Kenestik kezendegidey qazaqty qayta auylgha barugha ýndeu kerek-au? Biraq, ol kezdegi qajettilik pen bú kezdegi qajettilikting aiyrmasy jer men kóktey bolyp túr. Bylay ghoy. Ol kezde Mәskeu qazaqtyng tehnokratty últqa ainaluyna mýddeli emes edi.

Tehnokrat degenimiz ne? Mysalmen týsindireyin. Auylda túratyn qazaq qalagha keldi, sóitti de zauytqa júmysqa túrdy delik. Áuelgi bir-eki jyl ol qarataban júmysshy bolady. Biraq, uaqyt óte bilgir mamangha aynalady.

Al onyng balalary injener, ghalym boluy mýmkin. Búl degening ne? Qoyshynyn úrpaghy – zauyt-fabrika sala alatyn dengeyge jetip, kompiuter qúrastyryp, mashina jasay bastaydy degen sóz. Múnday ssenariy Reseygeúnaghan joq. Sodan ghoy, bilim quyp, qalagha kelgen qazaq jastaryn qazaqtyng aqyndarynyng auzymen qaytadan auylgha ketuge shaqyrdy. Senbeseniz, sovet uaghynda aty dýrkiregen aqyn-jazushylardyng eng kóp qalam terbegen taqyryptaryna zer salynyzshy: «Auylymdy ansadym» nemese «Auyl keshi tamasha»...

Jә, týsindik. Mәskeu bizding tehnika tilin biletin últqa aynaluymyzgha qarsy bolypty. Sodan, auyldan shyqpaugha ýndepti. Al qazir she? Nege qalagha kelgen qazaqty qayta auylgha qaytugha shaqyrmaqsyn?

Mәselege sәl әrirekten keleyinshi. Sovet ýkimeti endi qúrylyp jatqan kez. Sәken Seyfulliyn qazaqty tezdetip qalalyq últqa ainaldyrmaq boldy. Sóitti de, jastardy Omby, Pavlodargha, Óskemenge oqugha, júmysqa jibere bastady. Biraq... qarakózderding kóp bóligi qalyng orystyng arasyna sinisip kete almady. Sodan Sәken kil qazaqtan túratyn qala soqpaqshy boldy.

Búl iydeyasyna Alashordashylar qarsy boldy: - Qala degenin, dalagha shashyray qonghan qazaqty bir jerge әkep, ýiip qoi. Olay etsen, dala qanyrap qalmay ma? Sóitip, jerinnen aiyrylyp qalmaysyng ba,-dep rayynan qaytugha ýndepti. Sәkenning qala soqqany, yaky bolmasa soqpaghany turaly derek joq. Manyzdysy ol emes.Alashordashylardyn aytqan uәjine ekpin týsire taghy bir oqynyzshy. Endi qazirgi zamangha oralynyz.

Qazir auyl júrty qalagha úmtylyp jatyr. Bolmay qoymaytyn qúbylys. Jaqsy ýrdis dep jatyr biletinder. Biraq, osy kóshtin kesirinen auyldar qanyrap qalyp jatyr. Al auyldyng bos qaluy dalamyzdyng bos qaluy emes pe? Kóz aldynyzgha elestetinizshi. Jayylym alqaptary, egis dalasy... Álgi jaylaugha qoradaghy 5-6 siyryn baqsa da, anau jerdi «zanyat» qylar edi ghoy. Bireu ol mangha kóz alartpas edi. Al jerding iyesi ketti deyik... Qytay osyny kýtip otyr. «Áne, jer bekerge jatyr. Bizge ber»,- dep, Ýkimetindi qystaydy.

Aqshamen qyzyqtyrady. Jogharghy jaqtyng kónbeske sharasy joq. Rasymen, jer iygerilmey jatyr. Al mynalar ishkinaryghyndy azyqpen qamtimyn, syrtqa shygharyp satsam, salyghymdy tóleymin dep qúlqyndy qytyqtap qoymaydy. Kónedi. Kóngen bette, sen tastap ketken auyl saghan mәngilikke ógey bolady. Ol auyl endi qytaydyky nemese ózbek-qyrghyzdyky. Alashordashylar aitqan, jerden ayyrylu degen osy...

Qalagha ketkeni dúrys (?)

Auyldan ketkender qalagha kep, zauyt-fabrikagha júmysqa túrsa, maqúl der em. Biraq, olay emes qoy. Kelimsek qazaq kóbinde bir dýkenning «ohranniygi», odan qalsa, satushy bolyp júmysqa túrady. Sondaghy jaldanyp jýrip tapqan aqysy – 50-60 myng tengening ar jaq, ber jaghy. Onyng teng jartysyn jaldamaly ýiine tóleydi. Iship-jemi, kiyer kiyimi bar. Jalaqy demekshi, Janaarqada is-saparmen jýrgenimde, mynghyrghan qoyy bar bir sharuamensóileskenim bar. Sol aitady:

-         Qalagha ketip bara jatqan bauyryma qolqa saldym. Ayyna 100 myng tenge bereyin. Balannyng oquyn óz moynyma alayyn. Ýiing bar, astyna mәshiyne salyp beremin,-dedim. Kónbey qoydy. Qalagha ketti. Endi kýnin zorgha kórip jýr. Biraq, auylgha qaytqysy joq. Nege osy júrt qalagha qúmar eken?» 

Osy súraq, meni әli kýnge mazalaydy. Qazaq nege qalagha ketip jatyr?

-         Ketkeni dúrys!

Ózin intelliygent sanaytyn bir aghayym osylay dedi. IYә, ketkeni dúrys. Meyli, auyl kóp tólesin. Biraq, qazaqauylda qalyp qoysa, toqyrap qalady. Múnda – kәsiby yaky әleumettik ósu joq. Balalary dúrys bilim ala almaydy. Al qalagha barsa, 60 myng tenge alar. Biraq, ol múnan da kóbirek tabu ýshin tyrashtanatyn bolady. Qinalsa da, balalaryn dúrys mektepke beredi. Ýiirmelerge jiberedi. Teatrlargha baryp, ruhany bayy týsedi. Al auylda osynday mýmkindikter bar ma? Joq qoy, joq!

- Al, auyldaghy júmysty kim isteydi? Maldy kim baghady? Egin kim salady? Osylay dep súrap em, ózime dýrse qoya berdi.

- Saghan salsa, qazaqty auyldan shygharmau. Qazaqtyng balasy oqymay, auylda qoy baghyp otyru kerek pe? Joq. Ýidegi barlyq bala joghary oqu ornyn tәmamdau kerek. Al qoyshy, eginshi – ómirde joly bolmaghandardyng sharuasy.

Osyghan deyingi sózderin maqúldap otyrghanmyn. Biraq, býkil balany oqytu degenge kelise almadym.

Ýidegi barlyq balanyng oqyghany dúrys pa?

Joq! Mening jeke payymym osy! Otbasy degening tura mekteptegi synyp sekildi emes pe? Mәselen, túnghyshyn – bolmysynan talantty. Matematikany shemishkedey shaghady. Fizika-himiyanyng esepterin esh qinalmay sheshedi. Ol kil bestikke oqidy. Ol ýzdik. Al endi bir úlyng bolady. Tuma talant emes shyghar. Biraq, elgezek. Aytqandy jattap alady. Ol ekpindi (udarniyk). Songhy bala bolady. Bir aitqandy birneshe ret qaytalamasan, úghuy qiyn. Sabaghynashar. Kil ýshtikke oqidy. Jә, stop! Endi ýzdikten bastap ýshtikke oqityn balalargha bir qarap shyghynyzshy! Endi osynday dengey-dәrejesi әrtýrli balanyng barlyghy JOO-nyn oquy kerek pe? Joq!

Ýzdikti oqyt! Ol paryz! Al endi kil ýshtikke oqyghan balany uniyversiytetke jibergennen ne útasyn? Eshteme! Al meyli, tyrashtanyp, oqugha týsirdin. Ár sessiya sayyn múghalimderining auzyn aqshamen úryp, uniyverdi de tәmamdady deyik. Sosyn kóke-jәkeni ortagha salasyn. Eger dókey bolsan, boqmúrnyndy bir ministrlikke túrghyzarsyn. Odan keyin ne bolady? Ol ózining qyzmetin týsinbeydi. Onyng bar sharuasy – adamdardyng sharuasyna kedergi keltiru.

Al qanday jol úsynasyng deymisin? Álgi kil ýshtikke oqyghan balanyng nege ynghayy baryn qara. Qyzyghatyn dýniyesi bar shyghar? Mәselen, kólik jóndeudi únatar.. Olay bolsa, tehnikumgha týsir. Jaqsy bilim aluyn qadaghala. Sosyn STO nemese avtokólikting asay-mýseylerin satatyn dýken ashyp ber. Bәlkim, qoy-siyr baghyp, iri fermer bolghysy keletin shyghar? Olay bolsa, aldyna 100 shaqty iri-qarany aidat ta, auylgha jiber.

Jә, taqyryptan auyp ketippiz. Bir nәrse anyq. Qazir auylda ashtan ólmeysin! Toqsanynshy jyldar emes. Auylda sharuashylyghyn úqsatqangha, úqsatamyn degenge biylik bereshekke aqsha berude. Ol az bolghanday, sening sharua qojalyghynnyng et-sýtin, eginin eptep satyp alyp, kómektesip te jatyr. Qysqasy, jalqau bolmasan, auylda shalqyp ómir sýruge tolyq mýmkindik bar. Tek, qimylday beru kerek.

Bilim, densaulyqty saqtau salasynda mәsele bar deysiz be? Ýkimet qazir búl olqylyqty týzemekke niyettenip jatyr. «Diplommen auylgha» dep atalatyn baghdarlama arqyly jas mamandardy auylgha tartuda. Búl oigha alghany jýzege assa, Beyimbet aitqanday: «gýldense auyl, gýldenemiz bәrimiz»...

Biraq... әu basta qoyghan súraghym, әli de jauapsyz qalyp barady. Auylda neshe týrli mýmkindikter baryn elemesten, eskermesten, nege júrt bitken qalagha aghyluda? 

Núrbek BEKBAU.

jaqsy.kz