Býgin taghy kóshening qaq ortasynan ótip bara jatyr. Tolqynday jayylghan shashtary, tenizding asau tolqynynday jaghagha ýlken kýshpen kelip, keri ketip jatqanday bir orynda túrmay, qara qoy shashy jyltyrap kózding jauyn alady. Jýrip ótken jolynda qalghan artyndaghylardyng kóbisi kýbir ete týsedi. Mynanday súlulyqty Jaratushym әrkimning mandayyna jaza bermeydi. Kórgendering týgeli «pah, shirkin!» - dep tamsanatyn. Myng búralyp ketip bara jatqan qyz osynyng barlyghyn týsinetin jәne odan әrimen únay týsu ýshin erekshe әreketterge de baryp jatatyn.

Syrttay kórkine ghashyq bolyp, ishtey batyly jetpey jýrgen jigitter kýnnen-kýnge kóbeyip jatty. Ony kórgisi keletinder jýretin jolynda kýtip túrudy shyghardy. Oqugha kele jatqanda kórip qalghysy keletinder payda boldy. Joldyng ortasynan ýlken qyzmettegi adamdy kýtip túrghanday jarylyp ashylyp býkil kózder soghan qarap túratyn. Uniyversiytetting esiginen kirgenshe kózin basqa jaqqa jibermesten, talmay, almay qarap túratyn.
Qyzdyng ózi de oqu ornyna shyqpas búryn úzaq dayyndalady. Aynanyng aldynda әrlenip kóp túrady. Kirpigin tartady, qasyn retteydi, erinin әdemilep qyzylmen boyap, shashynyng әr talyn qarap, ýstine ýilesetin kiyimin kiyip san saghattan song dalagha shyghady. Aulasynyng esiginen attap shyghysymen «Mәssaghan!» -desken júrt. Biraq sol bir sózderdi qyzdyng betine baryp «tars!» etkizip aitugha eshkimning batyly jete bermeydi. Syrtynan sýiek kórgen ash itterdey, auyzdaryn ashyp, tilderin týsirip, entigip túrady. Qyz bәrin kózining astymen kóredi, bayqaydy. Biraq toqtap kórgen emes, әr jigitting aldynan әr adymyn sanap kete beredi. Kórgender bolsa kózimen qyzyn shygharyp salghan erinshek jigitterdey әr alysyn әdemilikpen qarap túrady.

 Zamanauy kiyimderdi ýstine alghashqylardyng biri bolyp kiyedi. Tyrtysqan, jabysqan kiyimderdi kóp kiymesede júqalau kiyim-keshekterge әues boldy.

Qys keldi. Qystyng qatty ayazynnyng ayamay túrghan sәti. Álgi qyz ýstine әdemishe kiyilgen palito, jaghasynda týlki iyrektelip jatqanday, jýni qalyng terisi bar, kýshtirek kiyimmen keledi.   Súlulyghynda min joq.  Sipattaugha sóz tappaytyndar shynyltyr ayazgha qaramastan shaqyr-shúqyr etkizip qardy ayamay basyp kele jatqan qyzdyng jýrisine erekshe kózqaraspen qarap túrady.  Shashy sol qalpy. Jayylyp keledi. Ár basqan qadamyna sәikes shashyda adymyna qaray eki jaqqa kezekpe-kezek auyp keledi. Osynyng ózi súlulyghyn baghalap jýrgenderding jýregin qaryp ketetin. Osy beyneni kóru ýshin ainalasyndaghylar tapjylmay túratyn.

Ýlkender qauymynan eskertpelerdi jii alghanymen birde bireuin qúlaghyna ilip, aitqandaryn istemegen. Ýnemi qyzdyng óz degeni bolatyn. Búl jaqsy-aq, biraq shetten asypta ketetin tústary joq emes. Oqu ornyna ózimen keyde qatarlasyp keletin ústazy bolatyn. Ekeui bir zәulim kópqabatty ýide túratyn. Jol boyyna әngime aityp, әr nәrseni talqylaytyn. Ol kisi óz qyzynday qamqorlyq tanytyp, janashyrlyq bildirip jýretin. Keybir oiy tayazdar ózgeshe sózde shygharatyn.
 Birde kópqabatty ýidi erekshe dauys jaylap ketti. Jan dauysy shyghyp jatyr. Ústazyna jýgirip kelgen kelesi bir kórshisi:

- Jýriniz, bolynyz, auyr tiyip jatyr – dedi.

Týk týsinbesten múghalimde kelgen kórshisining artynan ilese jóneldi. Jýgirip jetse bir bólmeni ghana emes kópqabatty alyp jatqan dauys iyesin kórdi.Ózining bólmesinde aighaylap jatqan qyzdy kórgende jan jýregi eljirep ketti.  Qos qolymen basyn ústap alyp enkildep jylap jatyr, kóz jasy tolastar emes.  Jan-jaghynan qaumalap túrghan kórshileri birden auruhanagha aparudy jón sanaydy. Qyzdyng basyn qalyng etip orap, kóterip әr baspaldaqty sanap týsti. Kishkene qozghalyp ketse, bolmasa kóterip kele jatqandar tepe-tendikterin saqtay almay qalsa qyzdyng jan dauysy shyghyp ketedi. Eptep, jaymen, saghat sanap, aqyryndap týsirip, auruhanagha alyp keldi. Qyz sodan beri úzaq uaqyt kóleminde auruhana tósegine tanyldy.

 Jarty jyl, alty ay uaqyt kóleminde qyz auruhanada jatty. Auruhanadan shyqty. Kelgen sәtte kórshileri tanymay qaldy. Kórgenderi:

- Mynau sol qyz ba?-desti. Ras, búl sәtte qyzdyng týrin sipattap beru mýmkin emes edi. Búrynghy jinishkelik, aryqtyq joq tamaqtyng týgelin tauysqan adamday semirip ketken, minezi ashyq, júmsaq emes ashulanshaq, shataqtau bolyp ketken. Kóp ózgeriske úshyraghan. Búryn әr búryshta tosyp túryp, jýrisine tamsanatyn jigitterding bireu qazir kelip qaraghysy kelmeytini anyq. Sol sәtterdi qyz erekshe qyzyghushylyqpen eske alyp, ýlken ókinishin jasyrmady.

Ústazy bilmek bolyp auruhanagha arnayy bardy. Osynsha ýlkeyip, adam tanymastay etken qanday auru ol? Kishkene kýn búzylsa basyn ústaytyny nesi? Osy bir saualdargha jauapta tapty. Qystyng qytymyr sәtinde basyn ashyq, shashyn jayyp jýrgenning saldary eken.  «Meningiyt» - basqa suyq ótkennen payda bolatyn ýlken dert, jazylmas auru. Bet-beyne,  týr-symbaty әdemi, súlu bolghanynmen ishki jan-dýniyesi las bolyp jatqan jaqsy emes. Súlulyqty saqtay bilgen jan ghana naq, shyn súlu bolmaq.

Serik QANTAEV.

Abai.kz