Jan-jaqtan jinalghan júrtshylyq aldymen Qadyr aqyngha ornatylghan eskertkishting ashylu rәsimining kuәsi boldy.

Onda Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi Núrlan Noghaevtyng atap ótkenindey, Elbasy jariyalaghan QHA jyly Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy, Úly Jenisting 70 jyldyghy, Ata zang men Assambleyanyng 20 jyldyghy syndy mereyli merekeler jylyna ainalyp otyr. Sonyng ishinde últ tútastyghyn saqtap, qazaq elining birligin nyghaytugha ólsheusiz ýles qosqan biregey túlghalardyng biri Qadyr Myrza Álining oryny airyqsha. Qalamynyng quatymen, dara darynymen, úshqyr oiymen san qabat tirshilikting keybir kelensiz kórinisterin ótkir synay otyryp, halqynyng bar qadyr-qasiyetin, minez-kelbetin Qadyrday kórsete bilgen talant kemde-kem. Endeshe, oghan el qúrmeti de mәngilik.

Memleket jәne qogham qayratkeri, Qazaqstannyng Enbek Eri, qazaq әdebiyetining klassiygi Ábish Kekilbaev tebirene sóz aldy. 

-Enseli eskertkishi ashylghanda, qayran aqynnyng ayaly didary kóz aldymyzgha kelgendey boldy. Mening búl Aq Jayyq eline birinshi keluim emes. Sonyng ýsheuinde Qadyr dosymmen saparlas bolghan edim. Keudemizdi samalgha tosyp, aqynnyng tughan jerine tabanymyz tiydi. Eki mәrte Syrym batyrdyng mereytoyyna kuә boldyq. Mine, sonda aspan astyn alay-týley qylyp, ekilene jel kóterildi. Búl han ordasyn qalshyldatqan baba minezinen syr bergendey edi. Mine, sonda jalbyr shashy iyghyn japqan aqyn dýrlikken dýniyege qasqaya qarap, qatqan da qalghan-dy. Sol beynesi endi eskertkishke kóship, mәngilikke qalyp otyr. Student kezinde-aq daralyghymen tanylyp, diplomdyq júmysyn lirikadan qorghady. Qyrshanqy súraqtargha qiqarlana jauap berip, tauyp aitqan sózderimen talaydy tanqaldyrdy. Qadyr aqyn kitaptaryn tútas bir taqyryp, bir konsepsiya tónireginde toptastyra bildi. Búghan «Oy ormany», «Dala didary», «Búlbúl baghy», «Aq otau», «Dombyra», «Kósh», «Jerúiyq», «Qoramsaq», «Kókpar», «Qyzyl kitap» syndy kitaptary dәlel. Sóitip qazaqtyng últtyq lirikasyn jana biyikke kóterdi. IYnemen qúdyq qazghanday, ómir boyy qarshyghaday qalpynda jazu ýstelinde enbek etti. Artynda qarany qandyryp, tóreni tóndirip jazghan kitaptary qaldy. Qysqasy, Qadyrdy bilmeytin qazaq joq, - dedi Á.Kekilbayúly.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basqarma tóraghasy, Senat deputaty, aqyn Núrlan Orazalin Qadyr eskertkishi men ortalyghynyng ashyluy qazaq halqynyng ruhany ómirindegi eleuli oqigha, el әdebiyeti men ónerine kórsetilgen qúrmet ekendigin jetkizdi. Altyn Ordanyng tu tikken jeri, ejelden noghayly, qazaq jaylaghan Aq Jayyqta Qadyrday aqynnyng dýniyege kelui zandylyq. Býginde ol kýlli qazaq eli qadirlep, qúrmet tútatyn úly túlghagha ainaldy. Búdan keyin N.Orazalin aqyngha arnaghan «Jayyqpen amandasu» atty ólenin oqyp berdi.

Aqynnyng zayyby Saltanat Myrzaliyeva Qadyrgha kórsetilip jatqan qúrmet ýshin eline shynayy rizashylyghyn bildirdi. «Ózim ýshin kýreste jenilsem de, Elim ýshin kýreste jenilmeymin», dep ótken Qadyrdyng búl elge oraluy, mәngilik ghúmyrynyng bastaluy dese de bolady.
Qadyr Myrza Áli atyndaghy mәdeniyet jәne óner ortalyghy saltanatpen ashylghannan keyin Qytaydan, Italiyadan alynghan zamauany jabdyqtarmen jasaqtalghan 150 oryndyq konsert zalynda mәrtebeli meymandar tartu-taralghylaryn úsyndy. Sonyng ishinde belgili kәsipker, aqyn qoryn qúrushylardyng biri Qúndyz Núpov pen Atyrau oblysy әkimining orynbasary Shynghys Múqan avtokólik kiltterin tabys etti. Óner ortalyghyn salghan merdiger «Bolashaq-T» kompaniyasy da qúr qol kelgen joq. 

Baspasóz mәslihatynda sóz alghan oblys basshysy Núrlan Noghaevtyng aituynsha, jana ortalyqta aqynnyng kitaphanasy, muzeyimen qatar Aq Jayyqtan týlep úshqan basqa da qalamgerler, óner qayratkerleri turaly maghlúmat beretin búryshtar bar. Qazaqstan Jazushylar, Kompozitorlar jәne Suretshiler odaqtarynyng ónirlik filialdary osynda oryn teppek. Múnda týrli әdebi, mәdeny sharalardy joghary dәrejede ótkizuge tolyq mýmkindik jasalghan. Endeshe, Qadyr ortalyghy Batys Qazaqstannyng mәdeny Mekkesine ainalsyn dep tileyik.
Memleket jәne qogham qayratkeri Ómirbek Baygeldi, tanymal tarihshy-ghalym, respublikalyq ardagerler úiymy ortalyq kenesining tóraghasy Ómirzaq Ozghanbay, Aq Jayyqtyng qalam ústaghan qyzdary Darigha Múshtanova, Aysúlu Qadyrbaeva, Mira Shýiinshәliyeva Qadyrdyng tughan jerinde qos birdey eskertkishining ashyluy ýlken quanysh, el ishindegi talanttardyng basyn qosyp, ortaq sharualardy birlesip atqaruda múnday ortalyqtyng manyzy zor ekendigin jetkizdi.

Býgin sonday-aq Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatrynda «Qadyr taghylymy» atty әdebiy-sazdy kesh bolyp, «Ólmes ólen» respublikalyq jyr mýshәirasynyng jenimpaz-jýldegerleri marapattaldy. Aqyn atyndaghy ortalyqtyng amfiyteatrynda Qúrmanghazy atyndaghy memlekettik akademiyalyq halyq aspaptar orkestri konsert qoydy.

Erteng aqynnyng 80 jyldyq mereytoyy Syrym audanynda jalghasady.