Juyrda elektrondy aqparat qúraldarynda «halyali prostitusiya» degen ataumen maqala jariyalandy. Búl qoghamda keninen talqylanyp, músylman jamaghatynyng narazylyghyn tudyrdy.

Diny basqarmagha elimizding әr aimaghynan meshit jamaghatynan bastap, qarapayym halyqqa deyin «osynday dóreke әreketterdi tyydyng joly bar ma?» degen mazmúnda ótinish hattar men úsynystar kelip týsude.

Dinimizdegi qasiyetti úghym sanalatyn «halal» sózin jezókshelikpen baylanystyrudyng ózi – ýlken qatelik. Ekeui mýldem eki bólek úghym. Aty jaman sózdi qasiyetti úghymmen baylanystyryp, «halal» degen ataudy jiyirkenishti әreketpen bylghau dúrys emes.

Búqaralyq aqparat qúraldarynda qyzmet etetin bauyrlarymdy, әpke-qaryndastarymdy sóz jauapkershiligin sezinuin súraymyz. Árbir aitylghan sózge jauapty ekenimizdi úmytpasaq eken. Bireuge qymbat, qasterli, qúndy bolghan sezimder men qúndylyqtardy qorlasaq, týpting týbinde óz-ózimizdi, óz dinimiz ben senimimizdi qorlanuymen betpe-bet keletinimiz aqiqat.

Halqymyz sózdi, sóz ónerin joghary baghalaghan. Sózdi kiyeli dep týsingen. Qariyalarymyz: «Áldene turaly jaqsy aitsang da, jaman aitsang da, aitqanyng ainalyp kelip, ózindi tabady», – degen. On bәlening toghyzy tilden keledi degen sóz de beker aitylmasa kerek. Sol ýshin de ata-babalarymyz: «Tizemnen sýrindirseng de de, tilimnen sýrindire kórme», – dep dúgha jasaghan.   

Eshkim ózine, sezimine, senimine, dinine, ata-anasyna, bauyrlaryna, otbasyna jamandyq jasalghanyn qalamaydy. Olay bolsa, ózimizge qalamaghan nәrseni ózgege jasauymyz – adamgershilikke de, arymyzgha da jat amal. Payghambarymyz (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn) ózderine qalaghan nәrsene ózgege qalamayynsha, tolyqqandy iman keltirgen bola almaysyndar degen.  

Maqalada bir músylman qaryndasymyzdyng birneshe ret túrmys qúrghany aitylady. Búl – adamy faktor. Bir adamnyng taghdyry arqyly býkil qoghamgha nemese músylman jamaghatyna bagha beruge әste bolmaydy.

Ras, qoghamda múnday problema joq emes, bar. Dindi bilimmen emes, sezimmen týsingen, emosiyamen, qúrghaq uaghyzben qabyldaytyn jandar barshylyq. Ghalamtorda shyqqan osy maqalagha bir oqyrman: «E-e-e-h, Islam! Seni ústanatyndar sening abyroyyndy tókpedi me?» dep pikir bildiripti. Ras aitypty. Dinge dayyndyqsyz, tayaz bilimmen nemese bireuding qúrghaq uaghyzymen keletin keybir bauyrlarymyzdyng osynday әreketteri ózi ústanatyn dinning abyroyyna núqsan keltirip jatyr.

Bizding aitqymyz kelgen nәrse: mәsele, dinde emes, ony ústanghan pendede. Adamnyng pendelik amaldary, kemshilik-qatelikteri nemese azghyndyqqa jol bergen sanasy men әreketi ýshin Islam әste jazyqty emes.

Otbasy jauapkershiligine nemqúrayly qaraytyn bauyrlarymdy «talaq» beruding sharighattaghy ýkimderin tereng týsinuge shaqyramyn. Ómirlik jar etip alghan qyz-kelinshek er adamgha amanat etip tapsyrylady. Amanatqa qiyanat jasamauymyz kerek. Ózimizding әpke-qaryndasymyzdyng túrmysy túraqtamay, qayta-qayta ýilenip, ajyrasa beruin qalaymyz ba? Áriyne, joq. Olay bolsa, bireuding qyzyna da osy kózqaras túrghysynan qarauymyz qajet.

Múhammed payghambarymyz (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn) sonau segizinshi ghasyrda-aq: «Jәnnat – analardyng ayaghynyng astynda», – dep әiel zatyna layyqty qúrmet kórsetip, olardy qadirleudi ósiyet etip ketken.

Bir hadiste: «Er kisi janúyanyng tәrbiyeshisi. Sondyqtan ol janúyanyng tәrbiyesi ýshin jauapty», – degen. Sondyqtan er adamgha otbasyn saqtap qaluda nemese ajyrasugha jol bermeude ýlken jauapkershilik jýktelgen. Al ajyrasu – Allagha únamsyz amal.       

Bir әielding basyndaghy túrmystyq jaghdaydy, taghdyryn negizge alyp, qoghamgha «halyali prostitusiya» degen oi, týsinik taratu – qalam ústaghan qauymnyng qateligi boldy.

Halqymyzda: «Tau men tasty su búzady, adamzatty sóz búzady», – degen naqyl bar. Bala kezimizde aqsaqaldar: «Auzyna abaylap sóile, әitpese sózding kiyesi úrady», – dep eskertip otyrushy edi. «Jaqsy sóz – jarym yrys», – degen qanatty sóz de bar. «Halyali prostitusiya» degen maqala músylman jamaghatynyng ashu-yzasyn, narazylyghyn tudyrdy. Elimizding 70 payyzdan astam túrghyny – músylmandar. Endeshe, Islamdy ústanatyn әri elimizde san jaghynan basymdyqqa ie músylman halqymyzdyng asyl qúndylyqtaryn, asyl dinin qorlaugha jol bermeuimiz kerek. 

Ómirzaq qajy BEKQOJA,

QMDB-nyng Qaraghandy oblysy boyynsha ókil imamy

Abai.kz