Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 14152 0 pikir 30 Mausym, 2015 saghat 18:55

QYMYZ POLIGONDY JENDI (ESSE)

Qadirli oqyrman! Estelik týrinde jazylghan shygharmanyng atauy Sizge birtýrli qyzyq kórinui mýmkin. Shaghyn ghana Sarjal auyly  býkil elimizge tanymal. Sarjaldy bireu  «Bilem, Semey poligonynyng janyndaghy   sory arylmaghan  auyl» dep mýsirkey eske alsa,   endi bireuler  «Oy, Sarjal qymyzdy auyl  ghoy»  dep atyn kókke kótere  dәripteydi. Qazir Semey poligony jabylyp, aty tarih qoynauyna  ketip  bara jatyr,   al Sarjal  qymyzy  balday dәmimen  til   ýiirip, dertke  daua, jangha shipa  bolyp,  júrtshylyqtyn  sýiikti  susynyna  ainaldy. IYә,   qymyz dәstýrli em retinde  últtyq  brendke balanady. Ásirese,  endi  eki  jyldan  son  Astanada ótetin  «EKSPO-2017»  halyqaralyq kórmesine  baylanysty,   últymyzdyn   dәstýrli taghamdaryn әlemge әigili   etu mýmkindigin  iyelenip   otyrmyz.  Osyghan oray, qymyzdyng býgingi   jaghdayy,  sapasy men әzirlenu tehnologiyasy, osy  baghytta elimizde  qanday is-sharalardyng qolgha alyna bastauy kerektigi jayly taqyrypty kóteru әrbir sarjaldyqtyn  mindeti. Shynynda, jylqy  maly  atam  zamannan  beri  sudyn  túnyghyn iship,  shóptin  asylyn jeytin tekti januar. Búdan eki ghasyr búryn Aqtamberdi jyrau:

Arudan asqan jan bar ma?

 Jylqydan asqan mal bar ma?

 Biyening sýti sary bal

 Qymyzdan asqan  dәm bar ma?-

degen eken. Men  Sarjaldyn  tól  balasy  retinde poligon   ajdahasymen   bala shaghymnan alysyp, qymyzdyng ómirimizge   qalay engenin, Sarjal  atyn qalay shygharghany, tipti  poligondy qalay jengeni jóninde  basymnan ótken  oqighalarmen  baylanystyra  otyryp,  osy  estelikte bayandaugha tyrysamyn.

 Men - Sәken Seysenúly 1951 jyly Sarjal auylynda  dýniyege keldim. Sondaghy  orta mektepti  bitirip, Semeydegi pedagogikalyq  jogharghy oqu ornyn  tәmamdap, 48 jasyma deyin  ústazdyq qyzmet atqardym. Ári qaray enbek etuge  densaulyghym kelmegendikten óz ótinishim boyynsha 3-toptaghy enbek mýgedegi, 50 jastan zeynetker bolyp, Semey qalasynda  túryp jatyrmyn. Týrim qorashtau, syrt beynem sýikimsizdeu. Kóshede keybir adamdar, balalar ýnile qarap, ayap keyde ýreylenip te jatady. Búl shyndyq,  múny ózim de jaqsy bilemin.                                                          

Qaladaghy  avtobus konduktorlary  maghan eshqashan   biylet al  demeydi.  Yaghni, ónim óz jasymnan  әldeqayda qartandau,  bet-pishinim,  ózge organdarym qalypty dengeyden  әldeqayda  ósip ketken: múryn, erin, bet, ayaq-qoldarym. Biraq men tughanda ómirge  osylay kelgen joqpyn.  Bes jasymda әkem, әjemmen birge týsken surette mýlde bólek, sýikimdi bala kýlimsirep qarap túr. Qysqasy,men Semey  poligonynyng epiysentri – Sarjal aulynda  tughan jýzdegen atom poligonynan zardap  shekkenderdin   birimin. Poligon ajdahasy, onyn  qasireti turaly  kóp  jazyldy. Myndaghan   adam qaterli dertten kóz júmsa, talay jas  asylyp  ólip, talay  mýgedek, talay janúya  aurudan  әli  japa shegude. Bir mening ózime qoyylghan   diagnoz:  adenoma  gifofeza (bastaghy  rak), adenoma  prostota (quyqtaghy rak), zob.  Sol jaq  kózime   eki ret  ota jasalghan, mýlde kórmeydi, ong kózime bir ret ota jasalghan, jiyrma payyz kóredi. Ótim joq. Jýrek auruy, hondroz,  gastriyt, t.b. óz aldyna.

          Semey poligonynda 500-den astam jarylys boldy.  Biraq altyn  besigim - Sarjal auyly osy qasiretting bәrinen aman qalyp, jaraly nәrestesin ayalaghan  anaday qazir  kýnnen-kýnge   jaynap keledi.  Áriyne, elimiz tәuelsizdik  aldy,  poligon jabyldy,  arnayy zang qabyldandy.  Adam faktory birinshi  oryngha qoyylyp, sauyqtyru júmysy  ýkimet   tarapynan  birynghay  jýiege týsti. Áytse de jasampaz Sarjal  halqynyng sharuashylyqtaghy, mәdeniyet, densaulyq,  oqu-aghartu,  sporttaghy  jetistikteri úshan-teniz.   Sarjal  ajdaha  auzyna týsse de Sarjaldyng qymyzy, jylqy eti  sol atom synaghynyn  radiasiyasyn bәsendetip,  Sarjal halqyn tikeley tóngen  ajaldan qútqarugha sebepshi boldy. Búl shyndyq. Men qazir 63-ke  kelgen jasymda basymnan ótken  oqighalardy  bayanday  otyryp, Sarjal  qymyzynyn   qúdiretin,  qalay  aty shyqqanyn dәleldey  alsam, ózimdi  búl ómirde sheksiz  baqytty seziner edim.

 

                 ***

          Atom poligonynyng men kórgen  alghashqy jarylysy   mәngi esimnen ketpeydi.  Es bilip  qalghan shaghym, shamamen  5-6 jastamyn. Ákem auyldaghy  besinshi  siyr fermasynyng mengerushisi, jarylys jasalatyn  Degeleng taularyna 20-25 shaqyrym   jerdegi Kәjik  degen  jaylauynda otyryp, ónim alamyz. 500  siyr  2 mezgil sauylady,  sýt  tartylyp,  may shayqalady.  Audan  ortalyghyna aptasyna bir ret  25-30  kәtke???  may jóneltiledi. Eki baqtashy, bir búzaushy, 10-15 sauynshy bar. Osynday  kýnderding birinde týsten keyin  auylgha bir jenil,  bir jýk mashinasymen әskery adamdar keldi.  Jenil mashinadaghynyn  bireui qartandau adam, biri – jas ofiyser. 

        Jýk mashinasyndaghy  on shaqty soldattyn  ishinde bir qazaq audarmashysy bar. Auyldaghy  kisilerdi týgel jinap aldy. «Erteng әskery synaq  ótedi. AQSh jantalasa qarulanyp jatyr, bizdiki beybit maqsat»  t.b. degendey sózder aitylghan   siyaqty.

«Búl  auylda týgel qazaq  ýi,   palatka, qúlaytyn  eshtene  joq, sondyqtan soldattargha  eshkim araq bermesin, әitpese  qatang jazalanady»-dep   qartang ofiyser  basa aitty. «Kelgenshe qonaq, kelgen song ýy iyesi úyalady» degendey  auyl dayyndyq qamyna kiristi.  Sheshemiz ofiyserlerge qazy-qarta, jylqy etin  asty. Soldattar sauynshylar  ýilerine  bólindi. Biraq toy  keshki as piskenshe   bastalyp ta ketti.  Saghat 5-ten keyin kelgen adamdar  qaryndary ashyp,  tyqyrshy bastady.  Siyrdyng alghashqy sauymynan keyin  eki shelek shiyki sýt әkelinip, dastarhandy kók shópting ýstine jayghyzyp, ózderindegi mol nandy  turap jiberip,  tamaqtanugha kiristi. Qartang ofiyser mashinadan qara sumkany aldyrdy. Ishi tolghan araq eken, ýlken qyrly staqandargha qúighyzdy. Bireuin jas ofiyserge,  bireuin  әkeme úsyndy.  Ákem ishpedi, sheshem dayyndaghan qymyzdy aldyryp ishti. «Za rodinu!», «Za Stalina!» dep  ofiyserler ózderi tartyp jiberdi. Soldattar da  tamsanyp qoyady. Kesh bata  qartang ofiyser mas bolyp, úiyqtap qaldy,  jas ofiyser   soldattarmen birigip   iship, sóitip  bir sumka araq  tausyldy. Óleng aityldy, alau jaghyldy. Ottyng jaryghymen biy  bastaldy. Biyge aldymen sauymdy ayaqtaghan nemis  qyzdary, artynan  úyala-úyala qazaq  qyzdary da keldi. Múndayda jeligetin bala-shagha  mәzbiz. Tipti,  soldattar men  qyzdar arasyna temeki qorabyna jazylghan  hattardy tasyp, zyr jýgirgender de boldy. Saghat týngi 12-de jas ofiyser soldattardyn  bәrin jatqyzdy. Tanerteng bәrinen erte túrghan  qartang ofiyser: «Oy  golova, golova»  dep basyn ústay berdi. Qara sumkany tauyp  aldy, ishinde  eshtene joq, búl kezde әkem de túrghan edi, shesheme  qymyz aldyrtty. Qartang ofiyser bir kese qymyzdy tartyp jiberdi,  ile oilanbastan ekinshisin ishti. Ákem týnde asylghan  qazydan bir kesip, asatyp jiberdi. Qartang ofiyserding jýzi jaynap shygha keldi. Saghat 11-de barlyq  auyl adamdaryn dalagha shygharyp, syrmaq,  alasha jayghyzyp, soghan otyrghyzdy. «Myna jaqqa qaramandar»   dep  jarylys bolatyn kýnbatys  jaqty núsqady. Dәl saghat 12-de  tarsyl-gýrsil bastaldy. Balalyq  әuestikpen  kýnbatys jaqqa da syghalyp qaradym. Sol ghalamat qorqynysh mәngi simde qalyp qoydy! Ýlken, qap-qara sanyrauqúlaq dәl kóz aldymda tónip túr. Qoryqqanymnan baqyryp jylap jiberdim. Saghat 13.00-te әskery adamdar qaytty. Qartang ofiyser bir nәrselerdi aityp, әkemdi bosatpaydy. Ákem sol ofiysermen keyinnen dos bolyp ketti,  Anda-sanda  mashinamen  qúrylys materialdaryn jiberetin. Ákem aitady «Ózi oqyghan adam eken, M.Áuezovting «Abay joly»  romanyn oqypty. Ondaghy Dolgopolov pen Mihaylestin  Abaymen  dos bolghanyn da biledi,  óz aurularyna qymyzdyn  shipasy bar dep,  Abay aulyna neshe ret kelip, qúrt auruynan  jazylghan  deydi.  Ózim búryn radiasiyagha qarsy sómke-sómke  araq ishsem, bayqaymyn, qymyz da radiasiyanyn  aldyn alady eken»- depti. Jәne ýiine,  bala shaghasyna da  qymyz qúighyzyp aldy. An-tang bop tyndap túrghan maghan «Balam, sen de bir kese qymyz ishshi, orystan kemsing be?» dep  keseni  qolyma  ústata qoydy. Bala jasymnan  aurushang bolyp,  dәrini   kóp ishetin men  qymyzdyng ashy iyisinen jiyirkenip,  ishpeytinim   ras edi, әlgi sózden keyin  ruhtanyp, janaghy  qymyzdy simirip saldym. Birazdan keyin rahat  bir sezimge bólendim, sóitip ata-babamnyng em susynymen  osylaysha tabystym.

                       ***

           Arada eki-ýsh jyl ótti. Poligon әbden kýshine endi. Elding eti ólip ketti, tipti  ishten  sonyn  atyluyna tilektespiz de. Óitkeni dýnie jýzindegi eng quatty qaru – bizde. «Al, synaqtyng adam balasyna  ziyany joq, jau tónse biz  dayynbyz, bizdiki beybit maqsattaghy jarylystar» deydi  sovettik  iydeologtar. Al әkemning fermasyndaghy  qúrdasy, baqtashy,  últy nemis  Georg Shtayger  basqasha oilaytyn siyaqty, túnjyranqy, ýnemi kónilsiz jýredi. Sol kezde jasy 80-ge kelgen enesi Berta óte  tyn, әieli Alisa enbekshil adam edi.  Oon balasy bar, barlyghy qazaqsha oqidy, túrmystarynda tarshylyq joq. Sol Georg kóp ishetindi shyghardy. Mas bolyp, dalany basyna kóterip óleng aitady. Ákem  mәselening týiinin tapty. Georg ferma ortalyghyndaghy   dýkennen qaryzgha araq   alyp ishedi  eken. Áyeli de ailyq alghanda araqtyng aqshasyn  tóleytinin moyyndady.       

   - Qayteyin, on bala, kәri sheshem bar, mal baqpay  qoya ma deymin,  onda  biz qalay kýn kóremiz?- dep jylady Alisa. Ákem Alisagha:

 - Sen   onda  mening aitqanymdy iste, onyn  araghyn qoyghyzamyz,- dep talap qoydy. Alisa ýnsiz  basyn iyzedi. Ákem  Georgty, dýken satushysyn shaqyryp  aldy.

- Endi  Georgke araq satpa, basynmen  jauap beresin!-  dedi satushygha.

- Áy, Seysen, әiteuir  bir ólim, myna poligon bәrimizdi  qúrtady, ony  tek  araq qana qaytarady, әneukýngi  qartang ofiyserdi estiding ghoy,-  dep   mingirledi Georg. Ákem oilanyp otyryp qaldy.

-Áy, qúrdas, dúrys aitasyn, ol ofiyser kóp nәrseni  biletin siyaqty, radiasiyany araq qana emes  jylqynyng eti, qymyz da qaytarady. Ony  ghalymdar qazir anyqtau ýstinde, al sen  aman qalyp, ana balalardy  jetkizem desen,  araqty qoy, qymyzgha kósh, sende jylqy joq, ana mening ýsh biyemning bireuin al, ornyna siyr  berersin. Alisa  Qapuradan   bie sauyp, qymyz ashytudy  ýirengenshe, júmys  ayaghynda araghyndy men  berip túramyn. -Eki qúrdas osyghan kelisip, qol alysty. Sonymen basqa dindegi Georgtyng jana ómiri bastaldy. Mal óristen kele bizding ýige kiredi.  Eki  kәse qymyz ishse, artynan  bir «stopka» araq qúiylady.  Georg osylay birte-birte  qymyzgha ýirendi. Bir ay mólsherinde tiyanaqty, pysyq әiel  Alisa  bir biyening sýtinen  qymyz  ashytyp, bir ýili jan  mәz-meyram  boldy da qaldy. Nemis әieli bie baylaghannan keyin   fermadaghy qalghan  15-20 ýi  týgel  bie baylap, qymyz ashytty. Jaymanyn  kók shalghynyna jayylghan  qymyzdyng danqy bes-alty shaqyrymdaghy Sarjalgha  tarap,  auyl  tútas bie baylay bastady...

        Al, Georg  toqsanynshy jyldardyng ortasynda  bir ýiir jylqysyn, barlyq malyn, ýiin,  kóligin satyp,  tarihy Otany Almaniyagha kóshuge jinaldy.   Birinshi  bolyp әkem kósherlikke shaqyrdy.

- Áy,  qúrdas, meni adam qylghan sensing әri qazaqtyn  kenpeyil ortasy  ghoy.  Shynyn  aitqanda,  mening ol jaqqa kóshkim  kelmeydi, әtten, balalar bolmasa...  On bala da  sonda kóship ketti. Olardan  biz qalay qalamyz,  amalsyzdyqtan ghoy, rahmet shaqyrghandaryna,- dep enkildep túryp  jylady. Shygharyp  salugha barghanda:

- Seysen,  myna ertoqym men arbany  saghan  syiladym, kózimdey  kórip jýr,- dep  әkemmen qúshaqtasyp qoshtasty. Sol Georg Almaniyagha barghanda da  Sarjaldy oilap qamyghyp, qúsalyqtan qaytys boldy deydi balalary hat jazghanda. Jasy  toqsangha  taqap  qaytys  bolghanda  eng songhy sózi «Qayran Sarjal! Qayran Jayma. Qayran bal qymyzym!» bolypty.

                                                            ***

         Osylaysha  poligon ajdahasymen  arpalys  jalghasa berdi. Áriyne, kýsh teng emes edi. Memleket qorghanys qabiletin  arttyramyz degen  jeleumen tútas Kurchatov qalasyn, Degeleng boyynda birneshe shaghyn qalashyq  saldy. Milliondaghan, milliardtaghan  qarjy bólindi, jer asty, jer ýsti  jarlystaryna  arnap qanshama qúrylystar salyndy, kóptegen tehnika әkelinip, qanshama әskeriyler júmyldyryldy.  Ondaghy adamdargha «moskovskoe  obespecheniye» dep  azyq-týlik, kiyim-keshek bólindi. Sarjaldyqtardyng qolynan kelgeni  mal ósiru boldy. Ásirese, jylqyny kóbeytti. Sudyng túnyghyn ishetin, shópting dәmdisin tandap jeytin jylqy men balday  sary qymyz  ghana janymyzdy  saqtap qaldy. Oghan tómendegidey dәlelelder keltireyin. 1962 jyly Qytay elinen 50-60 janúya kóship  keldi.  Olar halyqpen  tez aralasyp ketti,  ýlkenderi mal baqty,  jastary tehnika jýrgizdi. Balalary  mektepte ozat oqydy. Jazda oqushylardyn  óndiristik brigadasynda  bolyp, shóp shapty. Densaulyqtary myqty, enbekke shyndalghan, dostyqqa berik, adamgershiligi,  qayyrymy mol edi. Sol qandastarymyz kelgen song arada 20-30 jyl ótpey  shybynday qyryla bastady. Áriyne, olardyng taza organizmi  atom   radiasiyasyna tótep bere almady. Jylqy eti men bal qymyz  qysqa uaqytta  denege sinip, olardy der kezinde qorghap qala almady. Osylaysha, bala jastan bir fermada  birge ósken dostarym Esimhan, Sәrsen, Qúsandardan  30 jasqa jetpey aiyrylyp qaldym.

                                          ***

         Áy, balalyq ay desenshi 7-8 synyp bitirgen jyldary oqushylardyng óndiristik  brigadasynda Qúnafiyanov Júmaghazy  ekeumiz traktormen shóp  jinap jýrip,

Shýrek batyr  ziratynyng janyndaghy  atom synaq  «kotlavanyndaghy» sugha týstik.  Shilde aiynyn  aptaby, qoy deytin eshkim joq, ýlken bes qabatty ýidin  ornynday kógildir túzday???  sugha qoyyp kettik.

        Arada 20-30 jyl ótkende ekinshi oqigha  da osy  jerde boldy. Búl 1995 jyl. Men tughan  auylymda  mektep  diyrektorymyn. Týski ýzilis kezi edi. «GAZeli»  kóligi ýiding aldyna toqtap,  ishinen ýsh kisi týsti. Ýige kirip, jón súrasty. Japoniyadan kelgen jurnalist, audarmashy jәne jýrgizushi. 

        - Sovhoz basshylary audan ortalyghyna jinalysqa ketipti, kelgen maqsattary  Degelenge baryp, poligon aimaghyn suretke týsiru, soghan jol biletin bir adam qosyp  bere alasyz ba?- dep súrady.Zayybym  jenil tamaqtar men qymyz alyp  keldi. –Oy, dәmdi eken,-  dep  maqtap, bir-eki keseden qymyz ishti. Zayybyma:

- Shetelden kelgen qonaq qoy, ózim aparyp  keleyin, sen tamaq asyp qoy,-  dep jolgha jinalyp, jýrip kettik. 20 shaqyrym jerdegi Shýrek  batyr ziratyna  әngimemen tez-aq jetip  kelippiz. Poligongha  deyingi atom synaghynyng birinshi beketi osy «kotlovan» edi. Osyny aityp edim,  jurnalist  jigit baryp kórip, suretke týsirgisi keldi. Mashinadan týsip, biyik ýiindi topyraqtan asyp, túzday kók  su   kóringende japon jigiti abyrjy bastady. Etekke  týsip, qaltasynan doziymetrdi alyp,  radiasiya fonyn ólshedi. Japon qaltyrap qoya berdi, til joq, qolymen mashina jaqty núsqaydy. Birden auylgha qayttyq, jurnalist mashinada tilge keldi.  «Doziymetr 1030 mikrorentgen kórsetti, qalypty dengey 31  mikroretgen!». Qansha  ese  artyq  ekenin  ózderiniz eseptey berinizder.

- Synaq bolghan  jer nege qorshalmaghan, belgi qoyylmaghan, ózi ashyq jatyr. Qalay aman jýrsizder, ýstimizge skafandr  da kiygen joqpyz,- dedi abyrjyp. Auylgha kelgende zayybym: «Saghatqa jetpey nege tez  keldinizder? Et әli pise qoyghan joq»- dep sasqalaqtap  qaldy. Qonaqtar tamaqqa da qaraghan joq. Kólikterine otyryp, qalagha jónep berdi.

        Búl eki oqighadan shyghatyn qorytyndy:«Bala jasymnan poligonnyng zardabyn bir kisidey tartyp, kemtar, mýgedek bolsam da әli kýnge deyin atom ajdahasyna berilmey, qajymay kýresip kele jatqanyma quanamyn.  O, qúdiret, jaratqan iyem! Osyghan aldymen dem bergen bir ózin, odan song jylqynyng eti men dәm ýiirgen qymyzy. 

                                                           ***

          1960 jyldardyng ortasyna qaray poligon ajdahasy tipti erkinsip aldy. Kýn búryn kelip, eskertpeytin de boldy, dalagha shyghyp otyryndar degen talap ta qaldy. Jarylys bolatyn kýni joghary shendi ofiyserler vertoletpen úshyp keledi, auyl kensesine kirip habarlap, ilezde qayta úshyp ketedi. Auyl balalary dauyldatyp, shang boratqan vertoletti qyzyqtap, shuyldap shygharyp salamyz. Múnday kýnderi mekteptegi sabaq ta jayyna qalady. Óitkeni, jarylys uaqyty túraqty bolmay, balalar kýni boyy sabylyp kóshede jýredi. IYә, poligon aranyn asha týsti. Ólim-jitim kóbeydi. Búryn atyn estimegen rak, aq qan, qant auruy, qan azdyghy, jýike aurulary siyaqty qaterli dertter payda boldy. Balalardyng kemis bolyp tuuy úshyrasa bastady. Ózine ózi qol salu uaqighalary jiyiledi. Býgin ghana oinaq salyp jýgirip jýrgen balalar, jastar týsten keyin «asylyp ólipti» degen suyq habar taraytyn. Adamdardyng aurugha qarsy immuniytetteri bәsendep, shamaly sózge, qiyndyqtargha bola ómirlerin «qyl arqanmen» qiyp ketip jatty. Mine, osynday auyr jyldarda qymyz auyl adamdarynyng densaulyghyna sheksiz paydasyn tiygizdi dep oilaymyn.

 Naqty ómirden mysal keltireyin. Sarjalda 1960-shy jyldardyng basynan bastap menshik jylqy kóbeydi. Sovhozda 2 tabyn jylqy bar, odan bólek «menshikting jylqysy» degen tabyn payda boldy. Ony Imanghali, Isayyn, Sәrke, ainakóz Tóken, Mәuken, Sәken Kenesbaev siyaqty jylqyshylar baqty. May aiy tuysymen sonau qara kýzge deyin jylqylardy aidap kelip, tanghy segizden keshki jetige deyin saqa biyeler baylanyp, sauylatyn, odan song aghytylyp, keshki jayylymgha jiberiletin. Ár ýy bie baylaghan son, qydyrys ta kóbeydi, әngime aitylady, qymyz ishiledi. Ádette qymyz ishu saghat 11 kezinde bastalady. Búl kezde auyl adamdarynyng sharuadan qoly bosap, kense qyzmetkerleri tapsyrma alyp bolady. Bizding ýide ýlkenderding qymyz ishui kýnde bolmasa da, kýnara bolatyn. Ákem dostary Omash, Orazbay, Tókish, Ómirghali, Erghali, Tóken, Bolatqali, Aymúqan taghy basqalaryn erte keledi. Búl kezde sheshem balqaymaqty qaynatyp, bauyrsaqty pisirip qoyatyn.

Ýsh biyening 20-30 litr qymyzy tausylghansha әngime kórigi qyzatyn. Sondaghy, bala kezdegi mening esimde qalghany «Poligonnyng ziyanyn zerttep jatyr, Almatydan professorlar S. Balmúqanov, Q. Atshabarovtar tekke kelmepti, kóp dәrigerler teksergen 1958-1962 jyldardaghy zertteuler nәtiyjesimen Semeyde 4 dispanser ashylypty, al ana jep otyrghan jylqy eti, myna iship otyrghan qymyzdyng orasan zor kómegi bar eken» - dep otyratyn. Rasynda, akademik T. Sharmanovtyng «Qymyz qúramynda 28 týrli mikroelementter, kóptegen dәrumender bar. Jana bosanghan ananyng sýtin molaytyp, nәrli etedi, emetin bala tez jetiledi. Adam denesining kýsh-quatyn arttyrady, býirek pen bauyrdy, qan tamyrlaryn tazalaydy. Adamnyng tәbetin ashady, as qorytuyn jaqsartady» degen payymdarynda qanshama mәn jatyr.

Auylda alghashqy bie baylaytyn kýn erekshe merekege ainalatyn. Qazir múny ontýstikte «qymyzmúryndyq » dep atapty. Sarjal auly búl kýndi «Bie bau» dep atap, ony toylaghandaryna jarty ghasyrdan asty. Ýy ishi tazartylyp, kórpe-jastyq qaghylyp, ýy әkteletin. Jylqynyng semiz qazysy men sýr eti, baghlannyng jas eti asylatyn. Jana pisken bauyrsaq, qaymaq, qúrt-may, irimshik qoyylady. Án aitylyp, by biylenedi.

         Semey qalasynda tórtinshi dispanserlik  ortalyq ashylyp, auyl adamdaryn «Uaz»  mashinasymen  aparyp,  on kýn tekseruden  ótkizip,  qayta әkelip tastap otyrdy. Tegin tamaq  beretin, jatqan kýnge eseptep bulleteni  tóleytin.  Kenes Odaghynyng radiasiya  zardaptaryn zertteytin súrqiya sayasatyn  týsinbegen  auyl adamdary búl zertteu kezinde etinen  et kesip alyp jatsa da  «ghalamat» qamqorlyqqa balap, tórtinshi   dispanserdi «on kýndik»dep  at  qoyyp, dәripteytinbiz.  Elimiz tәuelsizdik  alghan song ol aruhanagha ainalyp,  zertteu nәtiyjelerimen qosa jartylay  em-dom jasaytyn boldy.  Poligon zardaptaryn joi baghytynda  qalalyq, oblystyq  auruhana,  ardagerler auruhanasy,  diagnostikalyq  ortalyqtardyng orasan zor  kómegi boldy. Sarjal halqynyng búl mekemeler  újymyna aitar alghysy sheksiz.  Sonday túlghalardyng ishinde  óz ómirimde qyryq jylday  aldyna baryp, qaralyp kele jatqan,   medisina ghylymdarynyn   doktory,  professor  Mayra Espenbetova   turaly aitpay  ketudi  kýnә dep  sanaymyn. Ol kisi  kәsiptik  sheberligimen  qosa,  telegey-teniz bilimdi adam. Nauqasqa  diagnozdy dәl qoyyp, ony emdeuding joldaryn múqiyat týsindiredi. Sonday-aq, әr nauqasqa qamqor, jan dýniyesin týsinetin  tamasha  psiholog. Mayra apay  diagnostikalyq ortalyqtaghy  baghasy qymbat qúrylghylargha týsuge  de kvota bólgizuge kemektesip otyrdy.  Ásirese gipofiyz  adenomasy auruyna  qajetti «Parlodel» degen dәri Semeyden tabylmaghan kezde ony Mәskeuge tapsyrys  berip, aldyrtudyng joldaryn týsindirdi. Toqyrau jyldary ol dәri Mәskeuden de tabylmay, Týrkiyadan aldyryp ishtim. Sodan 3-4 jyl  ishkennen  keyin  basymdy  qatty auyrtatyn boldy.

- Sәken,  sen endi ol dәrini ishpe, ol bastaghy  isikting ósuin  toqtatty, shynynda  sen myqty adamsyn, sendegi diagnozben SGB-da birge jatqan Sidorov, Ivanovtar  ólip qaldy. Áriyne,  olardyng minez  әlsizdigi, kýirektigi de sebep boldy. Sondyqtan sen qoryqpa, búl  aurugha  operasiya  jasau kerek pe,  joq pa? Anyqtau ýshin Almatygha  óz ghylymy jetekshim professor V.Zeliserge jiberemin,- dedi  birde Mayra apay, kýlimsirep, -әzirge  Sarjaldyn  qymyzyn  iship jýre ber. Bilem qymyzdy Sarjalda jas ta  ishedi, kәri de ishedi. Ol kimning bolsyn densaulyghyn  nyghaytady, әlsiregenderdi  ornynan túrghyzady,  qanymyzgha sinip, genefonymyzgha   aralasqan qasiyetti  susyn. Búryn  ókpe  auruyna qarsy basty em bolsa, qazir  obyr  auruynyng betin qaytaratyn  qazaq medisinasynyn  atasy atanyp jýr.

         Osylaysha  90-shy jyldardyn   basynda  jazda zayybym Mәriyash  ekeumiz Mayra apaydan    joldama  alyp  Almatygha jinaldyq.

- Almatygha birge barghandaryn  dúrys,  óitkeni  operasiya  jasaytynday bolsa,  birge bolasyndar, barlyq qújattar,  auru tarihyn alynyzdar, sosyn Qalqaman  auruhanasynda kisi  óte kóp  bolady,  professordyng aldyna  jetulering qiyn, men  ol kisige habarlasyp qoyayyn,  tura ýiine  baryp jolyghyndar, ol kisiler sonday jaqsy adamdar, renjimeydi, -  dep  professordyn  ýiining adresin de berdi.

       Erteninde Almatygha keshtete jetip, taksy alyp, professor V.Zeliserding ýiine jetkende  keshki saghat segiz mólsheri edi. Professor qaghylez, alasalau,  jasy  seksenge  kelip qalghan  adam eken.

- IYә, iyә, kelinizder.  Mayra Jaqsymanqyzy habarlasty, joghary  shyghynyzdar, qazir tamaq ta dayyn bolady.

Kempiri  de, ózi de adamnyng ishi-bauryna  kirip túratyn  meymandos adamdar eken. Ile dastarhan   jasalyp, týrli salattar  men dәmdi dayyndalghan   kotlet keldi.  Búdan song sýt qosylghan kәdimgi qazaqy shay ishtik. Búl kezde  Mәriyash ta auyldan  әkelgen sәlemdemelerdi qoya bastady.  «Búlaryng ne ?» dep kempiri ynghaysyzdanyp jatyr. Professor qazaqy dәstýrdi biletin siyaqty, qazyny turap, bir kesip jedi,  eki kese  qymyz ishti.

- Gipofiz adenomasyna  biz operasiya siyrek jasaymyz. Óitkeni qajetti apparaturalar  jetkiliksiz. Negizinen Moskvada jasaydy, biraq onda  da kepildik berilmeydi, kóbinese ota sәtti shyghyp jatady. Baramyn desen, erten  joldama beremin, auruhanada  da   aitylatyn әngime osy, shyndyghy da  osy,- dep  professor aghynan jaryldy.

          Mәriyash ekeumiz   ýiden shygharda  da ota kýrdeli, kelispeymiz  degen  pikirimizde qalyp,  professorgha rahmet aityp, qonaq ýige  súrandyq, onda tanys  apayymyz bar edi. Professor  syrtqa ózi shygharyp  saldy.

-Bizdin  Qazaq taghamtanu  akademiyasynyn  kópjyldyq zertteulerinde  qymyzdyng onkologiyalyq  aurularmen kýresuge ghylymy túrghydan dәleldengen  úsynystary bar. Qymyzdyn  ana sýtine tәn qasiyetteri  kóp. Bie sýtin qaynatugha kelmeydi, oghan sterilizasiya, pasterilizasiya jasaugha  bolmaydy. Qaynatsa búzylady,  al ashytqanda emdik qasiyetteri   molaya týsedi. Sizge úsynar kenesim – aurugha berilme, qazy-qartandy jep, qymyzyndy iship jýre ber,- dedi  professor kýlimsirep. IYә, professordyng aitqany  keldi, sodan beri 20-25 jyl ótti, aman-esen kele jatyrmyn...

          Atom  poligonynyn  densaulyghyma tiygizgen  ekinshi ýlken keseli kóz kemistigining jastay payda boluy. 7-8 jastaghy qara sanyrauqúlaq  kózime de  ómirlik  aurular  syilady. «Segiz qyzym bir tóbe, Kenjekeyim bir tóbe» demekshi, kóz aurulary degen  naghyz qasiret. Búny basynan ótkizgen  adam ghana  biledi. Kózing jarqyrap túrmaghan  son  kópshilik ortasynda ózindi   ústau, sheshilip  sóileu,  jýrip-túru   mashaqaty adam jýikesine orasan  zor әser etedi. 1973 jyly Semey qalasynda oblystyq auruhananyng kafedra mengerushisi professor  K.Turikov eki kózime  de ota  jasady. Ong kózime jasalghan ota sәtti bolyp - qyryq payyz, sol kózim jiyrma payyz kóretin boldy. Keyinnen  ol dәriger Rossiyagha kóship ketti. Sodan  kózime alandap jýrgen kezde auylgha  Mayra apay kele qaldy. Janynda  kóz ortalyghy auruhanasynyn  kafedra mengerushisi   professor V.Teterina bar.

- Sәken, myna kisi bilgir dәriger, ózing de, mektep oqushylaryn da dúrystap  qaratyp al.

Professor eki kózimdi  de múqiyat qarap, sodan song kesip aitty.

- Poligonnan kózin  kóp  zardap  alghan, qalagha auruhanagha jatyp, emdel.

Semeydegi kóz aurulary  ortalyghynda  auyldan  ferma mengerushisi Sәken Taytóleuov jәne birneshe mektep oqushylary jatyr eken. Bir kýni Sәken aghamyz:

- Auyldan  tamaq, qymyz kelgen eken,  professorgha dәm auyz tiygizsek  úyat bolmay ma?- dedi.

        - Oi,  ol qazaqtyng dastarhany ghoy, týk te úyaty joq,- dep týski ýziliste  kabiynetine kirip, rúqsat súradyq.  V.Teterina  qatty riza boldy, qymyzdy iship, jylqy etin jep otyryp, qyzyq әngime aitty:

- Qymyzdyng qúramyndaghy  brom úiqysyzdyq  auruyna birden-bir em, depressiya sekildi  jýike  auruyna da shipasy bar. Sonday-aq,  qymyzdyng negizinde geroprotektorlardyng qartang ýrdisterin  tejeytini jәne ómir úzaqtyghyn  arttyrugha bolatyny dәleldendi. Osylay ýzbey jylqy eti men qymyzyn ishsender senderge  esh auru jolamaydy.

Bir kurs em-dom alghan  maghan V.Teterina qoshtasarda:

-Biz qoldan kelgennin  bәrin jasadyq. Sizge Almatygha kóz aurulary  ortalyghyna  barmay bolmaydy. Áli jassyz, әitpese, kózden aiyrylyp qaluynyz mýmkin. Biraq joldama bere almaymyn, biz mýlde kórmeytin adamdargha  ghana  beremiz, jolyn  ózing tap,- dep  sypayy qoshtasty. Sol V.Teterina  da keyinnen Rossiyagha  kóship ketti.

Almaty jayyn  bir jol tabar dep  әkeme aittym. Ákem ózinin  kәri dosy Júmaqsannyng úly  Maratty shaqyrtyp  aldy. Al Marat  әkemning inisi Bolatpen jan ayaspas dos edi.

- Jaghday  osy, ana jyly elge kelgende ýide qonaq bolghan Almatyda ortalyq komiytette sektor  mengerushisi bolyp isteytin aghang Oraz Qúljanovqa habarlas, byltyr ózing de kózing auyrghanda sol kisige barghansyn. Bolat ekeuindi sovhozdan súrap alamyn, jol qarajaty týgel ózimnen,- dep kesip aitty. Syilas  aghayyn sózge kelgen joq. Sonymen eki aghamnyng ortasynda oinap-kýlip, Almatygha keldik. Oraz aghanyn  ýiinde bir kýn qonaq boldyq. Oraz agha ashang óndi, aryqtau kelgen, óte mәdeniyetti, bauyrmal adam eken. Erteninde  qiyla súrap,  qonaq ýige kóshtik. Onyng óz qyzyghy bar. Oraz agha sol kezde eng jaqsy «Almaty»  qonaq ýiinen SK-nyng bronymen  ýsh oryndyq  luks bólme alyp qoyypty. Biz kelip oryn súraymyz, әkimshilik:

        -Sizderding oryndarynyz  aldyn-ala tapsyrys  boyynsha  ma?- deydi. Biz

 -Joq, -deymiz. Týste kelemiz,  osy súraq, osy jauap. Oraz aghagha  habarlassaq, «oryndaryng dayyn» deydi. Qonaq  ýy janyndaghy  kafeden syra iship,  qayta  kelip súraymyz. Tipti bolmaghan son  ashulanyp:

        -SK-gha  habarlasamyz,- deymiz.  Administrator  kýledi «Men senderge  broni ba dep  tanerteng aittym ghoy». Keshkilik restorannan  tamaq iship, bólmege kelsek, bir-bir jәshik qaghaz shay túr. Búny da shaydyn  qat kezinde Oraz  aghamyz, ýilerine aparsyn dep  shopyrynan berip jiberipti. Tanerten  mashinasyn jiberip, kóz aurulary ortalyghyna  jetkizip saldy. Institut  diyrektorynyng orynbasary әigili jazushy Ghabiyden Mústafinning qyzy Janat Mústafina  kafedra mengerushisi Ekpin Qarymsaqúly Mambetovke habarlasyp, tapsyryp qoyypty. Bir kózime ota jasap, bir kózime em-domyn jasap,  aidan asa auruhanada jatyp qayttym. Oraz agha dәrigerlermen de, ózimmen de sóilesip jaghdaydy bilip túrdy. Qaytarda biyletke tapsyrys berip, óz kóligimen  әuejaygha jetkizip saldy. «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait núry tasysyn» degen osy. Keyinnen Mambetovpen jaqsy tanysyp alyp, kvota ala almay jýrgen  eki-ýsh  joldasyma  paydasy da tiydi.

                                                           ***

        1980 jyldardyng ayaghynda poligon  ajdahasyna qarsy Sarjal halqynyng eresen joyqyn kýresi bastaldy. Búl kýresting basynda  auyldyng abyz aqsaqaly Qabden Esengharin túrdy. Poligon   ajdahasyna qarsy alghash halyqtyng kózin ashqan da Qabden aghamyz. Ol kisinin   ótkir-ótkir maqalalary   aldymen  audandyq, odan song oblystyq  gazetterde jariyalandy.  Jalpy sol kezde  70-ten asqan maydanger aghamyzdyn  sheksiz bilimine sýisinushi edim. Túnghysh ret poligondaghy sutegi  bombasyn synau  maqsatymen Qaynar, Sarjal, Qarauyl halqyn kóshirgen kezde, әr auyldan 40  adamnan jiyny 120 adamdy jarylys әserin bilu ýshin   auylgha  tastap  ketkenin de  osy kisinin  auzynan estidim. «Óz adamyna tәjiriybe jasaghan Otanymyz  netken qatygez, netken qasiretti el  edi» dep býkil denem týrshikken. Qazir  sol  120 adamnyng biri de búl ómirde  joq...

         1990 jyl. Jazghy kanikulgha  shyqqanbyz. Dosym, auyldyq  kenestin  tóraghasy Qayyrbek Dýrmekbaev zvondady.

- Kurchatov qalasyna  irgeles jatqan auyldar poligonnyn  jabyluyn talap etip,  aksiya ótkizeyik dep dep jatyrmyz. Avtobus dayyn, óz erkimen baratyn adamdar bolsa ala keteyik, kýn ystyq, ydys bolsa qymyz ala sal,- dedi. Týske deyin bir avtobus  adam әndetip, әne-mine degenshe Kurchatovqa jetip keldik. Aksiya ýsh kýnge sozylady eken. Manaydaghy  auyldar erte kelip, Kurchatov qalasyn qorshaghan tiken symdardy jaghalay qonystanyp, kiyiz ýy tigip,  qazan-oshaghyna deyin dayyndapty. Qaytyp ketemiz be, biz ne isteymiz dep dal boldyq. Múndayda amal tapqysh Qayyrbek:

        -Kelgennen keyin poligon epiysentrindegi  sarjaldyqtar qaytyp ketti  degen úyat bolady, bayqaymyn barlyqtarynda bir-bir kanistr qymyz bar siyaqty, sonymen qonaq shaqyramyz, qalghanyn kóre jatarmyz.  Qayyrbekti avtobus jýrgizushisi Beken Ualelev qoshtady. Avtobusqa  kelip, Sarjaldyng bal  qymyzyn ishkenderding barlyghy  mal soyyp, ózimizdi shaqyra bastady. Osylaysha otyrys ýlken toy-dumangha  ainalyp,  sony sol kezdegi  partiyanyng sayasatyn synaugha arnalghan mitingke úlasty. Jer-jerden kelgen  radio, televiydeniye, gazet  jurnalisteri  qalt jibermey, búl oqighany jazyp  ala bastady. Sóitip ýsh kýn kórshi auyldardyng qúrmetti qonaghy bolyp, poligon  ortalyghynyn  janynda «Poligon joyylsyn!» degen qarsylyghymyzdy bildirdik.

         QR Preziydenti N.Nazarbaev 1991 jyly 28 tamyzdaghy Jarlyghymen Semey yadrolyq  poligonyn japty. Myna qyzyqty qaranyz, sovhoz diyrektory M.Qorghanbaev ekeumiz  jana oqu jyly qarsanynda qalagha issaparmen baryp, qaytarda «Volga»   avtomashinasynyn  radioqabyldaghyshynan osy tarihy sәtting kuәsi boldyq. Mashinany toqtatyp, poligon qúrbandary – eki ai qorbandasyp, bir-birimizdi qúshaqtap jatyrmyz. Oiy teren, qiyaly úshqyr aghamyz san aluan әngimening tiyegin aghytty.

-«Qyryq  jyl  qyrghyn bolsa da  ajaldy óledi» degen, Sarjal halqy búl poligonnan ne kórmedi. Bәrin ait ta birin ait, búlar qay kýni jel Sarjalgha qaray  soqsa,  synaqty sol kýni jasaghan. Bir jyly jel úitqy soghyp, jarylys tolqyny Kurchatovqa  qaray ketkende, Moskvagha deyin shulasyp, ólip qala jazdaghan. Sarjal halqyn «kroliyk» retinde  ústady ghoy. Qazir de  ana jerasty synaqtary degen Atymtay jazyghyndaghy shtolinyalardan  radiasiya shyghyp jatyr. Neshe ret habarladyq, telegramma  saldyq, itting balalary, eshkim mәn  bermeydi, kómilmey ashyq jatyr, - dep kýrsindi.

-Sonda ne, SK-daghylar búny bilmey me?

-Biledi. Olargha qazaqtyng qúny  bes tiyn. Sәken, men saghan ana jyldary basymnan ótken bir uaqighany aitayyn. Moskvada  ótken auylsharuashylyq  kórmesine   shaqyrtylyp,  keshkilik  qonaq ýidegi  eki kisilik luks bólmege ornalasyp,  demalyp jatqam. Bólmege  orta jastaghy jigit aghasy kirip, ekinshi  bos oryngha  jayghasa bastady.  Krasnodar  ólkelik  partiya  komiytetinin  ekinshi  hatshysy eken. Men Semeydegi poligon  irgesindegi auyldan kelgenimidi aittym. Álgi adam   kóilegin auystyryp jatqan-dy, sodan sómkesin, kóilegin  alyp, shyghyp ketken. «Bir júmysy bolghan shyghar, әitpese,  týn ishinde qayda barady»  dep mәn bermegenmin. Tanerteng túrsam  ol kelmepti, tósegi bos túr. Etaj kezekshisinen súrasam:

- Sizdi  poligon  aimaghynan  eken dep basqa bólmege  auysyp  ketti,- dedi ol. Mine, solay qaraydy olar. -Al, Preziydent Jarlyq berdi. Endi poligondaghy shahtalardy  betondatyp,  japqyzyp,  poligon zardabyn  joi qamyna kirisu kerek. Erten  auylda  aqyldasyp,  Semey  oblysynan  shyqqan azamat, Jogharghy Kenestin  tóraghasy Serikbolsyn Ábdildinning aldyna mәsele qoyyp, poligon turaly Zan  qabyldansa, halyqqa ótemaqy  tólense,  sauyqtyru sharalary jýrse, mine әdilet,  sol bolar edi...

Mýkeng sózinde túryp, bir júmanyng ishinde auyl aqsaqaldary, kózi ashyq azamattary  halyq atynan hat jazyp, Almatygha, Jogharghy Keneske jýrip ketti. Sóitip osynday qajyrly kýres, ýzdiksiz júmystardyng arqasynda  1992 jyly «Semey synaq poligonyndaghy yadrolyq synaqtardan zardap shekken  azamattardy әleumettik qorghau  turaly» QR Zany  qabyldandy. Áriyne, jana ghana tәi-tәi  basqan elimizge búl zandy qabyldau onay emes edi. Búl sóz joq Serikbolsyn, Múratqan aghalardyn   kózsiz erligi bolatyn. Zanda synaqtar saldarynan  radiasiya alghan adamdar,olardyn  kelesi úrpaqtarynyn  sәulelenu dozasy qamtylyp, túraqty medisinalyq baqylaular, ekologiyalyq onaltu  júmystary qarastyryldy.

         «Jylannyng basyn ýsh ret kesseng de  bir kesirtkelik  әli bar» degen  sóz tegin  aitylmaghan. Poligon  meni  densaulyghymnan aiyryp,  kemtar qylghanymen qoymay, týrmesine  bir kýn  jauyp,  týnetti de. Búl oqigha 1997 jyly  nauryz  aiynyn  sonynda  boldy. Mektepting qazandyghyn  jóndeu  ýshin  qúrylys  materialdaryn  әkelmekke   poligon   aimaghyna  mektepting 7-8 júmysshy-qyzmetkerleri menshik «Volgamen»,  sonymyzda  auyldyq әkimshiliktin  «T-80» traktory  bar (jýrgizushisi  ózimning oqushym Quanyshqaly Saghyndyqov)   erterek jýrip  kettik. Qart Degelen  qart buraday shógip, býk týsip jatyr. Búrynghy  kórki joq, aghash-toghayynan  aiyrylghan. Jasyl jelek jamylghan qúz betkeyleri arsa-arsa, qarauytqan jaqpar tastar etekke  deyin shashylghan. Taudy búzyp, terenge tartqan shahtalardyng betpaqtanyp, súrghylt tartqan betteri betondalyp, jabylghan. Syldyrap  aghyp  jatatyn jýzdegen  búlaqtardan Úzynbúlaq qana qalypty, onyng ózi auru adamnyng kóz jasynday әr jerden ýzilip qana aghady. Soyqannyng kókesin G. qalashyghyna kelgende kórdik. Dәl bir  soghystan keyingi eldimekenge úqsaydy. Qalashyq  týgi qalmay qiraghan, talanghan. Bir jiynda  otyrghynda Qamza Áubәkirov  aitty degen sóz oraldy oiyma: «Oy, búl  poligon Sarjaldy qúrtty ghoy, auyrmaytyn adam joq, әi, biraq Sarjal da ayanghan joq, poligon jabylghan son  ony talap,  jermen jeksen etti». «Áy, aitqysh  jezdem-ay, kózden erte kәrip bolsang da,  sózden  esendi jibergen  joqsyn»- dep ishtey riza boldym.

       Sóitip ýiden aparghan  tamaghymyzdy iship, týske qaray júmysqa qyzu kirisip kettik. Jartymyz  qazandyqqa qajet saymandardy, qalghanymyz  qyzyl kirpish tiyep, eki-ýsh saghatta júmysymyzdy dóngelentip jiberdik. Osy kezde  UAZ avtokóligimen bir top   әskeriyler sau etip  jetip keldi, qoldarynda  avtomat. «Kurchatovqa jýrinder»  dep  әi-shaygha qaratpay, óz mashinamyzgha otyrghyzyp, aldy da ketti. 50-60 shaqyrym jerdegi Kurchatovqa kelgen son  týrmege qamap, jauap ala bastady. Mektep  diyrektory retinde  bar kinәni moynyma alyp, osylay da osylay  mektep ýshin  qajetti materialdar  aldyq  dep  týsindirme   jazyp berdim.

- Joq,   ondaghy  qoqyr-soqyr  bizge kerek emes, ana telefon  liniyasyn nege qiyasyndar, qazir Degelende býkil   baylanys toqtap túr, onda amerikalyqtar júmys  istep jatyr, halyqaralyq janjal  tuady,-  dep tergeushi shúqshidy.

Sóitsek, biz júmys istep jatqanda traktorshy Quanyshqaly qyzyghyp ketip,  liniyadaghy   ýsh metr bolatyn symdy tros ýshin qiyp alghan ghoy, múny biz bilmeymiz. Sonymen, sol Kurchatovta  milisiyada basshy qyzmet  atqaratyn ózimizding Quantqan Qajiyev, kýieu balam Shynghys Isayynovtar  kómektesip, tanerteninde týrmeden әzer bosap  shyqtyq.

                                                          ***

        Aranyn ashqan, janalghysh poligonnyng dәureni ótip,  halyqtyn  ensesi  kóterile bastady. Toqsanynshy jyldary   toqyrau kezenin sarjaldyqtar  jenil ótkizdi. Mal ósirip, onyng ishinde  jylqy sany  búrynghydan  eki-ýsh ese kóbeydi, qymyz  óndirisi  birte- birte  kәsipke ainaldy.  Búryn qay ýiding qymyzy  jaqsy degen әngime  talay talas tudyratyn, endi kәsip ýshin  әrkim qymyzdy  baptaugha kóshti, bal qymyz dayyndaudyng halyqtyq tәjirbiyesin erinbey-jalyqpay   ýirenip, sapaly  tauar dayyndaugha kóshti.  IYә, tauar. Naryq  qatynastary osyny  talap etti. Qymyz emdik qasiyetimen  qosa әr janúyanyng kýnkórisine ainaldy. Auylda  aldy  bes  biye, sony  30-40 bie baylaytyn ýiler kóbeydi. Sonda, kóterme  bagha jәne bazar baghasymen   bergen  bir ýidin  kýndik  jәne  ailyq taza  paydasyn esepteyik.

Eger orta  eseppen bir bie 8 litr  saumal berse;

 

a) 5 biyeden 40 litr sýt alady eken. Kóterme bagha 300 tengeden desek, 12000 tenge bir  kýngi taza payda! Múny 30 kýnge kóbeytsek,  360000  tenge! Osylaysha 10, 20 bie sauatyndardyng tabysyn da eseptep shygharugha bolady.  Búdan jylqyny baghu, jem-shóp shyghynyn  alyp tastasaq, qalghany  taza payda. Sarjalda qanshama adamgha kәsip tabylyp,  júmys ornynyng ashyluy degen  osy emes pe! Jalpy, men qazaq  halqy  jalqau  halyq  degen pikirge  qarsymyn. Ózim tuyp ósken Sarjaldaghy  mysaldar  soghan  aiqyn  dәlel.

       Poligon jabylysymen  Sarjal halqy poligonnan   kabeli,  mys, relis siyaqty bolat temirlerdi; qúrylys  materialdary: blok,  paneli, silikat kirpish, qanyltyrlardy Qytaygha tasyp, birshama  qarjy tapty. Sonyng ishinde  asa pysyq Ánuarbek Isahanov, Núrsamat Esengharin siyaqty azamattar  qomaqty qarjy jinap, firma ashyp, talay tuystaryna júmys,  kýnkóris tauyp berdi. Shynyn aitqanda,   qalagha kabeli ótkizip,  ózim de bir ýi  alugha shamam keldi.  Toqyraudyng alghashqy jyldary ómiri sauda jasamaghan adamdar Qytay, Týrkiya, Rossiya, Iran siyaqty  shetelderge deyin  shyghyp,  sauda  kórigin qyzdyrdy. Birde mynaday  uaqighanyn   kuәsi boldym. Kóktemgi   kanikulda Aqsay bazaryn aralay jýrip, bir kostumge qyzyghyp túrsam:

- Sәken agha, sonsha qymbat emes,-deydi satushy, Almaty bazarlarynda  meni kim  tanidy, -dep an-tang bolyp, qarasam auyldaghy inishek Mataybaev Rahatbekting zayyby eken.

-  Oi, qaraghym, sen  múnda qaydan  jýrsing ? -desem,

-Auyldan  kelip, kóterme bazardan tauar alyp, osy Aqsaygha әkelip, 15 kýn  sauda jasap, aqsha tauyp qaytamyz, osylay  bala-shaghany asyraymyz, endi  auyldan Rahatbek kelip auystyrady,- deydi jayrandap. Auyldaghy isker adamdar joqtan bar jasap, 10-15 janúya dýken ashyp, saudany dóngeletip әketti. Al, auyldyng azamattary óndiristi kórgen joq, onda istey almaydy degender de qatty  qatelesedi. Auyldyn  kóp  azamattary «Qarajyra» kómir kenishinde, altyn óndiretin kenishterde, Múqyr, Baqyrshyq,Óskemen, Stepnogorsk, Jambyl, Shymkent, tipti, múnay  óndiretin Batys Qazaqstanda da jýr. Qazir  auylda  qoy sany azayyp ketti. Qoy malyn ústaudyng shyghyny  kóp, paydasy az. Ásirese,  qoyshy tabylmaydy. Qoyshynyng 30-40 myn  ailyq enbekaqysy  auyz shangha da kelmeydi. Beyneti kóp, enbegi az  múnday júmysty kim istegisi keledi. Sondyqtan  qazir auylda jylqy sany eselep artuda. Osylaysha jylqy  sharuashylyghy  men onyng balday qymyzy ýlken tabys kózine  ainalyp, Sarjaldyng atyn shygharyp, shyrayyn kirgizude. Auylymyz tirek auyly  atandy. Toqyrau  jyldarydaghyday  anghal-sanghal  keyipte emes, qazir ýilerde eurojóndeu  jasalyp, kósheler tәrtipke keltirilip, sharbaqtar, qaqpalar birynghay  kók týske boyalyp, keshkilik  shamdary jarqyrap, abattanyp keledi. Auyl baghdarlamasy boyynsha  әrbir ýige su  tartylyp, qúbyr jýrgizilgen. Sputniktik antenna arqyly týrli-týsti  teledidardan 100-ge juyq arnany tamashalap,  túrghyndar  jer-jermen  úyaly baylanys arqyly baylanysa alady. Oqushylar kompiuterding qúlaghynda oinaydy. Ótken jyly tiptik jobada Mәdeniyet ýii, 300 oqushygha arnalghan  jana  mektep paydalanugha  berildi. Búghan qosa búrynnan istep túrghan «Aqbota» meyramhanasy, monsha, jazghy qysqy futbol  alany, hokkey korty bar. Sonday-aq, Úly Otan  soghysy men tyl enbekkerelerine   arnalghan sayabaq  qúrylysy qayta  janghyrtyluda. Auylymyz kópten beri  múqtaj bolyp kele jatqan dәrihana  ashylyp, medisina qyzmetkerleri minsiz qyzmet ete bastady.

         1990 jyldardan Sarjalda  toy, qonaq, qatym qymyzsyz ótpeytin boldy. Búrynghy  partiyanyng óktem  sayasaty ornyqtyra almaghan salauatty ómir salty Sarjalda esigin aiqara  ashyp,  ómirge erkin ene bastady. Sondyqtan  qymyzgha bәsekelester kóbeydi. Bótelkege  jabylghan qymyzdar, elimizde úntaq qymyz óndiretin óndiris oryndary ashyldy. Tipti, Europadaghy asa damyghan el Almaniya  patenttep alsa da, olardyng kermek tatyghan  qymyzy Sarjaldyng bal qymyzymen  bәsekeles bola almaydy. Eger qymyz dayyndaudan býkil dýniyejýzilik bayqau ótse, keshegi  anam Qapura, jengem Zaghiya  tәrbiyelegen býgingi úrpaqtary  dayyndaghan bal qymyz  1000 qymyzdyng ortasynan  top jararyna men  senimdimin.

Qymyz dayyndaudyng erekshe qúpiyasy da joq,  búl sharua bala jasymyzdan  kóz aldymyzda. Qazir qymyz dayyndaudy qysqasha bayandayyn. Kýzde qymyzdyng astynghy súiyghy tógilip, koi túnbasy alynady. Búl - qymyzdyn  ashytqysy, ol «qor» dep  atalady. Ol jayanyng nemese qazynyng sýiegimen sýtke ezip, dayyndalady. Aq shýberekke  týigen qordy  sabagha  salyp, bir  shelek saumaldy qúiyp, sabany jyly orap  tastaydy. 3-4 saghatta qor ezilip, saumal qyshqyldanady. Erteninde týn asqan  qorgha jana sauylghan saumaldy suytyp qúiyp,10-15 minut pisedi. Bie aghytylghan song 30-40 sm etip jerden qazylghan shúnqyrda tobylghymen ystalghan  sabagha qaymaq jaghylyp, barlyq saumal qotarylady. Sodan  song bir jarym, ne  eki  saghat qymyz pisilip, sabanyn  auzyn ashyp qoyady. Qymyzdy pisumen qosa sapyrudyng da paydasy zor, әsirese kesege qúyar aldynda  on-on bes minut ýlken tegenede sapyrylghan qymyzdyng manyzy arta beredi. Qymyz  asa dәmdi bolu ýshin  sabagha piser aldynda shiyki qazy, ne órik pen meyiz qossa  bal qymyz sodan shyghady. Áriyne, bie baylanarda  emennen jasalghan eki sabany sugha qaynatyp, qymyz  aqpaytynday kiriktiru,  odan song kýndelikti tazalap juu, keptiru,  ystau, qaymaq jaghudyng da manyzy zor.

 

        1999 jyly men  óz ótinishim boyynsha júmystan bosap, qalagha kóshtim. Onyn  eki týrli sebebi boldy. Tughan auylymda 10 jyl mektep basqardym, búl elimiz tәuelsizdik alghan qiyn jyldar edi. Qarjy  tapshylyghynan mektepterge aqsha bólinbeytin. Poligon synaqtarynan  qatty zardap shegip, mektep ghimaraty  bir jaghyna shóge týsken. Ýlken paneliderding arasy ashylyp, sylaqtary týsip qalghan, sanylaudan dala kórinip túrady. Neshe jylghy terbelisten  mektep tóbesindegi bitumdar bir-birinen ajyrap,  janbyr jausa  tóbeden su aghyp ketetin. Mekteptin  terezelerining jarylys әserinen  jaqtaulary qiilaspay, shynylary syna  beretin. Sovhoz diyrektory M.Qorghanbaev, orynbasarlary  M.Qaliyev, T.Jarqynbaev, partkom hatshysy Gh.Ibraev, auyl әkimi  J.Dәribaev,  alghashqy auyl kәsipkerleri  N.Esenghariyn, B,Ahmetqaliyevter  qatty qoldau kórsetti.  Mektep újymy  jóndeuge bir kisidey kirisip, ata-analar  kómegimen  mektepke  bir konteyner shyny salynyp, tereze jaqtaulary jonyldy, qayta  boyaldy. Mektep syrty  aqshyl-qyzyl týske әdemi  boyaldy. Tóbege qalyndap bitum qúiyldy, esik aldyna temir sharbaqtar ornatylyp,  jasyl týske  endi.

Panelider arasy  týgeldey  biteldi. Osynday jylma jylghy  remonttyn  arqasynda mektep jana oqu jylyna  arnalghan  bәigede  birinshi, ekinshi  orynnan týsken joq. Mektepte birneshe oqu pәnderin terendetip oqytumen qosa, audanda alghashqy bolyp,  kompiuter kabiyneti ashyldy. Tәrbie júmysyna halyqtyq  pedagogika elementterin  engizdik. Últtyq dәstýrge, ónerge, sportqa tәrbiyeleytin qoghamdyq negizde birneshe ýiirmeler túraqty  júmys  istep túrdy. Olardy auyl aqsaqaldary Qabden Esenghariyn, Qúralbek Jәkeev, Riza Núrjaubaev, Qarpyq Bekbatyrov, Kemel Aydarhanov, Oraziya Moldabekova, Kәbira Sәduaqasova, Kәbira Shәkerova, Mongholiyadan kelgen óner sheberi Gýlbarshyndar basqardy. Qaladaghyday júrtshylyqtyng betin mektepke búru maqsatynda  «mektep kenesteri» qúryldy, oghan tóragha bolyp sovhoz diyrektory M.Qorghanbaev saylandy. Sonda Mýken: «Áy, qu jiyen-ay, aqyry ózine orynbasar qylyp taghayyndap  aldyng ba?» - dep әzildegeni bar. 1989 jyly kórshi auyldaghy J.Moldaghaliyev atyndaghy orta mektepti basqaryp jýrgen jerimnen  «Ózimizding kadr»  dep 80 múghalim  audandyq  partiya  komtiytetine   aryz  jazyp, tughan auylyma   aldyrtqan.

         Osylaysha, óz  újymymmen bite qaynasyp júmys istep jatqanbyz. 90-shy  jyldardyng sonynda  audangha әkim bolyp kelgen búryn el basqaryp kórmegen, tәjirbiyesi az azamat sharua qojalyqtaryn jolgha qoyyp, jana jobalar jasaghannyng ornyna, týk tappaghanday pedagogikadan habary joq bolsa da  jónsiz mektep isine   aralasa berdi. Sonau 100-200 shaqyrym jerden kelip sabaqqa qatysady. Sabaqtan son  qolyna bordy alyp, taqtanyng aldyna shyghyp, kisining bas suretin salyp, «Biz maymyldan  jaratylghanbyz, qiyaly bolyp, neshe týrlini oilap tabuymyz kerek»- dep  túrghany. Týski ýziliste  13.00-ke deyin kelu kerek  adam  keyde keshigip, sabaqtan keyin keledi. Býkil újym kýtip otyramyz, ýide týski as әzirlenip qoyyp, janúyamyz tosady. KGB qyzmetkeri siyaqty keyde erte jetip keledi. Búl kelistin  mektep ýshin  esh manyzy joq. Qantardyng ayaghynda barlyq  mektep basshylaryn jinap alyp: «Barlyq zeynerkerlerdi júmystan shygharyndar!» degen talap qoydy. Zeynetkerlerding bilim-biliktiligi turaly aitqan uәjimizdi, konstitusiyalyq qúqyghyn  tyndaghysy da kelmedi. Sodan qatty qobaljydym. «Sýt betindegi qaymaqtay,  tәjirbiyeli әriptesterime  óz qolymmen búiryq jazyp, endi men nesine jýremin, jazgha deyin jastardy qalyptastyryp, oqu jylynyn  ayaghynda  ózim de ketemin»,- dep sheshtim. Ketuime ekinshi  sebep -  rejim saqtalmaghandyqtan densaulyghym tómendep ketti.

 Qazir oilap otyrsam, Sarjalda balalyq,  jastyq shaghym ótti. Poligon  ajdahasy  auzyna alghan atam Áli, әjem Rysbiybi, әkem Seysen, sheshem Qapura, aghalarym Qayyr, Bolat, apaylarym Qaziza, Qayriya, jengem Zaghiya, qaryndastarym Qapiza, Maygýl, inim Quanysh  – bir әuletten 12 adam obyr  auruynan  kóz júmdy. Búny  oilaghanda  «Atana nәlet  súm  poligon!» dep ishtey qarghys  aityp, nalimyn. Semeyge  kelgen  song da  qarap  jata almadym. Respublikalyq «Boztorghay», abaylyq qaryndasym Baqyt Álimbaeva basqaratyn «Poligon balalary » qoghamdyq qorynyng júmystaryna aralasa bastadym. Sarjaldaghy, qaladaghy mýgedek balalargha qor esebinen jәrdemdesip, baghaly  syilyqtar  teledidar, kompiuter bólgizip, merekelik keshter ótkizuge úiytqy boldyq.

                                                              h    h    h

          2014  jyly 13 qarashada Sarjalda jana mektepting ashylu saltanatyna qatysugha shaqyryldym. Múnyng aldynda eki  ay búryn tiptik jobada Mәdeniyet ýii paydalanugha berilip, zaman talabyna say óner ordasyn kórip, auyl jastarynyng konserttik baghdarlamasyn tamashalap, auyl aqsaqaldary, basshylary, úzaq jyldar oblystyq dengeyde qyzmet atqarghan agham Múrat Álin quanyshty lebizin bildirip, kónilimiz  kóterilip  qaytty.                    

Jiyn baghdarlama  boyynsha saghat 11.00-de bastalady dep kórsetilgen. Tanghy saghat altyda túryp, agham Múrat, zayybym Mәriyash,  úlym Arnúr bolyp  ertemen  jolgha shyghyp kettik.  Men ýshin orny erekshe  mekteptin   saltanatyna  qatty quanyp kelemin. Keybir   oqighalar esime oraldy...

Poligonnan zardap shekken  mektepke kýrdeli jóndeu jasau turaly oblystyq oqu bólimining aldyna  mәsele qoyyp, smetalyq  qújatyn jasatqanmyn. Ózimnen keyingi diyrektor, ózimning shәkirtim Erlan Aqbergenovten osy sharuanyn  sonynan qalma, jalyqpa dep jýrushi edim. Birde Erlan ýige telefon soqty.

         -Agha, sýiinshi! Auylgha jana mektep  salynatyn boldy. Búdan keyin  ile auylgha barghanda búl jaygha  asyqpay qanyqtym. Erlan aitady:

         -Jút jyly auylgha oblys әkimi Berdibek Saparbaev   keldi de birden at  basyn  mektepke búrdy. Asyqpay aralap H.Mataev, Q.Álimjanov, S.Qospanov, E.Qajiyev,  T.Stanbekov, N.Jakupov  atyndaghy  pәn kabiynetterining jabdyqtaluyna riza bolyp, dalagha shyqty. Endi  sport zal jaqtaghy qanat  ashana,  mәjilis zaly, tóbeden su aghatyn jerler,  qazandyqty kórgende  әkim úzaq oilanyp,  kýrsinip qoydy. - Iә poligon jarlystarynyn  zardabynan mekteptin  bir jaq qanaty  osadka bergen.

          -Berdibek Mәshbekúly, kýrdeli jóndeu jasaugha  smetalyq qújaty jasalghaly birneshe jyl ótti. Soghan kómektesinizshi ?- dedim mýmkindikti  jiberip almayyn dep.

          -Joq, joq. Qazirgi mektep avariyalyq jaghdayda, kóz aldaudyng keregi joq,  dereu jana mektep salu qamyna kirisu qajet. Óz baqylauyma alamyn, kelesi  aptada Óskemenge kel, kómekshimmen baylanys  jasa,- dep әkim  attanyp  ketti. Kelesi júmada  oblystyq  bilim basqarmasyna barsam, 320 oqushygha arnalghan  jana  mekteptin  smetalyq qújatyn jasaugha kirisip ketipti. Basqarma basshysy: «Myna tótenshe jaghdaylar departamenti Sarjalda  3 qabatty  tiptik  jobada mektep bar,  al oblysta ýsh auysymmen oqityn mektepter bar,  sondyqtan kýrdeli  jóndeu jasasa boldy dep kónbey otyr» degendi eskertti. Salyp-úryp әkimning kómekshisine   bardym. Ol kýldi.

          -Ákim  óz baqylauyna  aldy ma, boldy. Búl oblys budjetinen salynatyn  mektep, әkim ony ózi sheshedi,  alandama, qayta ber,- dedi. IYә, búl  oblys әkimi bolghan B.Saparbaevtyn  poligon epiysentrindegi kónili jarym balalar men ata-analargha jasaghan óz syiy. Mektep diyrektorymen bolghan әngime  esime  týsip, jymiyp qoydym... «Ras, Berdibek Mәshbekúly osynday adam» dep oiladym.

 Ol kisini búrynan tanushy  edim. 1991 jyly Semeyde oblys  mektep diyrektorlarynyn  arasynda bayqau  ótip, «bolashaqtyng mektebi» jobasy boyynsha, Abay audanynan  bayqaugha men  qatystym. Tórt bólimnen túratyn bayqauda oblysta «Jyl diyrektory»  atandym. Kelesi jyly Almatyda ótken Respublikalyq bayqau mektep basqaru júmysynyng san aluan qúpiyalaryn saralap, ýlken tәjiriybe  almasudyng ýzdik mektebi boldy.

 

           Osy bayqaudyng bas tóraghasy bilim  ministrining orynbasary B.Saparbaev bolghan edi. Bayqaugha ózimmen birge barghan orynbasarym Bolat Qysataev ekeumiz ruhymyz kóterilip,  qanattanyp qayttyq. IYә,  sol B.Saparbaev mektep lentasyn ózim qiyamyn dep otyrghanda basqa júmysqa auysyp ketti.

Osynday oimen otyrghanda saghat 10-nan asa Sarjalgha da kelip qalyppyz. Auyl ýlken mereke  qúshaghynda, ersili-qarsylyghy aghylghan  halyq. Aldymyzdan  osy merkeni basqarushylardyng biri  audan  әkimi  apparatynda qyzmet isteytin Áset Myrzaqasymov shyqty. Kópten kórmegen dosymmen  qúshaqtasyp  qauyshtyq.

Mereke belgilengen  uaqytynda bastalmady. Oblysta sharalar  qosaqtalyp,  reglament  búzylghan. Kýzding qara suyghy shydatar emes, jerde qar bar.  Áne kelip qalar, mine kelip qalarmen 3-4 saghat tostyq. Qonaqtar kelip, týski ekige qaray mereke bastaldy. «Enbek pen danq»  alleyasyn  jәne jana mektep lentasyn qiigha kelgende ýlken birshou bastaldy da ketti. Jana bir әuen, tosyn bir әngime. Eng bolmasa   әkesinin  ýsh  bólmeli ýiinin  bir bólmesine mektep  ashqyzghan, bir bólmesine  Y.Mataev, Gh.Tórebaev, O.Diqanbaev  siyaqty  múghalimderdi ornalastyrghan, esimi Sarjal tarihyna altyn әrippen jazylatyn Shaymardan Toqjigitov, ýsh qabatty mektebi  bar auylgha poligon irgesindegi  auyl  dep kózsiz  erlik  jasap, jana mektep saldyryp bergen  B.Saparbaevtyn  basqa qyzmetke  auysqanyna ýsh kýn ótpey jatyp, aty atalmauy  qalay!? Kýnnin  suyqtyghy, rejimnin  saqtalmauynan  densaulyghy dimkәs  men  saghat ýshke  qaray  auyryp qaldym. Altyn úya mektebimdi aralaugha da múrsha bolmay ,tisim-tisime tiymey saqyldap, ón-boyymdy  zil qorghasyn basqanday. Ayaq astynan  qalagha qaytatyn boldyq. Qoshtasyp  shyghayyq  dep inim Dosymnyng ýiine soqtyq. 

         -Agha, osynyn  ziyany joq,- degen song bir kese qymyzdy zorlanyp ishtim. Mashinagha otyryp, qalagha baghyt aldyq. 10-15  shaqyrym jerdegi Boylauyq taularyna ilingende, janaghy qymyz boyyma tarap, deneme әl kire bastady. Artyma, auyl jaqqa qarap edim, Beken Temirov jәne mektep bitirushi týlekter qoyghyzghan  eki stelladaghy bederlengen jylqylar  jayylyp jýrgendey bolyp kórindi. Búny bayqap qalghan bizben saparlas jergilikti  óner sheberi Ertis  Tәtiyev:

       -Jana bayqaghan shygharsyz, mektep foyesine Sh.Toqjigitovtin, mekteptin  aldyna  jylqy mýsinin túrghyzdym. Búl azattyqtyng simvoly  әri ata kәsipti   nasihattau. Qazir auylda 8 mynnan asa jylqy  bar, kýnine 5 tonna qymyz óndiriledi. Kóp sharua qojalyqtary  memleket  tarapynan subsidiya ala bastady. Memleket auylsharuashylyghyna  moyyn búrdy,- dedi әr nәrseden habary bar jigit.  Shaymardan aty atalghanda, kóz aldyma Rayhan apay beynesi  elestey qaldy. Ákesi ólgende anasynyng qúrsaghynda qalghan qyz 1996 jyly Sarjal mektebine әkesinin  aty berilip, shaghyn muzey ashylghanda riza bolyp, enkildep túryp jylap  edi-au...  Sóitkenshe  jýirik  mashina Boylauyq tauynyn  jotasyna kóterilip, batysta  poligon ajdahasy qarauytty, mashina lyp etip,  әp-sәtte tómen týsip,  ajdaha kózge kórinbey qaldy. «Joghal, laghynet! Qansha adamgha ajal, auru әkelgen tajal, endi qaytyp kórinbe, atyng óshkir!»- dep birneshe qaytaladym. Bir kese qymyz  basymdy kótertti.

Qymyzdyn  halyq densaulyghyna tiygizetin paydasynyn  moldyghy, bolashaq úrpaqtyn  әleuetin arttyrudaghy  manyzdy rólin eskere otyryp,  últtyq brend retinde  qymyz  tynysy mol, berekege bastaytyn  is ekenin oiladym. Juyrda parlament deputatatarynyng bir toby Premier-ministrge   qymyz ben  shúbat jóninde saual joldapty. Búl memlekettik kózqarasty týbirimen   ózgertedi dep seneyik, osyghan baylanysty  zang qabyldansa  núr ýstine núr bolar edi. Al, estelikte bayandalatyn atom ajdahasy men  bal  qymyzdyng kýresi  ajal  men ómir ýshin  arpalystyn   simvoly ghana. Qazir  qalada da, auyldarda da Sarjaldyn  bal qymyzy sapyrylyp,  oiyn-toy,  qatym,  qonaq onsyz ótpeytin boldy.

IYә, tәube! Jaratqan, bergenine shýkir!

 

Sәken Seysenúly, zeynetker-ústaz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5204