Sәrsenbi, 13 Qarasha 2024
Ádebiyet 5907 0 pikir 22 Mausym, 2015 saghat 07:05

GABOR KIShSh. SAYQYMAZAQ ÁLEM KÝLDIRGINING KÓZIMEN

 

Aqyn әri jazushy. 1976 jyly Sekeshfehervarda (Majarstan) dýniyege kelgen. Birneshe respublikalyq әdeby syilyqtyng iyegeri. Búl qalamgerding tuyndylaryn audarghan sebebim, qazaq oqyrmandaryn qazirgi majar әdebiyetining jas buynynyng nemen tynystap, shygharmalarynda qanday oy qozghaytyndyghymen  tanystyrghym keldi.

Audarylghan әngimeler jazushynyng (Bohócvilág bohóc szemmel) „Sayqymazaq әlem kýldirgining kózimen” (2012) atty óleng jәne әngimeler jinaghynan alyndy.

 

            11 qyrkýiek nemese terror túmany

2001.09.11 oqighasyn eske alu

Abe úiqyly-oyau shyryldauyq saghatty basty, tanghy tórt jarym. Ádettegidey bir kerilip, bir ynyrandy da, aqyryn tóseginen túrdy. 2011 jyldyng qyrkýiegining tәnerteninde de sol búrynghy әdettegi tirligin bastady. Basqa kýnderi ne istese, býgin de sol kýibeng tirlik. Juynyp, tisin tazalap, kofesin iship, toqashyn jep, balalar bólmesine kirip, balasynyng mandayyna ernin tiygizdi. «ϴmirim netken ghajap edi»,  dep oilady. Áyelin oyatyp, oghan da keshke deyin sau bol aityp, kóligine mindi.

Aldymen dosyna soqty. Kýnde dosyn júmysqa alyp baratyn. Abe Zelmenovich ortodoks evrey, on eki mýshesi sau,  al dosy Edvard bolsa  hristian, eki ayaqsyz jarymjan. Bala kýninen arbagha tanylsa da, baqytty adam edi. Qazirgi medisinanyng jetistikterining arqasynda әieli perishtedey sýikimdi qyz syilaghan. Qos dóngelekte otyrsa da, eshkimnen kem emes edi. Abemen erteden dos bolatyn. Dýniyejýzilik sauda ýiining soltýstik múnarasynyng jiyrma jetinshi qabatynda birge júmys isteytin. Búl joly da júmystaryna keshikpey jetti. Qyzmetteri adam armandaytynday keremet emes, biraq alyp mashinanyn  tetikteri sekildi edi. Eger bir tetigi isten shyqsa, arba da toqtap qalatyn. Búlar ózderin sol tetikterge úqsatyp, júmysta kerekti ekenderin oilap, kónilderine quat jinaytyn. Qiyn kýnderde de osy oy olardy algha jetelegen.

Býgin de júmysqa kiriskenderine de kóp bolghan joq edi. Saghat segiz  elu bes minut bolghanda, ghimarat qatty silkindi. Ne bolghanyn búlar týsiner emes, degenmen, bir jamandyqtyng bolghanyn ishteri sezdi. Qas-qaghym sәtte әdepki jaybaraqat tirlikting súrqy qashyp, dýnie astan-kesteng boldy da ketti. Edvard Abege: «Sen qash» dedi, biraq Abe Edvardtyng әriptesin bosatyp, dosynyng janynda ózi qaldy. Týtin qonglana týsti. Abe otbasyna telefon shalyp: «Ne bolghanyn ózimiz de týsiner emespiz. Biraq aman-esenbiz, kómek kýtip otyrmyz. Uayymdamandar, kóp úzamay ýide bolamyz», –  dedi.  Sonan song Edvardtyng ýy telefonynyng nómirin terip, tútqany dosyna berdi. Ed әielimen, sonan song qyzymen bir-eki sóz ghana  almasyp ýlgerdi, jeli ýzilip ketti. Abe dosyn: «Qoryqpa, qazir kelip, bizdi qútqarady», – dep sendirumen boldy, biraq ishi alay-dýley. Abening búl sabyrlylyghy Edting kóniline de senim úyalatyp, ekeui de ýnsiz belgisiz kómekti kýtumen boldy. Jarylystan bir saghat keyin múnara byt-shyt bop qirap qúlap, eki dosqa mola bolyp qaldy. Sol kýni ekeuin otbasylary eki kózderi tórt bolyp kýtumen boldy. Seysenbining shuaqty kýninde júmysqa ketken edi ghoy. Álemning әr tarapynan kelip júmys istep jatqan basqa ýsh myng adam sekildi olar da júmysqa ketken. Ajal auzynan jetken sәlem Abe men Edting dostyghy, ózimshildikten ada dos kónil turaly boldy. Jandary jannatta shalqyghay! 

Oyyn bitti!

Bәrine nýkte qoyatyn kez keldi.  Oiynnyng  sony. Kýndelikti tirlikting kólenkesinen qashyp shyghamyn. Býgin ózimmen kýresting sony! Jasandy jýzdi laqtyramyn. Kim ekenimdi aqtaryp salghym keledi. Qarandar, mine! Myna týrim únay ma? Joq? Eshtene etpeydi. Osy týrimdi de әli-aq jaqsy kórip ketesinder. Býginnen bastap, qobdishany ashyp, ishinen kýnde bir jýz alyp, ainanyng aldyna otyryp alyp, sol kýndik jasandy jýzdi betime japsyramyn. IYә, oghan sәl jymiys, ótirik  marapat aitudy, qalasa bas iyzeudi, jalghan jany ashyghansyp qaraudy jamaymyn, tipti túzsyz kóz jasyn da qosyp qoyamyn… Bar bolghany osylar. Jasandy jýz dayyn,  endi aqyryn jolgha shyghugha da bolady. Betimdegi boyaudyng astynda óksip jylap túrghan janym bar ekenimen eshkimning sharuasy joq. Ishim quys bop ómir sýruge mәjbýrligim janyma batady. Amal ne, sender meni dәl solay kórgilering keledi. Qalasan, kýlemin, saqyldap túryp kýlemin. Tipti saghan qosylyp, jylaymyn, әueli sen ýshin janym qatty auyrghansyp túramyn. Seni qorghap-qorshap, jel jaghyna qalqan bolamyn. Al men ózim qaydamyn sonda? Sayqymazaq kýldirgishti kim jaqsy kóredi? Jasandy jýzimdi janbyr juyp ketsin dep edim, ol da bir tamshysyn qimay qoydy.  Jýregim jalghyzdyqtan qarsy aiyrylyp, qansyrap túr. IYә, qazir dýrsildep soghyp túr, al erteng oyanbay qoysam qaytesin? Mening joqtyghymdy bayqamay da qalarsyn?! Mensiz de myna dýnie shyr ainalyp, dóngelenip túra berer. Shynayy jýzimdi bilgisi keletin adam bәribir joq. IYә, shyn kelbetim qazir kórip túrghanynday, әlem-jәlem boyauly, súlu emes shyghar, biraq ol – shynayy. Shynayylyq shynynda da bolghan bir kezde. Ádemi gýl sekildi edi, júparynan bas ainalatyn. Al býgin tek qúrghaq sabaghy ghana qalghan. Qazir jasandylyq sәnge ainalghan. Men –  sayqymazaq kýldirgishpin, qanday beynede kórging kelse, sol keyipke enemin. Ne qalasan, sol bolamyn.  Qazir bәri adamdardyng baqay esebine baghynghan. Solardyng degeni bolsa, júmaq ornady dey ber. Sol ýshin adamdar jasandy jýzdi ilip alugha qarsy emes. Olay bolmasa, sharuasy bitip, shang qabady. Árbir jasandy jýzding artynda shynyrau jalghyzdyq bar. Men de jalghyzbyn. Erten   qasymnan ótip bara jatqan әldekim toqtap, janymdy topyraqtan kóterer me eken? Betimdegi tozandy sýrter me eken? «Kel, sayqymazaq kýldirgish, tanysayyq. Maghan sening shyn ózing kereksin!» der me eken? Shyn beynemdi kórsetuge batylym barar ma eken? Áy, qaydam, boyausyz sayqymazaq kýldirgi kimge kerek deysin? Oiyn bitti … 

 

Qúm-mahabbat

Úsaq qúm týiirshikteri shól dalanyng mәngilik tynshymaytyn boranymen úshyp barady. Sheksizdikke jútylyp jatyr. Mayda qúm týiirshikteri tozangha ainalyp, qatty jel soghyp, olardy mәngilik baqyt pen tynyshtyq mekenine alyp ketedi. Býgin barlyghy bir jerde, biraq erteng jel olardy qayda aparatynyn kim bilsin? Mýmkin bәri bir jerge kósher, mýmkin taryday shashylyp әr jerde qalar. Azdap jauyn jauyp ótse, jón bolar edi. Jauyn suynan qúm týiirshikteri birigip, jelge qarsy túryp, birge bolar edi, jaqsylyqty da jamandyqty da birge keship, birge kósher edi. Tek keyde kenet kýn jarqyrap, qúm týiirshikterin qúrghatyp, jaryghymen kóz qaryqtyrady. Bir-birine aiyrylmastay qarmanghan qúm týiirshikteri lezde ydyrap, mәngilik mahabbattyng ghúmyry ayaqtalady. Sýigen jýrek bayansyz bolyp shyghady. Kýnde basqa, kýnde jana tirlik. Keshegining bәri – ótken-ketken, bayansyz estelik. Myng boyauly býgingi kýn ghana tanghajayyp súlu. Keshegining bәri –jalghan. Keshe qolynnan kim ústaghany endi manyzdy emes. Týiirshik jalghyz da ózining qayratty әri berik bola alatynyna, qasyna ileser  bireuding tabylatynyna senimdi. Million qúm týiirshigi mahabbat dalasynda baqytqa zar. Eshqashan jetip bolmaytyn bir mekenge asyghady. Janynda ilesip kele jatqandy kózine de ilmeydi. Sóitip ansaghan mahabbatyn tappay da ketui mýmkin. Men sol dalany kýzetip, keyde jaraly jýrekterding basyn qosyp jýrgen jay bir diuanamyn.

Audarghan    Raushangýl Zaqanqyzy,

aqyn, audarmashy  

Majarstan, Seged

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1231
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2945
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 3290