Qazaqstanda tapqa nemese dengeyge bólip qaraugha bolmayda deymiz-au.  Biraq, sonyng (jogharghy tap, orta tap, tómengi tap) bar ekenin bәrimiz bilemiz ghoy. Tek moyyndaghymyz kelmeydi. IYә, men baylar men kedeylerding arasyndaghy aiyrmashylyq turaly sóz etkeli otyrmyn.  Biylikting biyigindegi dәlizde jýrgen kóp lauazymdy basshylardyng jaqyn tuystary Qazaqstandaghy, «Qazaqstandaghy» deymiz-au әlemdegi eng bay adamdardyng qataryna qosylyp jatqandary az emes. Búl turaly nur.kz sayty jazady (http://www.nur.kz/kk/962832-biliktegilerdinh-biznes-imperiyalary.html).

Amerikanyng Forbes.com sayty planeta milliarderleri tizimine qúlybaevtardyng otbasyn engizgen.  49 jastaghy Timur men 48 jastaghy Dinara Qúlybaevanyng ortaq baylyghy 4 milliard 200 million dollardy qúraydy eken.  Dinara Qúlybaeva – Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng qyzy. Ol Qazaqstannyng eng bay adamdary tiziminde ýshinshi orynda túr. Ayta keteyik, Timur men Dinara qúlybaevtar Halyq bankine «Almeks» kompaniyasy arqyly qojalyq etedi. Halyq banki shetel investorlary ketkennen keyin juyrda ghana HSBC bankin (atauy Altyn bank dep ózgergen) satyp alghanyn eskersek, qazir erli-zayypty júptyng menshiginde eki bank bar.

Forbes.kz saytynyng boljamyna sýiensek, 2013 jyldyng mamyryndaghy esep boyynsha, 595 million dollary bar 52 jastaghy viyse-premier, preziydent Nazarbaevtyng qyzy әri marqúm top-biznesmen, búrynghy top-sheneunik Rahat Áliyevting búrynghy әieli Darigha Nazarbaeva Qazaqstannyng eng bay adamdarynyng tiziminde 13-orynda túr. Ol baylyghy jaghynan sinlisi Dinaradan 10 oryn tómendk kórinedi. Sayttyng jazuynsha, onyng baylyq kózderi – media, telekommunikasiyalar, development jәne qarjy salasy. Al Darigha hanymnyng túla boyy túnghyshy, Astana qalasy әkimining 30 jastaghy orynbasary Núrәli Áliyevting baylyghy 200 million dollardy qúraydy eken.

Núrsúltan Nazarbaevtyng eki inisining biri – kәsipker Bolat Nazarbaev. Bolat Nazarbaev enbek jolyn sovhozda slesari-santehnik retinde bastaghan. Qazir ol – «Qazaqmys» korporasiyasy diyrektorlar kenesining mýshesi.  KASE keltirgen derekke sәikes, 2014 jylghy qyrkýiekting 1-indegi esep boyynsha, Bank RBK aksionerlerining tiziminde  7,83 payyzdyq ýlesi bar jana aksioner Bolat Nazarbaevtyng da esimi kórsetilgen.

Qazir 45 jastaghy Qayrat Satybaldyúly – 35 jasynda ÚQK generaly boldy. Ol jaqynda Kaspi holdingining aksionerleri men investorlarynyng birine ainaldy. Búl holding Kaspi Bank aksiyalarynyng shamamen 90 payyzynyng janama iyegeri bolyp tabylady.

Baqylaushylardyng pikirinshe, preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng jaqyn adamdarynyng ishindegi eng bilikti, daghdarystardy sheshuge qabiletti menedjerler – qazirgi qorghanys ministri 58 jastaghy Imanghaly Tasmaghambetov pen Astananyng qazirgi әkimi 61 jastaghy Ádilbek Jaqsybekov. Imanghaly Tasmaghambetov pen Ádilbek Jaqsybekovting tuystarynyng ishinde sәtti kәsipkerlikke jetkenderi bar. Olardyng ishinde júrtqa eng tanymaly – qorghanys ministri Tasmaghambetovting kýieubalasy, kәsipker әri mulitimillioner Kenes Raqyshev deuge bolady.

Kenes Raqyshev «Qazkommersbank» diyrektorlar kenesine kirgen. Ol ózge kommersiyalyq qúrylymdargha da mýshe. Forbes.kz sayty Kenes Raqyshevting baylyghyn 684 million dollar dep baghalaydy; ol Qazaqstannyng eng bay 50 adamy tiziminde 10-orynda túr.

Forbes.kz sayty jaqsybekovter otbasy baylyghyn 628 million dollar dep baghalaghan. Sayt derekterine sýiensek,  Jaqsybekovting otbasy mýsheleri – Sesnabank, «Sesna-Astyq» Konserni» JShS, «Medet-Holding» JShS, «Sesna-Kapital» brokerlik kompaniyasy men «Sesna-Garant» saqtandyru kompaniyalaryna baqylau jýrgizedi.

Qazaq banki aksionerleri tiziminde joghary lauazymdy sheneunikterding eki tuysy bar. Qazaqstan preziydenti әkimshiligi basshysynyng balasy Núrhan Núrlanov – 9 payyz ýleske iye. BAQ «viyse-premier Baqytjan Saghyntaevtyng kýieubalasy» dep ataytyn Baqyt Ibragimning bankte 10 payyz ýlesi bar.

Týiin: Milliarderler Qazaqstanda da jeterlik. Forbes.com-nyng reytingisine sýiensek, qazaqstandyq baylardyng qarjysy 25 milliard dollardan asyp jyghylady.  Al  resmy derekterge ýnilsek, Qazaqstannyng qazirgi dengeyi  (JIÓ kórsetkishi boyynsha)  Afrikanyng eng kedey elderi men Chad Respublikasynyng dengeyine jetken (http://alashainasy.kz/economica/kazakstan-alemdeg-en-kedey-elderdn-kataryina-kosyildyi-73713/).

Esterinizde bolsa, Memleket basshysynyng ózi býgingi ekonomikalyq hәm kýnkóris ahualyna qatysty,  «Qazirgi jaghdayda qarapayym halyqtyng әl-auqatyn úmytpau qajet. Býgin әlem boyynsha 1,5 milliardqa juyq adam kýnine bir-aq dollargha ómir sýredi. Al shamamen 2,5 milliard adam bir kýnde 2 dollardan da az aqsha alady. Búl – jer-jahandaghy halyqtardyng 40 payyzy. Afrika men Aziyanyng kóptegen elderi osynday problemagha tap bolyp otyr»,-degen edi.

Statistika agenttigining esebine qaraghanda, elimizde әleumettik jәrdem aqy   alatyn adamdar sany 100 myngha da jetpeydi. Jalpy qazaq ýkimeti kimdi kedey dep esepteydi? Qazaqstanda biylik sizdi kedey dep esepteui ýshin kiris adam basyna shaqqanda aiyna  8 myng tengeden aspauy kerek.  Búl – eng az jalaqynyng 40 payyzy. Tórt adamnan túratyn otbasyna aiyna 50 myng tengeden artyq tabys kirse, ol otbasyny memleket baylar tobyna jatqyzbasa da, kedeyler qataryna qospaydy. Resmy biylik kedeylik shegin barynsha tómendete otyryp, elding tartymdy imidjin qalyptastyrmaq bolady. Áytpese, býgingi qazaqtyng shylqyp bayyghandary men qyzyl siraq kedeyining arasyndaghy kiris 30 eseden asqanyn biylik moyyndamaydy. Mysaly, qontorghay tirliki keshetin otbasynda bir adamnyng kisining ailyghy 40 000 tenge bolsa, shonjardiki 1 mln. 200 myng tengeni qúraydy. Shyn mәnisinde, bizdegi auyl adamdarynyng kedeyshiligi qala kedeylerinen bes-on esege ósip ketti. Eng kedey adamdar ontýstik ónirlerde, sosyn, Soltýstik pen Batys aimaqtarynda (múnayly ólke?..) túryp jatyr desek, tanaularyna esekqúr týsken bay-shonjarlardyng deni – Astanada ekenin jogharydaghy derkter dәleldep beredi. Onyng ýstine,  jana odaqtyng (EAEO) sayasy hәm  qarjylyq salqyny Qazaqstan ekonomikasyn odan әri әlsiretip jibergeni ras. Endigi qazaqtyng negizgi talghajau etetini qara nan men qara su bolsa, Mәsimov myrza jetekshilik etetin ýkimet – oghan da auyz sala bastady. Búqara – búghan da shydap baghuda. Sharasyz, óitkeni.   Al, baylyghy asyp-tasqan myrzalar men hanymdar qarjylyq qiyndyq qos ókpeden alghan tústa memleket ýshin ne istedi? Ne istep keledi? Jabyla jauap izdep kóreyikshi...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz