Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3651 0 pikir 2 Jeltoqsan, 2015 saghat 03:00

.«ELBASY JÁNE ONTÝSTIK»

Shymkent qalasyndaghy Beyneleu óneri múrajayynda QR Túnghysh Preziydenti kýnine oray, Elbasynyng ómiri men qyzmetine arnalghan «Elbasy jәne Ontýstik» atty fotokórme ashyldy.

Fotosuretter kórmesinde Memleket Basshysynyng Ontýstik Qazaqstan oblysyna kelgen júmys sapary jәne ónirdegi әleumettik nysandar men óndiris oryndaryn aralaghan sәtteri beynelengen. Suretterdi jergilikti fotograftar týsirgen. Kórmege qoyylghan fotosuretter Preziydenttin

kәsiporyn újymymen, jastarmen jәne qarapayym enbek adamdarymen kezdesken sәtindegi kónil-kýii beynelengen.

Fotokórmenning ashyluyna Shymkent qalasy әkimining orynbasary Qayrat Núrtay qatysty. Kórmege kelgen qonaqtardy Túnghysh Preziydent kýni merekesimen qúttyqtaghan Q.Núrtay Elbasynyng tәuelsizdik túghyryn túraqty etuge jәne elimizding әlemdik dengeydegi mәrtebesin kóteruge qosqan sýbeli ýlesi men enbegin erekshe atap ótti. Kórme 10 jeltoqsangha deyin jalghasyn tabatyn bolady.

Elbasymyz: «Qazaq tili ýsh tilding bireui bolyp qalmaydy. Ýsh tilding birinshisi, negizgisi, bastysy, manyzdysy bola beredi. Qazaq tili – Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili»  dep atap kórsetken.

 Til – qasterli de, qasiyetti úghym. Ol әrbir adamgha ana sýtimen birge enip, qalyptasady. Ana tilin sýigen adam – tughan jerin, elin, Otanyn, atamekenin sýiedi degen sóz.  Al, múnyng bәri – adam balasy ýshin eng qasiyetti úghymdar. Ómirding almastay qyryn, abzal syryn týsine biluine basty  sebepker – ana tili.

Sonymen, qazaq tili – dәstýrli, túraqty, qatang tildik normasy bar, stilidik tarmaqtary saralanghan, jalpy halyqtyq tilden últtyq dengeyge kóterilgen til.

Bizding ana tilimiz — qazaq tili:

—  týpki týrin saqtaghan týrki tuystas bayyrghy til;

—  ejelden jazba mәdeniyeti bar til;

—  әdeby til, jergilikti til (dialekti), sóileu tili, qarapayym sóileu tili tәrizdi formalary bar;

—  demografiyalyq tiregi myqty últtyq til;

—  qúrylym-qúrylysy kemeldengen til;

—  egemendi Qazaqstan Respublikasy óz qamqorlyghyna alghan memlekettik til.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini, tilge degen qúrmet – halyqqa degen qúrmet. Til mәrtebesi – el mereyi. Tilsiz halyqtyn, elding ómir sýrui mýmkin emes. Álem tanyghan el bolu ýshin tilimizding mәrtebesin biyiktetuimiz kerek.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5339