belgili ghoy. Sondyqtan "Qazaq Handyghynyng 550 jyldyghyna" týsiriletin filimning jaghdayyna qyzyghushylyghym bolmaghan edi. Mine, sony tura men oilaghanday bolyp shyghypty. Búl salagha bir Saakashvily kerek bolyp túr.
Qalila Omarov:
«Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy» - búl taqyryptyng kentten kóteriluining ózinde ýlken mәn jatyr. Elbasynyng janynda jýrgen jandayshaptar búghan deyin әlemge jar salyp, preziydentke: «Qazaqtyng memlekettiligi sizden bastalady» dep keldi. Olar Preziydentke jaqsy kóringisi keldi. Al, shyn mәninde bizding handyghymyz, ruhy myqty handarymyz bolmasa, osynsha úlan-baytaq jer bolmas edi ghoy. Qazaqtyng memlekettiligi Nazarbaevtan bastalady degenge orystyng tarihshylary yrjalaqtap kýldi. Aqyr-ayaghynda preziydentterining ózi «Qazaqta Nazarbaevqa deyin memleket bolghan joq» dep saldy. Masqarasy – Jirinovskiy qazaqty mazaq etip, «sender el bolmaghansyndar, qaydaghy joq ru-taypalardyng jiyntyghysyndar» dep keleke etti. Olar osy sózdi bostan-bosqa aitqan joq, búghan deyin Qazaq preziydentining ózi aitqan sózderge sýienip aitty. Osydan keyin baryp Elbasy qanday qatelikke jol bergenin týsindi. Shyn mәninde búl Preziydentting ghana qateligi emes, onyng kenesshilerining qazaq qoghamynyn, qazaq ziyalylarynyng qateligi edi. Sebebi tәuelsizdikten keyin el bolyp tarihymyzdy týgendeuimiz tiyis edi. Elbasy kesh te bolsa qazaqqa tarihymen maqtanatyn jol ashyp berdi.
Biz anau arygha ketpey-aq, Altyn ordanyng ózin alatyn bolsaq, Qazaqtyng ejelden bergi biyleushileri – Shynghyshannyng úrpaghy. Al, Sovet ýkimeti, ar jaghyndaghy Resey patshalyghy, búlar Qazaq halqyn memleket retinde tozdyryp jiberu ýshin, uysynda ústau ýshin olardyng basyndaghy eki әleumettik topty joyyp jibergisi keledi. Áueli tóreler. Nege? Tórelerden arylmay qazaq memlekettiligin joy mýmkin emes edi, sebebi: Qazaq handarynyng qay-qaysysy bolsa da qazaq jeri ýshin jandaryn pida etti. Olar osy maqsatta tórelerdi meylinshe halyqqa dúshpan etip, qatigez etip, jekkórinishti etip kórsetti. Halyqtyng jýreginde tórelerge degen antiykózqarasty oyatugha tyrysyp baqty. Sol kezdegi Reseyding Oleg Berov siyaqty shyghystanushylary qazaq halqynyng arasyna iritki salu ýshin ýlken monografiyalar jazdy. Oladyng maqsaty qazaq rulary men tóreler arasyna ýlken jik týsiru boldy. Áriyne, búl qazaq memlekettigin joiygha baghyttalghan júmystar edi.
Ekinshisi, qazaqty ruhany túrghyda sanasyn jaulap alu ýshin qojalargha, molda-ishandargha tiyisti. Yaghny qazaqty músylmandyqtan ajyratsa, qazaq orystanyp sibir halyqtary siyaqty Ivan dep at qoyyp keter edi úrpaqtaryna. Sovet ýkimeti kezindegi ziyalylar qudalandy. Sýleymenovting «Az y Ya»-sy tipten orystyng shymbayyna batty. Óitkeni, ol orys halqyna, orys mәdeniyetine, arghy kezdegi orys memleketine qazaqtardyng týp atasy Týrik mәdeniyetining jasaghan ýlken yqpalyn ashyp kórsetken bolatyn. Búl jerde bodan bolushy eldin, ózderin bodan etken elding tarihynda ýlken әseri bar bolyp shyqqanyn orystar moyyndaghysy kelmedi. Al, egmendikten keyin Reseyding konfessiyasymen bilim alghan tarihshylar qazaqty qolynda ústaghan tóreler, Shynghyshannyng úrpaqtary bizge nege kerek dep, tarihty búrmalady. Qazaq tarihyn eurosentrlik emes, shyghystyq kózqaraspen jazu kerek degen ýlken konfessiya bar. Ony barlyghymyz tolyghymen qoldaymyz. Osynyng ayasynda, biylikte rulyq qauymdaghy qazaq tarihyn handarsyz jazu kerek degen úghym boldy ma, ne oilaghandary belgisiz. Olar sóitip, Elbasyn «tarih sizden bastalady» dep taqyr jerde aldady.
Endi, kino týsiruge qarjy joq degen mýlde kýlkili nәrse. Milliardtap aqsha úrlaghan bir-eki sheneunikting mal-mýlkin konfiskasiya jasap, osy kinogha bere salsynshy, qazaq tarihy turaly keremet kino týsiruge bolady. Búl jerdegi basy ashyq mәsele: Qazaq tarihy turaly kinony kórermenning ystyq yqylasyna bóleu ýshin handardyng obyrazyn jaqsylap ashu kerek. Handardyng qayratkerligi, qolbashylyghy, strategiyalyq sheshimderi kinoda ashyp kórsetilmese, bәribir ony eshkim kórmeydi. Al, ony ashyp kórsetu ýshin, patshalyq Reseyding ozbyrlyghyn búljytpay beyneleu kerek. Ony kórsetuge ekinin-birining dәti jetpeydi. Taqyryp ashyq qoyyldy. Elbasynyng ózi bastap berdi. Alayda, «bas jaqqa barysugha» kino týsirushelrding jýregi daualap otyrghan joq. Osy sebepten olar qarajatty syltau etip, kinony qysqartyp tastamaqshy.
***
Abai.kz-ting «Qazaq eli» tarihy serialynyng qysqaryp qaluyna baylanysty súraghyna jauap bergen rejisser Qalila Omarov, ózi týsirip jatqan «Qazaqtyng songhy hany Kenesary» turaly derekti fiylimi turaly da aita ketti. Rejissordyng aituynsha, ol búl fiylimge baylanysty Mәskeu, Petrburg múraghattarynda, Reseyding tarihshylarymen jýzdesip, sonday-aq, Týrkiyada týsirilim júmystaryn jýrgizip qaytqan. Alda Reseyding Barnaul qalasyndaghy Kenesary turaly ghylymy diysertasiya qorghaghan bir әskery tarihshymen jәne qyrghyz tarihshylarynan derek alatyn júmystar qalghan. Jyl ayaghynda kórmermen qazaq tarihy turaly memleket tarpynan týsirilgen sholtighan telehikayamen qatar Omarovyng da "Kensarysyn" kórip qalatyn shyghar.
Abai.kz