Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Biylik 10451 0 pikir 3 Shilde, 2015 saghat 18:07

LY KUAN Yu MEN NÚRSÚLTAN NAZARBAEV: 13 ÚQSASTYQ

Sayasy liyderler – Ly Kuan Yu men Núrsúltan Nazarbaev: 13 úqsastyq

Memleketting ortalyghy retinde Aqmolany tandap, Esil ózinining boyyna janadan qala salu – Nazarbaevtyng tarihy sayasy sheshimi. Shildening 6-sy Astana kýni merekesi bolghanymen, jalpaq júrt túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng tughan kýni ekenin jaqsy biledi. Osyghan oray tarihy túlgha turaly jan-jaqty zertteuler, filimder men kitaptar jyl sayyn jaryq kórip jatady.

Núrsúltan Ábishúly ózining enbekterinde, súhbattarynda әlemdik dengeydegi sayasy liyderler jayly tereng zerttegenin anghartyp otyrady. Ásirese Fransiyagha soghystan keyingi jyldary әlemdik derjava mәrtebesin qaytarghan Sharli de Golli men Singapur memleketining negizin qalaghan Ly Kuan Yudi ýlgi retinde aityp otyrady. Ol turaly «Qazaqstan joly» atty enbeginde bylay deydi.

25011

Sharli de Golli 

sm lee press conference

 

Ly Kuan Yu

«Óz elderining tarihynda asa kórnekti tarihy ról atqarghan túlghalar ónegesi jeterlik. Olar Týrkiyanyng túnghysh Preziydenti Kemal Atatýrik, amerikandyq 31-shi Preziydent Franklin Delano Ruzvelit, «qytaylyq reformalardyng әkesi» Den Syaopiyn, Malayziyanyng búrynghy Premier-ministri Mahathir Mohammad – búl qatardy әri qaray jalghastyra beruge bolady. Biraq men memleketterding negizin salushy bolyp tabylatyn jәne men ýshin jeke basynyng ónegesimen ýlgige ainalghan asa kórnekti eki qayratkerdi erekshe atap aitqym keledi. Ol – әldeqashan ómirden ótken Fransiya Preziydenti Sharli de Golli, sondayaq qazir de kýili-quatty ómir sýrip jýrip jatqan Singapurdyng negizin salushy Ly Kuan Yu».

Tili de, dini de әrtýrli Qazaqstannyng halqyn bir tudyng astyna biriktirgen Konstitusiyamyz deytin bolsaq, sol Negizgi zanymyz ben Fransiya Konstitusiya arasynan kóp úqsastyq tabugha bolady. Al basqaru stiyli jaghynan Ly Kuan Yu men Núrsúltan Nazarbaevta jaqyndyq bar. «Qazaqstan joly» kitabynda Elbasy tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda elimizge Singapur últynyng әkesi atanghan Ly Kuan Yudi shaqyryp, sheneunikterge dәris oquyna sebepshi bolghanyn jazady.

doktor li

«1991 jyly mamyrda Ly Kuan Yu biyresmy saparmen Almatygha kelip qaytqan edi. Mine, sol kezden kýni býginge deyin jalghasqan bizding ózara dostyghymyz bastaldy. Ol Qazaqstanda ótkizgen bes kýnning ishinde bizding elimizding jaghdayymen tanysyp, mening ótinishim boyynsha,sol kezde Qazaq KSR Ministrler Kenesinde júmys istep jýrgen jas ekonomister toby aldynda sóz sóiledi. Taban astynda úiymdastyrylghan leksiyada Ly Kuan Yu memleket-qalanyng qalay qúrylghany, qalay damyghany turaly әngimeledi. Ol tyndaushylar nazaryn 1965 jyly Singapurdyng tәuelsizdik aluymen baylanysty tap bolghan problemalargha audardy. Búl negizinen memlekettik iyn- stituttar men óz armiyasyn qúruy, últaralyq kelisimderdi TÁUELSIZDIK STRATEGIYaSY 17 saqtauy jәne kórshi memleketterding Singapur isine aralas- pauy jónindegi problemalar edi. Singapur óz ekonomikalyq sayasatyn sýiey otyryp, singapurlyqtardyng erik-jigeri men enbeksýigishtigine negizdep jýrgizdi, porttyng tiyimdi geografiyalyq jaghdayyna jәne kadrlarynyng joghary biliktiligine arqa sýiedi. Singapur Premier-ministri ózining erekshe minezimen, jigerli sózimen jәne jarqyn beynesimen auditoriyany birden baurap, ýiirip әketti. Shyghysqa tәn biyazylyghymen jәne órnekti oiymen Ly Kuan Yu ýlken memleketti ýlken ke- mege tenep, onyng ebdeyli qimyly ýshin keng jer jәne qauipsiz terendik qajet ekenin, әitpese keme tónkerilip qalatynyn aitty».

IMG_1418

Singapur qalasy: keshe, býgin

IMG_1417

 Keshegi Aqmola, býgingi Astana qalasy

 

ly y singapur         

Ly Kuan Yu jәne Singapur

nazarbaev y astana     

Núrsúltan Nazarbaev jәne Astana

Biylghy Nauryz meyramynda 91 jasynda ómirden ótken singapurlyq sayasatker shyn mәninde әlem moyyndaghan qayratker edi. «Ekonomikalyq tanghajayyptyn» avtory men qal-qadyrynsha Qazaqstandy algha sýirep kele jatqan Núrsúltan Nazarbaevtyng arasynda kóp úqsastyq bar. Jaqynda Astanagha kelgen kәsipker, strategiyalyq manyzdy tehnologiyalar men ekonomikalyq damu jóninde әlem ýkimetterine kenesshi bop jýretin filantrop Bill Hatchison «Nazarbaev Ly Kuan Yuding jolymen keledi» degen bolatyn. Hatchison qúsap 5 jyl Singapurde ómir sýrmesek te eki basshynyng arasyndaghy úqsastyqtardyng birshamasyn ekshegendey boldyq.

 

Liyder Ly Kuan Yu Núrsúltan Nazarbaev
 1. 7 prinsiyp: 1) Ádil Ýkimet;

2) Zannyng ýstemdigi;

3) Bizneske qolayly jaghday;

4) Oilastyrylghan, týsinikti makroekonomikalyq sayasat;

5) Menshikti qorghau

6) Jemqorlyqpen kýres

7) Memlekettik instituttargha týbegeyli reforma

 

5 instituttyq reforma:1) Barshagha birdey osy zamanghy memleket;

2) Zannyng ýstemdigi

3) Ornyqty ekonomika

4) Bolashaghy birtútas últ

5) Ashyq jәne halyqqa esep berushi memleket

 

 2. 1971 jyly Singapur jastary Úlybritaniyada әskery bilim ala bastady. Keyinnen әskeri, gumanitarlyq, injenerlik mamandyqtar boyynsha Europa, Amerika jәne Aziya elderinde bilim alugha jaghday jasady. 1993 jyly Halyqaralyq «Bolashaq» stiypendiyasyn qúru turaly sheshim qabyldady. Býginde shetelde bilim alghan kadrlardyng sany 11 mynnan asqan.
3. 1970 jyly 400-ge juyq shetel investoryna 5 jylgha deyin salyqtan bosatu jónindegi sertifikat tabys etti. Shetel investorlarymen jaqsy qarym-qatynas sol kezden bastaldy. 1998 jylghy 30 mausymdaghy Jarlyghymen QR Preziydenti janyndaghy Sheteldikinvestorlar kenesi (ShIYK) jasalghan bolatyn. Kenes әli de belsendi qyzmet atqaryp keledi. 2011 jyldyng basynan el ekonomikasyna shetel

investorlaryn tartu ýshin arnayy jenildikter engizildi.

 4. «Sayasy túraqtylyq bәrinen de manyzdy. Aziyalyq qoghamda tәrtip pen rettilik birtindep damuy tiyis demokratiyadan góri manyzdyraq» «Búl Ly Kuan Yuding sayasy kredosy bolatyn. Men múnday kózqarastyng ózimning janyma jaghatynyn eshqashan jasyrghan emespin. Men әrqashanda «Aldymen ekonomika, odan keyin sayasat» degendi aityp otyrdym. Ol ýshin meni synady da». Sayasy túraqtylyq –ekonomikalyq damu
5. Onyng bastamasymen 1971 jyldan beri qarasha aiynyng alghashqy jeksenbisi aghash otyrghyzu dәstýrge ainaldy. Sebebi Singapurde kýz ailarynda janbyrly mausym bastalady.Memleket qayratkerleri men sayasatkerler bastaghan shara әli de jalghasyp keledi. «Kógaldandyru sayasaty» ayasynda elge 8 myng ósimdik týrin alghyzghanmen, onyng 2 myny ghana jersingen. Astanany kógaldandyru júmystaryna ýlken mәn beredi. Preziydentting ózi bastap, deputattar men ministrler memleket qayratkerleri jyl sayynghy senbilikti erekshe atap ótedi. 1997 jyly Astananyng manayyna tal egu júmystary bastalghan. Ár jylda ormangha 5 myng gektar qosylyp otyrady.Jasyl jelek qazir 70 myng gektardan astam alqapty alyp jatyr.
6. 1968 jyly Singapurde qarjy ortalyghyn qúrdy. 29.04.2015j. Inaugurasiyada sóilegen sózinde«Bizdinmemleket Euraziyanyng kólik, logistikalyq ortalyghyna ainalady. «EKSPO-2017»

joghary tehnologiyalyq

infraqúrylym bazasynda

erekshe mәrtebege ie «Astana» qarjy ortalyghy qúrylady», — dep mәlimdedi

7. Saghyz mәselesi.1971 jyldan beri qoghamdyq tazalyqqa kónil bóldi. Týkiruge, saghyz jәne tamaq qaldyqtaryn tastaugha tyiym salynyp, aiyppúl kýsheytildi. Keyinnen saghyzgha mýlde tyiym salyndy. «1960 jyldary adamdar kóshede qaqyryp, tipti kólikting terezesinen týkirip jatatyn. Múnday jaman әdettermen kýresti búqaralyq sipatqa ainaldyrugha tura keldi»dep jazady ózining esteliginde. Saghyz mәselesi. Sәuir aiy, 2012 jyl.«Búrysh-búryshqa saghyz laqtyrushydan bastap ústap, tirkeuge alyp, sausaghynyng tanbasyn týsirip, kelesi ret isteytin bolsa jauapqa tartylatynday etip, hattama toltyru kerek. Aldymen, әriyne, eskertu. Ákimshilik jazagha tartyp, aiyppúl salyp, odan bolmasa ýsh kýnge jauyp degendey. Adamdar kez kelgen úsaq tәrtip búzushylyqqa jauap beretinin bilse, sonda ghana tәrtip ornaydy» dedi Astana qalasyn qalasyn damytu turaly otyrysta. Keyinnen qoghamdyq oryndarda temeki sheguge respublika boyynsha tyiym salyndy.
8 Jemqorlyqpen kýresti kýsheytti. 1960 jyly jana zang qabyldap, 50-jyldary aghylshyndar qúrghan Jemqorlyqty tekseru jónindegi buronyng qúziretin keneytti. Nәtiyjesinde kópshilik aitatynday ýsh dosy ghana emes, komandasyndaghy ondaghan ministr, memlekettik qyzmetkerler jauapqa tartylghan. Jemqorlyqpen kýres uaqyt ótken sayyn kýsheytilip keledi. Nәtiyjesinde kishigirim qyzmettegilerden bastap, oblys basqarghan túlghalar, ministrler jauapqa tartylyp jatyr. Zang aldynda bәri birdey prinsiypin ústanady.
9. Kóptildilik turaly: «Eger biz ana tilderimizde ghana sóilesek, joyylyp keter edik. Aghylshyn tilin ghana qoldansaq, tól mәdeniyetimizden aiyrylyp qana qoymay, ózindik senimdilikten júrday bop әlemdegi ornymyzdy joghaltyp alghan bolar edik. Bәribir biz halyqty ana tilinen bas tartqyza almaymyz. Syn, eskertpelerge qaramastan jasaghan osy әdisting keleshegi jarqyn bop qalady. Sebebi aghylshyn tilinde sóilesu әrtýrli últtar arasyndaghy qaqtyghystardyng aldyn aldy. Jәne halyqaralyq biznestin, diplomatiyanyn, ghylym men tehnologiyanyng tili bolghandyqtan aghylshyn tili Singapurdyng bәsekege qabilettiligin arttyrdy. Onsyz biz Singapurgha kóptegen transúlttyq kompaniyalar men 200 den astam әlemdik iri bankterdi ózimizge tarta almas edik» «Iz tretiego mira — v pervyi». Kóptildilik turaly:«Ózge elderdi qor kóre otyryp óz elin artyq sanau mýmkin emes. Sol sebepti men ýsh túghyrly til turaly aitamyn. Qazaqstan memlekettik tildi iygerui kerek. Orys tili – kórshi elimizding ana tili jәne BÚÚ-nyng alty tilining biri. Osy til arqyly әlemdik mәdeniyet pen әdebiyetke jetkenimizdi moyyndauymyz kerek. Búl tildi de úmytuymyzgha bolmaydy. Ár til – adamzattyng baylyghy. Al әlemde jaryqqa shyghatyn 10 mln kitaptyng 85%-y aghylshyn tilinde shyghady. Ghylym, damu, aqparatty tehnologiya – barlyghy da aghylshyn tilinde etek jaida. Qazaqstanda 3500 shet eldik kompaniya júmys isteydi. Olarmen biz aghylshynsha sóilesemiz, osy til arqyly óndiris kýshimizdi kóteremiz», — degen bolatyn «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasynyng mereytoylyq forumynda.
10. Biylikke kelgendeSingapurdyng IJÓ jan basyna shaqqanda 700 dollar bolghan. Biylikten ketkeninde 12 myng AQSh dollaryna jetti. Últtyq valuta tenge engizilgennen keyin Qazaqstannyng IJÓ jan basyna shaqqanda 400 dollar shamasynda ghana boldy. Qazir 14 myng dollar shamasynda.
 11  Singapur qalasynyng negizgi arhiytektory. Astana qalasynyng bas sәuletshisi. Negizgi iydeyalardyng avtory.
12. 1977 jyly Singapur ózeninen keletin Rochor arnasyn tazartu turaly úsynys tastaydy. Ol iydeyasy tek 1987 jyly ghana jýzege asady.«Ashylu saltanatynda búghan deyin tek kәriz jýiesi bolghan arnanyng tazalyghyna qarap rahattandym» dep jazady. 07.06.2011j. ótken Astana qalasyn damytu jónindegi otyrysta Esil ózenining arnasyn ýnemi tazartyp túrudy tapsyrghan bolatyn.Búl júmystyng údayy jýrgizilmeui әzirge jergilikti әkimshilikke syn bolyp túr.
 13 Qatarynan 7 saylauda jeniske jetip, 31 jyl biylikte otyrdy. Qatarynan 5 saylauda jeniske jetip (1 ret referendum arqyly úzartyldy), biyliktegi merzimi 24-jylgha qadam basty.

Ly kuan yu y Nazarbaev

P.S.

«Nazarbaevpen eng negizgiler jayly» súhbatta QR Preziydenti Singapurmen Qazaqstandy salystyrugha kelmeytinin atap ótti. Áriyne qala-memleket pen әlemde jer kólemi boyynsha 9-oryn alatyn Qazaqstandy salystyra beruge bolmas. Biraq , sayasy liyderlerding basqaru tәsili qay kezde de salystyrylghan.

 
Jarqyn TÝSIPBEKÚLY, sayasattanushy

"Saygez"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019