Songhy kezderi elimizde ózine-ózi qol júmsau faktileri jiyilep ketkendigi turaly búqaralyq aqparat qúraldary dabyl qaghuda. Mysaly, biylghy jyldyng qazan aiynyng ayaq sheninde Shymkent qalasynyng 13 jasar túrghyny 9-qabattan sekirip ketti. 29-qazan kýni qala túrghyndary 42 jasar azamattyng «Mega Shymkent» cauda ortalyghynyng tóbesinen ózin-ózi tastap jibergenin kórdi. 9-qarashada 49 jasar әpkeli-sinili azamatshalar Almatydaghy  «Merey» sauda ortalyghynyng ýstinen qúlady. Al 11-qarashada Semey qalasynyng 25 jasar túrghyny qyzymen renjisip qalghany ýshin ózin-ózi órtep jiberdi. 24-qarasha kýni Taraz qalasyndaghy «Núr Otan» kensesining aldynda 20 jasar Erlan Bektibaev ózin órtep jiberdi. Ózining osynday qadamgha baruyna qúqyq qorghaushylardy aiyptap, jergilikti polisiyanyng qysymyna, naqaq jalasyna shydamaghanyn aitty.

Qazaqstan: En... En... En...

Ortalyq Aziyagha jetekshilik etetin memleketimiz turaly biraz derekterge nazar audaryp kóreyikshi. Áueli, Qazaqstan – TMD  ishinde ajyrasu faktisi eng kóp memleketterding qatarynda. Jatyrynan shyqqan jartykesh býldirshinderin jetimder ýiine tastap ketetin «kókek» analardyng da sany elimizde kýn sanap artyp keledi. Shylymqorlar men alkogolidik ishimdikke әuesterding kóptiginen, TMD ishinde Qazaqstan Reseyden keyingi ekinshi oryngha taban tiregen. Sonday-aq, Qazaqstan nesie alushylar men boryshkerler sany jaghynan da aldynghy sapta... Eng jogharghy pәter baghasy men eng qymbat densaulyq saqtau salasy da bizding elde.  Eng soraqysy – adam saudasy jóninen de «aqsap-toqsap» túrghanymyz shamaly.  Kәmelet jasqa tolmaghan boyjetkender arasynda jezókshelik te kóbeygen. QR DSM statistikasyna sýiensek, kәmelet jasqa tolmaghan qyzdar arasynda jýkiti bolghandardyng sany byltyrghy jylmen salystyrghanda edәuir úlghayghan. Ayta bersen, tausylmaytyn úzyn-sonar tizim, búl. Men emes, statistika sóileydi. Búnyng bәri óz kezeginde adamnyng jýikey jýiesine, psihikasyna qysym keltiretini anyq. Jan shoshytarlyq súmdyq derekting biri biz әlem memleketteri ishinde suisid jasau jóninen 3-orynda ekenbiz. Ásirese, 10-19 jas aralyghyndaghy býldirshinder men qyzdar ólimi jóninen 1-oryndamyz. Qalay oilaysyz,  búnday ayanyshty hәlge qalay jettik?

Qazaqstanda 300 myng adam jyndy...

Jogharydaghy derekterge sýiensek,  elimizde jýike jýiesi zaqymdanghan, psihiatordyng kómegine múqtajdardyng sany aitarlyqtay kóp boluy tiyis-tin. Alayda qazaqstandyq statistika týzuishi ortalyqtar múnymen kelispeydi eken. Olardyng pikirinshe, elimizde bar-joghy 300 myng adam ghana psihikalyq auyrugha shaldyqqandar tiziminde túr. Der kezinde psihiatorlyq kómek kórsetilmeu saldarynan Qazaqstanda ózine-ózi qol júmsaushylar sany kýrt kóbeyip otyr degen pikirmen mýmkin kelisersiz.

Jaqynda BÚÚ jasaghan  әleumettik zertteuding qorytyndysy boyynsha Qazaqstan TMD elderi ishinde – densaulyghy eng nashar halyq retinde kórsetilgen. Zertteuge qatysqan 145 memleketting arasynda Qazaqstan – 111-oryngha «túraqtaghan». Al postkenestik elder arasynda eng jogharghy kórsetkish – Gruziyada (71- oryn).  Armeniya – 79- oryn, Tәjikstan – 84-oryn,  Ózbekstan – 85, Ázirbayjan – 87, Belorusi – 91, Resey – 97, Ukraina – 99-oryndargha jayghasqan. Álemdik úiymdardyng pikiri men Qazaqstandaghy Densaulyq saqtau ministrligi men Memhatshynyng derekteri nelikten bir-birine qarama-qayshy? Mysaly, QR Memlekettik hatshysy Gýlshara Ábdihalyqova hanym: «Elimizde medisina salasy kýn sanyp jandanyp keledi. Onyng jarqyn kórinisi – Qazaqstanda adamnyng ómir sýru úzaqtyghy ósip, 2014 jylmen salystyrghanda 3 jasqa artty. Qazir elimizde  búl kórsetkish 71,6 jasty qúrap otyr. Sonday-aq,  ana men bala ólimi 2010 jylmen salystyrghanda 2 esege azyyp otyr» deydi.

Týiin: Álbette, osy bir doghar derekke dau aitar adam tabylady. Degenmen, taghy bir qarapayym esepqa qaranyzshy. Mysaly, suisid jasaudyng taghy bir sebebi – júmyssyzdyq. QR Statistika komiyteti derekterine sýiensek, 2015 jyldyng tamyz aiynda elimizdegi júmyssyzdar sany – 436,8 myng adamdy nemese 4,9 %-dy qúrapty. Al 2014 jyldyng qantarynda búl kórsetkish – 472,9 myng adamdy nemese 5,2 %-dy kórsetken bolatyn.

IYә, suisid deymiz. Bәribir aitylghan sóz aitylghan jerinde qalady. Osynyng sonyna maysham alyp týsken qaysymyz bar?! Qazirgi tanda Qazaqstanda suisidting boluy sebepterin naqty zertteytin arnayy  zertteuler, ghylymy saraptama, statistikalyq esep joq. Bar bolsa – biylik tóniregindegi «jyp-jyltyr» derekter ghana. Bir jas jigit erteng ózin-ózi órtep jiberse – mәseleni ushyqtyrmay, jyly jauyp qoy kerek, bizshe.  Yaghni, tiyisti sharalardy der kezinde qoldanugha qúzyrly mekemeler qúlyq tanytpaydy. Bir ghana mysal aitynyzshy. Tarazda qúqyq qorghaushylardyng qysymyna shydamaghan órimdey jas – Erlan Bektibaevting qazasyna kinәliler jauapqa tartyldy ma? Osy mәsele týbegeyli zertteldi me? Joq. Biz bilgenimizshe, birneshe sebepti tizbelep kórdik. Alayda múnymen mәsele sheshilmeytini týsinikti. Sondyqtan da, elimiz әlem boyynsha suisid jóninen aldynghy ýshtikten týspey kele jatyr. Búl dabyl!  Jalghan statistika jyrtyghymyzdy jamamaytynyn, kemimizdi toltyrmaytynyn bizding biylik úqpaydy emes, úghady. Úqsa da әdeyi isteytin sekildi.  Óitkeni ózimizding ókimetimiz ógey bolyp barady. Onyng ógeyligi sol, eldegi bolyp jatqan jantýrshigerlik suisidterding sebebin ózinen emes, ózgeden, naqtyraq aitqanda «ólgen adam» kinәsinen izdep otyr. Suisidti psihologiyalyq dert degenimizben, sol dertke shaldyqtyratyn qoghamdyq jýie, qoghamdyq qatynastar ekenin úmyt qaldyra beremiz. Býgingidey ruhany azghyndaghan, ekonomikalyq qana emes, ruhany hәm adamy daghdarysqa túiyqtalghan qoghamda adam jany sharasyzdyqtyng qúrbany boluy zandylyq sekildi. Eger ol ógey bolmasa, osy «zandylyqty» búzyp jarar ókimetimizding ózegi nege órtenbeydi? Nege? Joq, әlde ol ókimet halyqty janazasyz jerleudi (dinimizde ózine-ózi qol júmsaghan jannyng janazasy shyqpaydy) jón kóre me?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz