Astana kýni qarsanyna

Aqmola-Qaraótkel ataulary jayly 

El ordasy Arqa jerine kóshkennen keyin, qalanyng búrynyghy Aqmola atauy turaly biraz dau bolghany әli esimizde. Oghan sebep-Aqmola atauyndaghy «aq»  degenge qosarlanyp túrghan «mola» sózi. Sonau 1961 jyl osy sóz memleket basshysy N.Hrushevke de únamay, qala atauy Selinograd bolyp ózgerip edi. Endi Aqmola el astanasy atanatyn bolghasyn, «mola» sózi taghy da kómekeyge  túrghan sýiektey, jogharydaghylardyng mazasyn ala bastady. Jergilikti qalamgerlerge «mola» sózine «reabilitasiya» jasandar degen núsqau berilse kerek, olar búghan ózderinshe neshe týrli balama izdep әlekke týsti. Tipti Aqmola atauy «Aq mol, ә?» degen sózden shyqty dep, kisi kýlerlik boljam jasaghandar da bar. Aqyry osy sózding әserinen Astananyng týbindegi Malinovka auyly (ALJIYR) «Aqmol» atanyp ketti. Al shyndyghynda ol jerding tarihy atauy-Qosqopa bolatyn.

Jaraydy, endi osy ainalanyng bәrine jekkórinishti bolghan Aqmola toponiymi jóninde birer auyz sóz. 1822 jyly Sibir general-gubernatory M.Speranskiydyng «uaqytsha erejesi» shyqqan son, patshalyq Resey qazaq dalasyn tolyqtay baqylaugha alu ýshin, birneshe syrtqy okrugter ashqanyn bilesizder. Dәl osynday sebeppen 1830 jyldyng 25 mamyry kýni Aqmola syrtqy okrugin ashu turaly sheshim qabyldanyp, jana okrugting ortalyghynyng ornyn belgileuge Petropavl bekinisinen podpolkovnik F.Shubin basqarghan otryad jolgha shyghady.

Shubinnyng qyzmeti jayly jazbalarda búl jóninde bylay deydi: «25 maya 1830 goda komandirovan v kirgiyz-kasaskuiy stepi s otryadom iz 20 uryadnikov y 150 kazakov pod nachalistvom podpolkovnika Shubina dlya otkrytiya Akmolinskogo okruga».

Búghan deyin Jeke Sibir әskery korpusynyng shtab bastyghy, general-mayor S. Bronevskiy Jogharygha mynaday raport joldapty: «V Karpykovskoy volosti, upravlyaemoy volostnym sultanom Konurkulidjoy Hudaymendinym, jelait otkryti okrug pry urochiyshe Ak-Mola». Orys әkimshiligine okrug ashu qazaq dalasyn otarlau ýshin qajet bolsa, Qonyrqúlja sekildi tórelerge okrugting ashyluy joghary lauazym-agha súltandyq dәreje alu ýshin kerek bolghan.

Aqmola bekinisining ashyluyna baylanysty mynaday bir tarihy derek «Ómir shejiresi» atty kitapta bayandalady. Atalmysh kitap Ereymentau elining belgili adamy, kezinde Qorjynkól bolysyn basqarghan Eraly Saqqúlaqúlynyng jazbalarynyng negizinde qúrastyrylghan. Naqtyraq aitsaq, Eraly ózning әkesi, belgili Saqqúlaq biyden estigen derekterin estelik retinde qaghaz betine týsirgen sekildi. Keyin Eralynyng úly, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Túrsynbay Erghaliyev jazbany kirillisagha kóshiripti. Endi osy kitapta әngimelenetin, Aqmola bekinisining qúryluy turaly derekti nazarlarynyzgha úsyna ketelik.

«Aqmola qorghany salynugha alghash belgilengen oryn Núra ózenining boyyndaghy Aqmola deytin molanyng jany bolatyn. Ol qazirgi qala salynghan Qaraótkel degen jerden 25 shaqyrym alys túrady. Osy jerden qalanyng ornyn ólshep, jappa ýiler túrghyzyp jatqan Qonyrqúlja súltannyng nókerleri biraz adam bolady. Ishinde Qonyrqúljanyng ýlken balasy Begәli tóre bar»-deydi.

Búl ónir ol uaqytta Bayanauyldy jaylaghan Sýiindik-Qarjas Azynabay baydyng balalary Seyten men Tayjannyng jaylauy eken. Múraghattyq qújattargha sensek, jazghytúrym Bayanauladan kóshken elding aldy Esil ózenine deyin bartyn bolghan. Patsha әskerining bekinis salam degen orny Tayjannyng Jalghyzaghash degen jaylauymen japsarlas. Búl tónirekte Qarjas atasyna baylanysty toponimder әli de saqtalghan. Mysaly, kezinde «Beloyarovka» sovhozynyng bólimshesi bolghan Seyten auly osynyng aighaghy.

Al, endi Seyten men Tayjan kim deseniz, olar kezinde Kenesary kóterilisin qoldap, patsha biyligine qarsy shyqqan aghayyndy adamdar. Kóterilis basylghasyn, Tayjan Aqmolada atylyp, Seyten ómirlik jazagha kesilip, Sibirding Turinsk degen jerine aidalady. Ony sol jaqta aidauda bolghan Ghúbaydolla súltan kórgen eken. Seyten bir sebeptermen jazasyn erte bitirip, bostandyq alady, biraq elge qaytpaydy. Sol jaqqa әielimen birge aidalyp barghan bir tatar ólip, sonyng әielin alyp, birjola qalyp qoyypty.

Sóitip, jogharydaghy әngimege qayta oralsaq, qarshygha salyp sayat qúryp jýrgen Tayjan bekinis salghandardyng ýstinen týsip, «búl jerden ketinder!» dep janjal shygharady. Biraq kýshi basym analar Tayjandy yghystyryp, qolyndaghy qarshyghasyn óltirip tastapty. Osydan song Seyten men Tayjan kóteriliske dep dayyndap jýrgen jýzge tarta jigitin ertip әkelip, Begәli tóre men patsha soldattaryn úryp-soghyp, qúral-saymandaryn tartyp alyp, salghan baspanalaryn búzyp, ózderin quyp jiberedi. Júmyskerlerge sauyngha jәne kólikke dep әkelgen jýz qaraly jylqysy bar eken, ólgen qarshyghamnyng qúny dep, ony da aidap әketedi. Sóitip, Seyten men Tayjannan seskengen tóreler ol jerden ketip, bekinisting irgesin Esilding boyyndaghy Qaraótkel degen jerden qalaydy. Búl qazirgi Astana qalasy túrghan jer. Núra boyyndaghy Aqmola men Esilding jaghasyndaghy Qaraótkelding arasy 25-30 shaqyrym dep aityp kettik.

Osy jerde nazar audaratyn bir jayt, beknisting orny Aqmoladan Qaraótkelge auysqanymen, Aqmola degen atau ózgermey qalyp qoyady. Nege deysiz ghoy? Onyng sebebi, «Aqmola bekinisi» degen atau ol kezde  Ombydaghy general-gubernatordyng kensesinde qújatqa týsip, Sankt-Peterburgke ketip qalghan bolatyn. Endi Seyten men Tayjannyng tentektigi ýshin, ony qaytadan ózgertpesi belgili. Eger Ombydaghy bastyqtar: «Qazaqtar qarsy bolyp jatyr, bekinisting ornyn ózgerttik, atauyn da ózgertemiz»-dep Peterburgke habar salsa, onda ózderi jazalanady. Sóitip, bekinisting oryn Qaraótkelge auysqanymen, Aqmola atuy qalyp qoyady.

Búl jerde atap aitatyn bir nәrse, Saqqúlaq by Qonyrqúlja men Kenesary zamanyn kózden ótkergen adam. Sondyqtan ol kisining sózderi jay ghana boljam emes, naqty tarihy derek dep qabyldauymyz kerek.

Bir qyzyghy, qalanyng atauy Aqmola bolghanymen, ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryna deyin Qaraótkel atauy qosarlana atalyp kelgenin bilemiz. Endi osy «Qaraótkel» atauy jayly da negizsiz bir derek bar ekenin aita  ketelik. Búl derek Bógenbay úrpaghy bolyp sanalatyn Qazybek Núralin degen kisining jazbalarynan alynghan. Yaghni, Bógenbay batyrdyng mәiitin Týrkistangha Áziret súltan kesenesine alyp bara jatqanda, Esil ózeninen ótken jer Qaraótkel atalypty-mys deydi. Búl da negizsiz derek. Onyng dәieksizdigi mynada: Ereymentaudan ontýstikke qaray jýrem degen adam (ol kezde dalamen turalap jýrgen ghoy) qazirgi Astana túrghan túsqa soqpay, onyng shyghys jaghymen, qazirgi Arshaly audanynyng aumaghyn basyp, Qaraghandy qalasynyng syrtymen, Balqashtyng soltýstik jaghalauymen ketedi.

Osylay Bógenbay batyrdyng mәitin alyp bara jatqan top, jolshybay týstenip almaq ýshin bir auylgha soghypty deydi erteden jetken bir әngimede. Sol auyldaghy jasy kelgen bir keyuana: «Qaraqtarym, mynu týiege tendep, әketip bara jatqandyryng ne nәrse?»-dep súrapty. «Qanjyghaly Bógenbay batyrdyng mәiti, Týrkistangha Áziret Súltannyng basyna apar jatyrmyz, sol jerge qoymaqpyz»-deydi әlgiler. Sonda qart ana: «Qap, bolmaghan eken, balalar, bolmaghan eken, óz jerine qoyghandaryng dúrys edi. Endi elderinnen aruaq qashady, orys biyleydi!»-degen eken.

Keyin, bir ghasyrday uaqyt ótkesin, әlgi keyuananyng aitqany ainymay kelip, orys iyperiyasynyng otaryna ainaldyq. Onyng salqyny әserese, Ereymentau ónirine qattyraq tiydi. Áli de aryla almay jatyr ol aimaq.

Al, jogharydaghy Aqmola atauyn qatysty bir-eki auyz sózdi býginde «Aqmola» men «Qaraótkel» toponimderi jayly týrli joramaldar aityp jýrgen kisilerding qúlaghynda jýrsin dep jazdyq.

Saylau Baybosyn

Abai.kz