Az kýn búryn redaksiyada belgili fotosuretshi Asylhan Ábdirayymúlyn kezdestirip qaldym. Az-kem súhbattasudyng da sәti týsti. Asa mәdeniyetti, әnsheyinde dauysyn kótermey, bәseng ýn qatatyn Asekeng búl joly qyzbalana, bastyrmalata sóiledi: «Qazaq  elinde foto bar, mektep joq, bolsa da jýielenbegen. Qazaq fotogha týsirudi óner dep bilmeydi. Foto óneri joq últ últ pa ózi?»  – dep shamyrqanady.

«Ras-au»  deymin men ishtey. Shynymen. Fotoóneri joq últ últ pa? Barymyzdy orys fotoóneri ókilderine artyp sap, aqsaq qoyday sýiretilip, qay órkeniyetting sonynan baramyz? «An» jep qoymay ma? Al, últtyq karikaturasy joq últ she? Últ pa? Jalghyz Ghalym Smaghúlúly qay jyrtyghymyzgha jamau bolady? Onyng ózin «jalghyzym» dep qasterlep jýrmiz be ózi?  Ghalym Smaghúlúly últtyghymyzdyng ainasy emes pe әueli? Ol bolmasa, tipti, jyrym-jyrym tuyrlyghymyz jalpyldap, ýiimizdi jel kóterip keter edi ghoy? Al, kino she? Kinomyz últtyq pa ózi?

Jogharydaghy mәseleler jaraydy, elenbey, nazardan qaghys qaldy deyik, al, proletariattyng kósemi, bәrin aldyn ala sezip, bilip otyratyn Lenin aitqan: «Iz vseh iskusstv dlya nas vajneyshim yavlyaetsya kino» she? Dangharaday qylyp salghan «Qazaqfilimimiz» bar emes pe? Ony nege nazardan qaghys qaldyrghanbyz? Osy dangharaday «Qazaqfilimimizden» jylyna orta eseppen bes-alty filim shyghady, olar nege bizding «últtyq» degen ólshemimizge kelmey jatyr? Biz sonda sonsha milliardtardy shyghyndap, «bala-shaghanyng auzynan jyryp» kim ýshin, ne ýshin filim týsirip jatyrmyz, eger olar últ ruhyna dem bermese? Birden baybalam salyp ketip jatyrmyz, degenmen, kinomyzdyng qazirgi týri shynymen jýikege shy jýgirtkendey…

«Jyltyraghannyng bәri altyn emes» deydi atam qazaq.  Dәl qazirgi uaqytta babalarymyzdan qalghan osy asyl sózge zeyin qoyyp, zer salsaq, kóp nәrsege kózimiz jeter edi. Yaghni, últtyq kino dep syrtyn jyltyratqan dýniyelerding ishin jaryp kórgen lәzim, ne aqtarylar eken…

Jetpis jyl últtyghymyzdy túsaulap kelgen Kenes odaghyna ortaq iydeologiya marksistik iydeo-logiyadan bastau alary týsinikti. «Marksistik iydeologiya negizinde últtyng negizgi sayasy komponenti joyylyp, etnos dengeyine deyin tómendegen». Yaghni, ondaghy ortaq maqsat – kommunizm bolghandyqtan, últymyzdyn  jany men jýregi – til men dil barynsha túnshyqtyrylyp, orys tili qarym-qatynas qúraly retinde ómirimizge enip, janymyzdy da jaulay bastaghan. Al, tili men dilinen aiyrylghan júrttan últtyq dýnie kýtu mýmkin be?

Kenes ókimeti erterek bel alyp ketken últtyq әdebiyetke auyz salghanymen, azuyn basyp jata almaghasyn, әure bolghan joq, al, kinony myqtap qolgha aldy.  Lenin ýshin «ónerding manyzdysy» Kenes ókimeti ýshin de qúndy bolary týsinikti, әriyne. Qazaqtyng kino ónerining tarihyn kinotanushylar 1937 jyly týsirilgen «Amangeldi» filiminen bastaghysy keledi. Bastap ta jýr. Oghan aitatyn dәleli – filim qazaq dalasynda týsirilgen. Keyipkeri –  qazaq. Ssenariyin jazghandar da qazaqtar – B.Mayliyn, Gh.Mýsirepov (onyng ózinde olargha Vsevolod Ivanov degendi qosaqtap qoyghan), tek rejisseri ghana orys.

Endi biri qazaq kinosy tarihyn 1954 jyldan, yaghny Gh.Mýsirepovtin  «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» piesasynyng izimen týsirgen Shәken Aymanovtyng «Mahabbat turaly anyz» filiminen beri tartqandy jón sanaydy. Búl endi aqylgha qonymdy bolghanymen «ambisiyamyzgha» qonynqyramay túr. Sebebi, K.Gekkeli degen aty orys, kinoóner әleminde onsha tanys emes jandy qoishy rejisserlikke qosaqtap qoyghan. Osylay qosaqtaudan arylmaghan kinoónerimiz býginge deyin bireumen janaspasa jýre almaytynday dәrejege jetken. Kenes kezeninde Qazaq elinde týsirilgen filimderding sanyna jete almassyz, al onyng qazaq ruhyna qyzmet etip jatqany qansha? Sausaqpen sanarlyq-aq… Ókinishti.

«Jә» deyik, Kenes ókimeti endi ortaq qazangha qarap, ortaq mýddeni kózdedi, ony synaghanymyz ólgen adamdy tómpeshtegenmen birdey bolyp shyghady. Biz tәuelsizdik alghan tústan, joq, odan da beri – keyingi bes-alty jylda jaryq kórgen filimderdi saralap kóreyikshi.

2010 jyly Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» Aksionerlik qoghamynda «Ironiya lubviy» degen filim dýniyege kelgen. Budjeti – 2 million dollar. Áuelgi ssenariy avtorlary D.Rýstembekov pen D.Kýmisbaev edi, sonyra kinostudiya basshylary filimdi «jetildirmekke» Mәskeu asyrdy da, ol jaqtan A.Zenzinov, V.Zabalueva degen avtorlardy, A.Chernyaev degen rejisserdi, Davletiyarov degen produserdi tizbekke alyp oraldy. Filim Mәskeude týsirildi. Búl filim turaly kóp sozyp qayteyik, kartinadan qazaq últyn da, úlysyn da kóre almaysyz. Bas keyipker – reseylik, biraq qúshaghyna qysqan qyzy qazaq (Á.Saghatova somdaydy ol róldi). Ruhyndy bayytar ne mәn, ne maghyna bolsashy… Jarnamasy súmdyq boldy. «At qúiryghyna salynghan» boyjetkenning sureti qalanyng әr búryshynan tabylatyn. Últ ziyalylary shulap-shulap qoyghan.

Sol jyly «Vozvrashenie v A» degen filim jaryq kórdi. Áuelde onyng ssenariyin D.Amantay men Gh.Nasyrov jazdy. Bastapqy aty «Qara mayor» bolatyn. Kәdimgi Aughan soghysynyng qaharmany, «qara mayor» atanyp ketken jannyng erlik isteri men ómiri kestelengen edi ssenariyde. «Auyldaghynyng auzy sasyq», nesi jaqpay qalghanyn, ony da «qyrnap-sýrmekke» Mәskeu attandyrdy basshylyq. Danqty rejisser-ssenarist Andron Konchalovskiyding úly Egor Konchalovskiy tandaldy rejisserlikke. Qazan qoldan ketken son, qúlaghyn qalay shygharu ózgening erkinde qalmay ma? Egorymyz qasyna Moiyseenko, Novotoskiy-Vlasov degen ssenaristerin alyp, shygharmany bilgeninshe kergilep, keskilep baqty. Sosyn jamady, jasqady. Filim shyqty. Shyqqansha shuyldatyp, dabyralatyp bitti. Alghashqy kórsetilimin darday qylyp sol jylghy Halyqaralyq «Euraziya» kinofestivalining ashylu saltanatyna sәikestirdi. Kórdik. Danghaza muzyka, әsiredybystar men effektilerdi qiilastyryp, әreketterdi týzip shyqqan. Taghdyr joq, ýlken polotnolargha tәn bayyptylyq joq. Eki saghattyq klip kórgendey әserde bolasyz. Qazaqylyqtan, qazaqtyng janynan mysqalday júrnaq qalmaghan. Sonda deymiz-au, búl jobany Mәskeuding kinomamandaryna (ortaqol kinomamandaryna, әriyne. Bolmasa, Egordyng ózi aitpady ma, «әkem – kino-ónermen, men kinoindustriyamen ainalysamyn» dep…) bergendegi maqsaty ne? Jetildiru me, jelkesin qii ma? Ol kinony kórgender bar ma eken býginde? Esterinde ne qaldy eken? Otansýigishtik, eljandylyq qasitterdi qúya aldy ma boylaryna? Qazaqtyng batyrynyng jantebirenter túlghasyn mýsindep bere aldy ma? Filimning budjeti – 5 million dollar! Shynymyzdy aitayyq, múnday aqshagha B.Maylinnin, J.Aymauytovtyn,  Gh.Mýsirepovtin, qaysybirin tizip aita beremiz,  qalghan jeti jýz jazushynyng kez kelgen qazaqy shygharmalarynyng izimen qazaqy ruhymyzdy jelbiretip túryp, on kino týsiruge bolar edi… Sonshama aqshany kóldeneng kók attylardyng taqymyna qystyryp, bóktergilerine baylap beretindey ne boldy? Sonday ortaqol kinomamany ózimizden de tabylatyn edi ghoy?!

Sol jyly óndiriske ketip, aragha eki jyl salyp taghy bir dýdәmal dýnie («dýregey dýniye» desek avtorlardyng namysyna tiyermiz) keldi dýniyege. Áuelgi atauy «Virtualinaya lubovi. RU» bolatyn. Aty aityp túrghanday-aq, filim  orys jastary ómirining bir qyryn sóz etetin. Sol kezde bel alghan әleumettik jelidegi qarym-qatynas, onyng jastar túrmys-tirshiligindegi róli, basqa da avtorlar qyzyqty dep tapqan oqighalar qamtylghan-tyn. Tek biz týsinbegen bir nәrse bar edi: múnyng qazaq júrtyna qanday qatysy bar? Bizdin  tirshiligimizden mýldem alshaq búl nәrseni nege (qansha dýniyemizdi ysyryp qoyyp!) «Qazaqfilim» qolgha aluy kerek? Filimning ssenariyi osy joldardyng avtorynyng da qolyna týsken. Ssenariyding Reseyding sansyz kóp kinokompaniyalarynyng birazynyng tabaldyryghyn tozdyrghany kórinip túrdy. Biraz adam attaryn «el ómirine layyqtamaq bolyp» qazaqshalaghan eken, biraq key tústa әlgi keyipkerding aty bayaghy orys esimimen sopang etip shyghyp qalyp jatty. Jiberip alghan ghoy arasynda… Filim shyqty. Sol bayaghy qalypty formadan alys ketpegen. Bas keyipker jigit – reseylik. Artur Smolyaninov. Bas keyipker qyz da reseylik, biraq qazaq qyz. Aqyry avtorlar ózderining әuelgi oilaryn jasyra almaghan. Filim reseylikterding auditoriyasyna layyqtalghan.

Solardyng filimi.  Al, oghan ketken aqsha bizdiki, yaghny budjeti – 2,4 million dollar. Kórkemdigi… ne deyik… syn kótermeydi, bir sózben aitqanda. Aytpaqshy, filim shyghar uaqytta tuyndynyng atyn «qazaqshalaghan». Qalay dep deysizder me? «Nerealinaya lubvi. KZ»! Al, endeshe!

Jaraydy, jogharyda sóz bolghan filimder endi  orys kinomamandaryna «ózimiz sýikenip» tauyp alghan bas auruymyz, al óz mamandarymyz jasaghan filimder nege últ janynan aulaq qonghan? Senbeseniz, tizeyik: Sol 2011-12  jyldary  «Qazaqfilimde» «Kniga legend: Tainstvennyy les» degen balalargha arnalghan filim jaryq kórdi. Avtory Ahat Ibraev degen jas jigit. Estuimizshe, AQSh-tyng әldebir shtatynda kinoónerding oquyn tauysyp kelgen maman eken. Filimning shemalyq sujet jelisine tiyispey-aq qoyayyq, al týrine, poshymyna qarap qaljasynan týnilerliktey  eken. Filimning әuelgi titrlerining kalligrafiyalyq tanbalanuynan  bastap gollivudtyq filimderdin,  naqtyraq aitqanda, aghylshyn jazushysy Djoan Roulingting «Garry Potter»  romanynyn  jelisimen  týsirilgen  filim  estetikasy kózge úrady. Sol atmosfera, sol qarakólenke orman, sol tektes tegi shatasqan qiyal-ghajayyp keyipkerler. Últymyzgha tәn týr men sipattan mysqal bolsashy. Qúday-ou, biz nege balalarymyzgha aq ter, kók ter bolyp qazaq ertegilerin aitamyz, oqytamyz, tendep baspadan shygharamyz, eger qiyaldaryna ornygha bastaghan ol keyipkerler (óz keyipkerlerimiz) kinodan kórinis tappasa, sanalaryna týsken dәnek ekranda zorayyp, kórinbese, jemisin bermese?

Sol kezderi jaryq kórgen «Skaz o rozovom zayse» (rejisseri F.Sharipov), «Super Baha» (rejisserleri T.Baytukenov, T.Qasymjanov), «Rady budushego» (rejisseri IY.Saginov), «Obratnaya storona 2» (rejisseri M.Kunarova), «Puti boksera» (rejisseri F.Sharipov) atty filimder turaly da osy mәnzeldes sóz qozghaugha bolady. Basy men baqayshaghyna deyin basqa tilde, basqa dildegi filimder.

Biraq, ssenariyi memlekettik tilde jazylyp, qoyylymyna deyin últtyq naqysh menmúndalaghan bir-eki filim bolghanyn aita ketpesek, әdiletsizdik bolar edi. Olar: «Aqqyz» (rejisseri J.Jetiruov) jәne «Jel qyzy» (rejisseri J.Poshanov). Búlardyng budjeti 200-300 myng dollardan asqan joq, jalaulatyp jarnamalap jatqandaryn da bayqamadyq. Mine, bizding hal!

«Qazaqfilimnin» qatysuymen taza Reseylik filimder de týsirile beredi. Oghan dәlel B.Hudoynazarovtyng «V ojidaniy morya» filimi men P.Chuhray bastap, A.Kotto ayaqtaghan «Ispytaniye» filimderi.

«Qazaqfilimnin» songhy bes-alty jyldaghy ústanymy «kórermenderge arnalghan kino» úranymen iske asyp jatqanday. Naqtyraq aitsaq, kino kórermen nazaryn ózine tez audara qoysa, sol jetistik degen týsinik bolsa kerek. Osy jolda qazaqtyng mandayyna bitken jalghyz kinostudiyanyng basshylary kóp oilanyp, bas qatyrmady (mýmkin, kerisinshe, úzaq tolghanyp), gollivudyq dayyn modelidi iykemdey qoydy. Qaytken kýnde de kórermenderdi moldap tartu, sol arqyly aqsha da әkelu basty maqsattaryna ainaldy. Biraq múnday modelidi birden aldygha almas ýshin, әueli eldegi әleumettik ahualdy andap alghan dúrys bolar edi. Ýlken qarjygha týsirilgen filim ózin-ózi aqtau ýshin sol kinoónim týsirilgen tilde kóretin shamamen 200 million halqy boluy kerek. Al bizding elde 16 million adam bar, onyng kinoteatrgha baratyn bóligin 10 million dep sanaghan kýnning ózinde әlgi «qazaqstandyq-gollivudtyq ekshnynyz» shyqqan shyghynynyng jartysyn da jaba almas edi. Onyng ýstine, bizde tildik birkelkilik joq. Sol sebepti, auditoriya tútastyghy da joq.  Biz jogharyda ataghan filimderding bәri sol kommersiyalyq mýddede aqsha tabady dep jasalghan tuyndylar. Qaydan? Shyqqan shyghyndarynyng shiyregin de jaba alghan joq olar. Sebebi, onday qalypta Gollivudta, Reseyde myndap filimder shyghyp jatyr, olar emin-erkin elimizde kórsetilip jatyr, «kalikany» qaytsin júrt?

QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly:

– «Hozyaeva», «Uroky garmoniiy», «Rieltor»… Kórgen bolarsyzdar? Syn kótermeydi! Adamda namys degen boluy kerek qoy?! Qazaq halqyn masqara qylyp kórsetu kimge kerek? Nege bizding әl-Farabi, Shәmshi Qaldayaqov turaly birde-bir filimimiz joq? Bauyrjan Momyshúly turaly shaghyn serial týsirdik. Nege kórkem filim týsirmeymiz?

«Qazaqfilim» jekelegen adamdardyng menshigi emes. Belgili bir adamdardy jinap alghan. Solar ghana jana filim týsiredi. Al basqa rejisserler «Qazaqfilimge» juymaydy. Búlay bolmauy kerek! «Tandauly» rejisserlardyng tuyndylary syn kóterse meyli eken, olardyng týsirgenin shetel týgili, óz kórermenimiz bilmeydi.

Kino sayasatyn nyqtauda bizden Baltyq jaghalauy elin aitpaghanda, ózbek aghayyndar men qyrghyz aghayyndar ozdy. Olardyng elderindegi kinoteatrlar әldeqashan sandyq jýiege kóshken. Sandyq formatta budjeti óte az, últtyq filimder týsiredi olar. Budjeti az bolghan son, ony aqtau da onay. Bizge de keregi sol edi.

Ózbek aghayyndar býginde óz filimderimen, ózindik filimderimen ruhtaryn bayytyp otyr. Qazir baryp elindegi kinoteatrlaryn kórseniz, әlem-jәlem jarnama shitterinen alashapandy jetkinshekting kýlip túrghan  suretin kóresiz. Búl halyq týgelge juyq óz filimderin kóredi. Modeli biz ústanghan amerikandyq emes, ózindik. Sujettik qiylystary sәl ýndi filimderine tartyp ketetini bolmasa, salty, sanasy, tili, dili әdemi órilgen ózbek filimderi. Sana-milary orys kinosymen juylyp, gollivudpen shayylghan joq, óz baghyttaryn qalyptastyrdy, kórermenderin de soghan úiyta aldy. Tipti, qazaqtardy da úiytty dese bolady («Zuhra», «Superkelinshek» filimderin eske týsiriniz).

Áriyne, olarda da kemshilikter bar. Filimderi týgelge juyq payda tabu ýshin kórermen jeteginde ketken song oqigha, sujet barysyn sentiymentalidyq әreketter, qisyndar jaulap alghan. Sol sebepti de kórkem filimge tәn quattylyqty joghaltyp aldy. Avtorlyq filimderi joqtyng qasy. Biraq, alghan betteri dúrys, әzirge olar ruhtaryn bekitu jolynda, sosyn jandaryn bayytatyn filimderin de týsirer.

Qyrghyz filimderi de negizinen dәl osynday baghytta. Biraq olar tarazy basyn teng ústady. Olar ózderine tәn kórermenderge arnalghan halyqtyq filimdermen qosa avtorlyq baghytty qatar alyp jýrdi. Ol elde toqsanynshy jyldyng ayaghy, eki mynynshy jyldardyng bas kezinde avtorlyq filimderding has sheberi  Aktan Aryn Kubat degen azamat bir top jastardy jinap, art haus filimder sheberhanasyn qúrdy. Qazirgi qyrghyz filimderining negizin qalap, shanyraghyn ústap túrghan biraz jas sonda tәrbiyelendi. Aktan olargha shetelden granttar tartty, «Qyrghyzfilim» hal-qadirinshe kómektesti.

«Qazaqfilimnin» bir baghyty osynday joldy ústansa, ekinshi baghyt – elimizding aqyl oiy men dәrejesi – avtorlyq filimderdi damyta bergeni jón edi. Avtorlyq filimderding baghasy eshqanday materialdyq iygilikpen ólshen-beydi. Degenmen, onday filimder de qyruar payda әkeledi. Iran kinogeri Jafar Panahidyng 10 myng dollargha ghana týsirilgen «Shenber» atty filimi 45 elge satyldy demep pe edik? A.Zvyaginsevting de 400 dollargha týsirilgen «Vozvrasheniye» atty tyrnaqaldy filimi Venesiya kinofestivalinde eki birdey «Altyn arystandy» qanjyghasyna baylaghan son, әlemning 65 eline satylmap pa edi? Bizding de osylay elimizge «qarumen» emes, «aqylmen» qarjy әkeluge әreket etkenimiz abzal. Búl atalghan filimder eshqanday «vudtardyn» yqpalyna ketpegen taza últtyq filimder edi. Sonysymen baghalanady olar!

«Qazaqfilimnin» songhy bes-alty jyldaghy sipaty ózining aqquy men qazy qonghan, jaghasyn qamysy men qoghasy kómkergen shalqar kóli túryp, adasyp, birese orys barjasynyng izine týsip, týtinine qaqalyp, birese baryp «gollivudtyn» alyp kemesi jýzgen tenizge úrynghan eskeksiz qayyqty elestetetin edi. Buy budaqtap, jal-jal tolqyndy iyirip salyp, ketip bara jatqan alyp keme men ekpindi barja bizding eskeksiz qarasha qayyghymyzdy qayta-qayta jaghagha qayyryp tastaydy. Sonda da keri talpynyp qoymaymyz.

Kino óneri – óte jas. Sol sebepti, ol bolashaqtyng óneri. Memleketimizding bolashaghy osy bolashaqtyng ónerimen birge pispek, birge qalyptaspaq, birge jasaspaq! Bәrin ait ta, birin ait, osy bolashaqtyng óneri – kino últtyq ruhpen suarylmay, últynyzdyng boyy týzelmeydi! 

Daniyar Salamat

«Aq jelken», jurnaly №6. 2015 jyl

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: "Eskeksiz qayyq nemese qazaq kinosy últtyq pa?"