«Jas qazaqtyn» dәstýrli konferensiyanyng kezekti qonaqtary - jazushy Smaghúl Elubay, filosof Ábdirashit Bәkirúly, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasanyng orynbasary Beybit Qoyshybay, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov, sayasattanushy Aydos Sarym. Qonaqtarymyz qaraly data - 31 mamyr sayasy qughan-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni qarsanynda pikir almasty.

«Jas qazaqtyn» dәstýrli konferensiyanyng kezekti qonaqtary - jazushy Smaghúl Elubay, filosof Ábdirashit Bәkirúly, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasanyng orynbasary Beybit Qoyshybay, Mәdeny sayasat jәne ónertanu institutynyng diyrektory Erlan Sairov, sayasattanushy Aydos Sarym. Qonaqtarymyz qaraly data - 31 mamyr sayasy qughan-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni qarsanynda pikir almasty.

Smaghúl Elubay: 1994 jyl ma eken, Parlamentke alghash úsynylghanda asharshylyq jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni dep berilgen bolatyn.
Beybit Qoyshybay: Jo-joq, tek ashtyq qúrbandaryn eske alu kýni ghana atalyp ótti. Ári búl 1994 jyl emes... egemendik aldyq dep es ketip jýrgen 1991 jyly-aq komissiya qúryldy emes pe? Komissiya újymdastyrudan bastap asharshylyqtyng qasiretin qarastyrdy, biraz júmystyng basyn qayyrdy. Sonda «1931-1933 jyldary kóshpendi qazaq halqyna genosid jasalyndy» degen qorytyndygha kelgen-di. Qarap túrsanyz, ghajap sheshim! Alayda, múny Jogharghy Kenes bekitken joq. Esesine, 31 mamyrdy «Asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni» dep belgilep berdi. Biraq, eshkim, esh úiym búl datany atap ótken joq. 1997 jylgha deyin osylay bolyp keldi. Bәri de sol myqtylarymyzdyng Mәskeuge, orysqa qarap, jaltaqsityn әdetterinen... Al búl jaltaqtyq - orynsyz. Oghan orys halqy, býgingi Resey basshylyghy kinәli emes. Bәrining basy men ayaghy sol Stalindik rejimde jatyr ghoy. Al 1997 jyly 31 mamyr sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni bolyp ózgertildi. Biraq búl kýni de ashtyq qúrbandaryn eske alamyz, atap ótemiz degeni óz-ózinen týsinikti edi. Degenmen, sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryna basymdyq berilip, asharshylyq tasada qalyp jatty. Genosidting kesirinen qazaq óz jerinde halyqtyng ýshten birine jetpey qaldy. Múny elimizdi jaylaghan basqa úlystar bilgen joq qoy. Sol kezdegi sayasat ta sezdirmedi. Kenes ókimetining qol astynda bolghanda, bizde 3 ret asharshylyq bolsa, bәri de - solaqay sayasattyng saldarynan. Mústafa Shoqaydyng sózimen aitqanda, «bolishevikterding ashtyq sayasatynan».
Ábdirashit Bәkirúly: Meninshe, 1931 jyldary bastalghan ashtyq pen sayasy repressiyany eki bólip qarastyrghan dúrys.
Beybit Qoyshybay: Joq, ashtyq ta sayasy qughyn-sýrginge jatady dep sanaymyn. Sonyng bir týri ghana.  
Ábdirashit Bәkirúly: Jaraydy delik, jalpy asharshylyq kezeni qazaq halqyna jasalghan genosid dep baghalanyp, elimizde aza tútu kýnin jariyalanu kerek. Yaghni, osy eki mәseleni deputat myrzamyz (Aldan Smayyl - red.) bir arnagha toghystyra salghan. Ekeui de eki bólek qúbylys. Taghy bir týsiniksiz túsy - jappay qughyn-sýrgin degenimiz abstraktili úghym. Naqty maghynasy joq. Jappay qughyn-sýrgin degende kimdi qudalaydy, ne ýshin, qalay qudalaydy? Yaki, sayasy maghynasy joyylyp ketedi. Atalghan deputat kótergen mәselede mine, osynday kelispeushilik bar.
Smaghúl Elubay: 1897 jyly Resey imperiyasynda birinshi sanaq ótkizilgeni mәlim. Sonda bizding halyqtyng sany 4 mln 84 myng dep kórsetildi. Osy derekten keyin Kenes ókimeti ornaghangha deyin esh statistikalyq qújat bolmady. Endi mine, jaqynda Myrzatay Joldasbekov aghamyz Orynbor múraghatynan «Ocherky po istoriy Kazak-kirgizskogo naroda» degen qúndy enbekti tauyp aldy. Avtory - A.Chuloshnikov. Osy enbekte taygha tanba basqanday etip, «1911 jylghy derek boyynsha, qazaqtardyng sany (ol kezde qazaq-qyrghyz dep ataghan) 8,5 mln adamgha jetti» dep jazylghan. Osyny este saqtanyzdar. Al 1926 jylghy resmy sanaqta qazaqtan 4-aq mln qaldy. 1936 jylghy sanaqta 2 mln... Osydan últymyz ýshin qanshalyqty alapat qasiret bolghanyn angharugha bolady. M.Áuezovtyng KGB múraghatynda qaldyrghan deregi bar, «Pravda» gazetindegi maqala bar, osy derekterge sýiensek, 1920-21 jyldyng ózinde millionday qazaq bauday týsken. Endi osy derekterdi ary eseptep, beri eseptegende shyghary - 1918-1933 jyldar aralyghynda tek asharshylyqtan qyrylghan halyqtyng sany 4 mln-gha jetip artylady. 2 mln-day adam kórshi elderge bosyp ketti. Ókinishke qaray, bizding tarihshylardyng qolynda Chuloshnikovtyng ocherkteri joq. Sodan da, asharshylyqta qyrylghan halyqtyng naqty deregi aitylmay jýr. Al endi osy nәubetti qalay atap ótip jýrmiz degen saualgha kelsek, 31 mamyrda asharshylyq degen sóz aityluy kerek. Aytylmaghandyqtan da, úmytyldy mine... 4 mln qazaqty da aitylmaghandyqtan, úmyt qaldyrdyq. Nәubetke belgili bir halyq emes, rejim kinәli boldy. Úlyqtau mәselesine kelgende, qarnymyz ashady. Asharshylyq qúrbandaryna dep birde de bir eskertkish qoyylmady. Meshitterde dúgha oqu da úmyt qaldy, Eng bolmaghanda әli kýnge deyin elimizde 3 minut ýnsizdik jariyalap, aza kýni ya aza minuty ótken joq. Almaty ya Astanada memorialdy keshen ashyluy kerek edi... Ol jayynda da lәm-miym. Yaghni, biz osy 4 mln adamnyng әruaghyn úlyqtauda kózjúmbaylyqqa salynyp kelemiz. Qashan búl qateligimizdi týzemeyinshe, ayaghymyzgha túsau bolady. Búdan arylu kerek. Býgingi kózi tiri úrpaqtyng moynynda paryz ketip barady.
Aydos Sarym: Negizi, býkil qughyn-sýrgin, zobalannyng bәrin 1918 jyldan emes, 1916 jyldan bastaghan jón siyaqty. Sebebi, Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde dýmpigen tolqulardy basamyn dep patsha ókimeti Almaniyamen soghysudyng ornyna, qazaqpen qyrylysyp ketti. Qansha adam qaza tapty, auyp ketti. Qypshaq degen ýlken ru bar edi, qazir at tóbelindey az ghana. Mine, osy el 1916 jyldyng song bas kótere almay qaldy. Sodan keyin toqtausyz qughyn. Tónkeris, asharshylyq, repressiya... Osynyng bәrin ainaldyryp әkelgende, sózsiz ýlken tarihy zertteu jasalyp, Parlament dengeyinde sayasy baghasy berilui tiyis. Bizde bir ýrey bar... Ashtyq mәselesin kótersen, sen Reseyge qarsy shyghasyng degen. Biraq, ol parasattyng mәselesi ghoy. «Búghan býgingi Reseyding tikeley qatysy joq, alayda bayaghy lenindik-stalindik sayasattyng nәtiyjesi osy boldy» degendi nege aitpasqa? Eng bolmasa, tarihy shyndyqty moyyndatu ýshin.

Jas qazaq: Ótken jyly bir top ziyalylar elimizde bolghan barlyq zúlmat-zobalangha bolishevikter partiyasyn kinәli dep tauyp, sotqa tartu kerek dep ashyq hat jazghan edi. Osy ýkim әli óz kýshinde me?
Aydos Sarym: Búl endi úzaq prosess... Negizi, bolishevikterdi jauapqa tartu qazirgi shal-kempirlerdi qudalau dep týsinbeu kerek. Mәsele: iydeologiyanyng qauiptiligin jetkizude. Mysaly, fashizm dese, barlyghymyzdyng tóbe shashymyz tik túrady ghoy, sol siyaqty kommunizm degende de osynday reaksiya boluy kerek dep oilaymyn. Olar sosial-demokratiyalyq, taghy basqalay pozisiyalargha kóshe bersin, biraq qazirgi kommunizmimiz naghyz lenindik-stalindik núsqa. Aynalyp kelgende, lenindik-stalindik núsqada últ degen úghymgha oryn joq delingen. Al bizding kommunister ózderin әri últshylmyz dep tanystyrady. Dórekileu bolsa da, búl - ekliktikanyn, nadandyqtyn, ary ketkende kitap oqymaghandyqtyng saldary.
Erlan Sairov: Birinshiden, biz deputat Aldan Smayylgha alghysymyzdy bildiruimiz kerek. Sebebi, ayaqqy bes jyldyng ishinde deputattyq korpustyng ishinen osynday qoghamgha, últqa qatysty saualdar siyrek qoyylushy edi. Jalpy qazaqtyng ótken ghasyrgha qalghan eki dauy deymiz be, dúrysy ókpesi bar. Biri - ashtyq, ekinshisi - sayasy repressiya. Ashtyq 5-6 mln qazaqtyng basyn jútsa, repressiya últ qaymaghyn qalqyp aldy. Al elitanyng jana tolqyny qay­ta qalyptasuy ýshin taghy 30-40 jylday uaqyt kerek boldy. Áytpese, biz Resey imperiyasynyng qúramyndaghy sany jaghy­nan ýshinshi orynda túr­ghan halyq edik. Osy ósimdi saqtaghanda, qazir kemi 30 mln-dyq mejeni baghyndyryp qoyar edik. Demografiyalyq túrghyda da, osynyng tayaghyn qazir jep otyrmyz. Jerimiz ken, halqymyz az. Jastar múny bile bermeydi. Shoqan Uәlihanovtyng kim ekenin bilmeytin studentter bar. Al endigi on jylda kelesi buyn qazaq últynyng úly asharshylyqtardy ótkergenin, últ serkelerining basy shabylghanyn bilmeytin bolady.
Ábdirashit Bәkirúly: Osy aitylghannyng bәri memlekettik sezinu, memleketti qúru isimen tyghyz baylanysty. Aytalyq, tәuelsizdikting qanday ter-qanmen kelgendigin, osy jolda milliondaghan bastyng dalada qalghanyn moyyndau arqyly memleketti sezinu qasiyetin arttyrugha bolady. Biraq osy mәseleni bayyptaugha kelgende biylik tarapynan kýtetinimiz - jaltaqtyq qana. Mýmkin, osy jerde sayasatymyz shamadan tys kóp vektorly ma dep qalamyn....
Beybit Qoyshybay: Dúrysy opynu qújatyn qabyldatu kerek. «Resey federasiyasynyng qúramyndaghy jeke-dara memleket bolsaq ta, óz qúqyghymyzdy qorghay almadyq. Quyrshaq el bolghandyqtan da, ýsh asharshylyq, sayasy qughyn-sýrginge oryn berdik. Shamasy kelgender shet asty. Biz osy jaghdaydyng bәrine memleket retinde oryn berip aldyq, kinә bizden», - degendey mәtinde opynu qújatyn qabyldamayynsha, is ilgeri baspaydy. Odan ary Últtyq aza kýni, taghy basqamyzdy týgendeu onay sharua. 

Erlan Sairov: Bәke, sózinizde jan bar. Oiynyzdy ilip әketeyin. Siz aitqan mәseleler - azamattyq qogham júmysy. Sebebi, búl memleketting qolynan kelmey otyr. Sondyqtan memleket azamattyq qoghamnyng qadamdaryn qoldap, qolpashtap, jaghday jasauy tiyis. Tarihymyzdy týgendeuimiz - Reseyge qarsy sayasatymyz emes. Asharshylyq qúrbandaryn eske alu, olargha qúrmet kórsetu, memlekettik mәrtebesin beru - qazaqtyng ózine kerek. Ruhany damuy ýshin. Endi osyny siz bop, biz bop ilip әketip, júmystyng nәtiyjesin shygharuymyz kerek. Jóitterge qaramaysyzdar ma, «holokost» oqighasyn qanday dәrejege jetkizdi? Dýniyejýzinde neshe týrli rezolusiyalar qabyldady. Biraq olar múnday qadamdarymen eshqanday memleketke, Gitlerge qarsy әreket etpedi. Ózderine, úrpaqtaryna qajet qaraly kýndi keng kólemde nasihattay aldy. «Holokost» qyrghynynan sabaq alu maqsatynda istedi. Biz de solar sekildi oblys, odan qaldy audan ortalyqtarynda azaly monumentterdi túrghyzuymyz qajet. Qúrbandardyng tizimin múraghattan tabu qiyn emes. 80-90-daghy shaldar bәrin biledi. Mine, solar bizge dayyn tiri múraghattar.  Sebebi, tarihy oqigha tez úmytylyp ketetin dýniye. Eger úiyqtap jýre bersek, últty úiystyratyn tarihy qúndylyqtarymyzdan aiyrylyp qalamyz.
Ábdirashit Bәkirúly: Qazaq últshyldarynyng qúryltayynda qughyn-sýrgin qúrbandary turaly sóz aityla ma dep ýmittenip edim. Alayda qatysushylardyng «qarnymyz ash, jaghdaymyz joq» degen sózderi mening qarnymdy ashtyrdy. Qarynnyng mәselesinen ary asa almady. Qúryltaydy nege osy mәseleden bastamady? Keyde qúrbandarymyz qoghamdyq sanadan óship kete me dep qorqamyn...  
Aydos Sarym: Mening oiymsha, biz qazirden bastap ortalyq múraghattan bólek arnayy institut ashyp, bar qújattyng kóshirmesin jinay bergenimiz dúrys. Múraghat qyzmetkerlerin jer-jerge derek izdetuge jiberip, osynyng bәrin ýntaspagha, beynetaspagha týsirip alsaq, biraz sharuany bitirgen bolar edik. Ár audandyq gazet osyghan bastamashyl bolyp ketse jaqsy ghoy. Sóz joq, búl bastama - últtyq iydeya bola alady. Sebebi, qazir qogham әrtýrli bólinisterge bólinip ketti: rushyldyq, jershildik, dinshildik, әleumettik, ekonomikalyq, t.t. Sondyqtan bizdi últtyq azaly kýn biriktiredi. Diny úghymda kýnәndi moyyndau, tәubege kelu degen týsinik bar. Sonda adam ózin-ózin týzep, esep berip otyrady.

Beybit Qoyshybay: Onday týsinik memlekette de boluy kerek.
Aydos Sarym: Dúrys aitasyz. Búl - memleketting dúrys sheshim shygharuynan kórinis tabady. Qarjylyq tyghyryqqa tirelgen halyq shynymen de osyny oy sanasynan ótkizse, túralap qalghan tarihymyzgha qan jýgiredi. Osy orayda «yngting týsi» oigha oralady. Týsinde qaranghy qapasta shyraq ústap bara jatqan әigili ghalym Yung artyna qarap, shoshyp oyanady. Sóitse, artynda kele jatqan dәu qara kólenkesi eken. Biz de qazir Yung sekildi óz kólenkemizden ózimiz qorqyp jýrmiz. Úiyqtap jatqan halyqty keshegi asharshylyq tragediyasy oyatpasa, basqa eshqanday kýsh әser etpeydi. Mysaly evreyler tarihy oqighany ózderine sabaq etip, joghalyp ketken ivrit tilin tiriltti, memlekettigin qayta tiktedi. Ekonomikada «qol ýzip qalghan payda» degen qaghida bar. Sol sekildi, zobalan-zúlmattyng kesirinen demografiyalyq ósimdi keri ketirip aldyq...
Ábdirashit Bәkirúly: IYә, әlemge taryday shashyrap ketken yahudiyler ózining basynan ótken qasiretten qorytyndy shyghara bildi. Qazir jahandy ózine qaratyp otyr.
Aydos Sarym: Ony aitasyz, qazir әlemning keybir elderinde «holokosty» moyyndamau - qylmys sanalady. Búl - fakt.
Ábdirashit Bәkirúly: Yahudiylerding otbasynda últshyldyq kózqaras óte basym. Al bizding otbasymyzdaghy psihologiya: qazaqtyng mensiz de kýni shyghyp, kýni batady. Osynday týsinikpen ósken baladan erteng ne kýtesiz?

Aydos Sarym: Totalitarlyq, avtoritarlyq rejimning qanday qylmysqa iytermelegenine kózimiz jetti. Orys ertegilerinde óli su, tiri su degen bolushy edi ghoy. Denesi turalghan adamdy aldymen óli sumen, sosyn tiri sumen juady. Sol aitpaqshy, ketken kemshilikterimiz - «óli su», endi sol «organizmdi» qayta tiriltu ýshin tiri sumen juuymyz kerek. 

Ábdirashit Bәkirúly: Memleketi joq halyq (úighyr) óz tuyn jelbiretkisi keledi. Eger biz osy mәselede júmylsaq, olar da «e, mynalar tize qosyp jatyr» dep bizben sanasar edi. Áytpese, bizge kim kóringen qojayyn bolghysy keledi.

Konferensiyany jýrgizgender Órken KENJEBEK, Aghabek QONARBAYÚLY

«Jas Qazaq» , 28.05.2010 jyl