Jana ghana sayasy biylikke kelgen bolishevikter Ýkimetining qúramynda Últ isteri boyynsha komissariattyng belgilenip, onyng basshylyghyna gruzin I. V. Djugashviliy-Stalinning taghayyndaluy olardyng alyp imperiyadaghy últaralyq qatynasty iygerip, bir izge salugha úmtylysynyng kórinisi bolatyn. V.I. Lenin endi ghana ýkimet qúramyndaghy Komissarlyq qyzmetin bastaghan I. Stalindi auystyra alatyn basqa adam joq dep bildi. Sóitip Kenester Ýkimetining últ sayasatynyng mazmúny men baghyt- baghdaryn, júmys mehanizmin anyqtau kózinde Últ isteri boyynsha komissar I. Stalin túrdy. Keyinirek búl komissariat onyng úsynysy boyynsha joyylghanymen, I. Stalin ómirining sonyna deyin búl sayasatty baghyttaudy óz qolynan shygharghan emes.

Basqasha aitqanda, kenes ýkimetining últ isindegi sayasatynyn  arhiytektory, yaghny teoriyalyq negizderi men praktikalyq mazmúnyn anyqtaushy I. Stalin boldy dep aitugha negiz jetkilikti.

Bolishevikter partiyasy biylikke imperiyadaghy  últ - azattyq qozghalystyng órleu shaghynda keldi. Al qazaq qoghamyndaghy búl qozghalystyng negizinde jer ýshin kýres, yaghny orys sharualaryn qonystandyru arqyly qazaqtardy qúnarly jerlerden yghystyrudy toqtatu jәne últqa ózin-ózi basqaru mýmkindigin beru siyaqty irgeli talap-tilekter jatty. Anyghyraq aitqanda, múndaghy azattyq qozghalys taptyq mazmún emes, últtyq sipat aldy.

Jana ghana sayasy biylikke kelgen bolishevikter Ýkimetining qúramynda Últ isteri boyynsha komissariattyng belgilenip, onyng basshylyghyna gruzin I. V. Djugashviliy-Stalinning taghayyndaluy olardyng alyp imperiyadaghy últaralyq qatynasty iygerip, bir izge salugha úmtylysynyng kórinisi bolatyn. V.I. Lenin endi ghana ýkimet qúramyndaghy Komissarlyq qyzmetin bastaghan I. Stalindi auystyra alatyn basqa adam joq dep bildi. Sóitip Kenester Ýkimetining últ sayasatynyng mazmúny men baghyt- baghdaryn, júmys mehanizmin anyqtau kózinde Últ isteri boyynsha komissar I. Stalin túrdy. Keyinirek búl komissariat onyng úsynysy boyynsha joyylghanymen, I. Stalin ómirining sonyna deyin búl sayasatty baghyttaudy óz qolynan shygharghan emes.

Basqasha aitqanda, kenes ýkimetining últ isindegi sayasatynyn  arhiytektory, yaghny teoriyalyq negizderi men praktikalyq mazmúnyn anyqtaushy I. Stalin boldy dep aitugha negiz jetkilikti.

Bolishevikter partiyasy biylikke imperiyadaghy  últ - azattyq qozghalystyng órleu shaghynda keldi. Al qazaq qoghamyndaghy búl qozghalystyng negizinde jer ýshin kýres, yaghny orys sharualaryn qonystandyru arqyly qazaqtardy qúnarly jerlerden yghystyrudy toqtatu jәne últqa ózin-ózi basqaru mýmkindigin beru siyaqty irgeli talap-tilekter jatty. Anyghyraq aitqanda, múndaghy azattyq qozghalys taptyq mazmún emes, últtyq sipat aldy.

Biylikke kelgen bolishevikter partiyasynyng últ mәselesinde nanymdy baghdarlamalyq ústanymy bolghan emes. Partiya kósemi V.I. Lenin biylik ýshin kýres barysynda Reseydi «halyqtar abaqtysyna» tenep, otarlyq tәueldiliktegi az últtardyng ózderin-ózderi biyleu qúqyn moyyndaytyndyqtaryn ashyq mәlimdedi. Ómirlik tәjiriybening kórsetip bergenindey, búl - sayasy biylikti alghangha deyin aitylghan uәde edi, al biylikti alghannan song últtardyng ózderin- ózderi biyleu qúqy onyng tek enbekshi búqara bóligine ghana tiyesili «qúqyq» bolyp shyqty.

Sonymen birge bolisheviktik basshylyqtyng imperiya qúramyndaghy últtardyng óz memlekettigin qúra alu qúqyna qatynasy da birkelki bolghan joq. Mәselen, ol oktyabri revolusiyasy jengen bette Polisha pen Finlyandiyanyng memlekettik tәuelsizdigin birden moyyndady. 1922 jyly Kenestik Respublikalar Odaghy qúrylghanda Ukraina, Belorussiya jәne Kavkaz syrty respublikalaryna federativtik negizde odaq qúramyna enu qúqy berilse, múnday qúqyq tatar, bashqúrt, Orta Aziya halyqtaryna berilmedi. Olar avtonomiyalyq qúrylymdar týrinde Resey Federasiyasynyng qúramyna enuge tiyis boldy.

I. Stalin tikeley V.I. Leninning qoldauymen, mine, osy sayasy kursty teoriyalyq túrghydan negizdeushi jәne ony praktikalyq jaghynan ómirlik shyndyqqa ainaldyru isin tikeley jýrgizushi túlgha mindetin óz moynyna aldy.

Kenes ýkimetining Últ isteri boyynsha komissary qyzmetindegi I. Stalinning Qazaq qoghamyna qatysty istermen jaqynyraq tanysa bastauy 1918 jyldyng nauryz aiynan bastalady. Osy jyldyng nauryz aiynyng ortasynda Alashorda ýkimetining tapsyrmasymen Kenes ýkimeti basshylaryna  2-shi jalpyqazaq (1917, jeltoqsanda) sezining sheshimderin jetkizu ýshin Oraldan Mәskeuge Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter keledi. Azamat soghysynyng bosaghasynda túrghan Kenes Ýkimetine qazaq avtonomiyashylarymen ymyragha kelu asa manyzdy edi. V.I. Leninning tapsyruy boyynsha I. Stalin 19 nauryz kýni Semeymen* telegraf arqyly habarlasyp, Alashorda ýkimeti tóraghasynyng orynbasary Halel Ghabbasovpen kelissóz jýrgizedi. Kenes Ýkimeti atynan sóilegen I. Stalin 2-shi jalpyqazaq sezi qabyldaghan sheshim men «Resey halyqtarynyng qúqyghy turaly deklarasiyanyn» (1917 j.  3 qarashada qabyldanghan) ózara ýndes ekendigin mәlimdep, osy jaghday Kenes ókimetine Alashordany moyyndaugha negiz bolatyndyghyn bildirip, óz retinde Alashordanyng Kenes ókimetin moyyndauyn talap etedi.

Alashorda Kenesi Stalinning úsynysyn talqylap, 1918 jyly 21 nauryzda «Sovet ókimetin Reseydegi barlyq avtonomiyaly halyqtardyng kindik ókimeti» retinde moyyndaytyndyghyn bildirip, óz retinde «jalpyqazaq-qyrghyz sezining qaulysy boyynsha toqtausyz Alash avtonomiyasyn» jariyalaytyndyghyn mәlimdeydi (1).

Mine osy bergen jauabynda Alashorda Kenesi Alash avtonomiyasy qúramyna enetin oblystar men uezderdi ataydy. Qazaq  memleketining territoriyalyq auqymyn anyqtau isinde búl qújattyng manyzy zor edi. Sonday- aq jauap mәtininde Alashorda ókimeti tek qazaq últynyng ghana emes, barlyq qazaqstandyqtardyng ókimeti bolatyndyghy, soghan baylanysty onyng qúramyna «qazaqtan basqa halyqtardan kóbinen kóp, azynan az on kisi» saylanyp kiretindigi, al Alash avtonomiyasynda zang shygharatyn hәm el biyleytin ýkimet Alashorda» bolatyndyghy, qúryltay jinalysy shaqyrylyp, biylikting sipaty anyqtalghangha deyin, sovetter  Alashordagha «jәrdemshi» esebinde mindet atqaratyndyghy aitylady (2).

*Semey - Alashorda ýkimeti ornalasqan qala

Kenes ókimeti Alashordanyng búl atalghan jәne basqa sayasy ústanymdaryna baylanysty úsynystaryna alghashynda týsingendik tanytqanymen, al is jýzinde olardy qabyl aldy ma? Áriyne, qabyl alghan joq. Óitkeni Alashorda úsynystaryn qabyl alu shyn mәninde qazaq elining últtyq memlekettiligin qúru qúqyn moyyndaumen birdey edi.

Osy jyldyng 28 nauryzy kýni Mәskeuden Semeydegi Qazaq komiytetine I. Stalin men músylmandar isi boyynsha komissar M. Vahitov qol qoyghan jedelhat kelip jetedi. Hatta Mәskeudegi Últ isteri Halyq Komissariaty janynan qazaq bólimi ashylatyndyghy, mine osy bólimde qyzmet atqarugha ókilder jiberu isi alghashynda Alashorda ýkimetine jýktelgendigin 29 nauryz kýni Semeyge H. Ghabbasov atyna joldaghan jedelhatynda H. jәne J. Dosmúhambetovtar da rastaydy (3).

Tarihy derekter Kenes ókimetining Alashorda ýkimetimen ara qatynasynyng aragha 5-6 kýn salyp-aq týbegeyli ózgeriske úshyraghandyghyn aighaqtaydy. Múnday betbúrystyng sebebin týsinuge bolady. V. Lenin men I. Stalin basqarghan biylikke qazaq elindegi basshylyqty «burjuaziyalyq- últshyldargha» beruge bolmaytyn edi. Últ isteri boyynsha komissar I. Stalinning endigi uaqytta yqylasy qazaq últ-azattyq qozghalysynyng shynayy erkin bildirushi Alashorda ókimetine emes, azattyq qozghalystan mýldem alys, tipten onyng basshylarymen dýrdaraz Á. Jangeldiyn, K.Toghysov, M. Túnghachin siyaqty kisilerge audy.

I. Stalin 1918 jyly 7 sәuirde Kenes ókimetining Torghay oblysyndaghy komissary Á. Jangeldinge joldaghan jedelhatynda ortalyq biylikting búl ústanymyn bylaysha negizdedi: «Burjuaziyalyq-últshyldyq ústanymyndaghy toptar avtonomiyany óz búqarasyn qanau qúralyna ainaldyru ýshin talap etip otyr. Sondyqtan da olar ortalyq kenestik biylikti moyyndaumen bir mezgilde jergilikti sovetterdi moyyndaghylary joq jәne ishki isterine aralasugha qarsy» (4).

Ortalyq biylikke Qazaqstandy basqaru isine kimderding kerek ekendigin jaqsy týsine   qoyghan Á. Jangeldin alashtyq topqa qarsy kýreste ózine odaqtas bola alady degen ýmitpen búrynghy Torghay oblystyq gubernatory janyndaghy tatar jәne qazaq basylymdary boyynsha senzor qyzmetin atqarghan Múhamediyar Túnghachindi Mәskeudegi qazaq bólimining mengerushisi qyzmetine úsynghan edi. Búl úsynysty qabyl alghan I. Stalin 1918 j. 11 mamyrdaghy búiryghymen M. Túnghachindi Últ isteri boyynsha Halyq Komissariaty janyndaghy Qazaq bólimine mengerushi etip taghayyndady (5).  Búl arada kommunist I. Stalin M. Túnghachinning (súltandar әuletinen) shyqqan tegi men patshalyq túsynda atqarghan sheneuniktik qyzmetine sonshalyqty kónil audarghan da joq edi.

I. Stalinning qazaq azattyq qozghalysyna qarsy ústanymyn taghy da bir mynaday faktige baylanysty aityp  ótken artyq emes. Qazaq arasynda ózining kýmәndi әreketterimen aty shyqqan Kólbay Toghysov 1918 jyly 21 sәuirde V. Lenin men I. Stalin atyna jedelhat joldap, onda «Sovet ýkimetining platformasynda túrghan jәne onymen qol ústasyp kele jatqan» «Ýsh jýz» degen sosialistik baghyttaghy partiya qúrghandyghyn, onyng «kadet Bókeyhanov basqaratyn burjuaziyalyq «Alash» partiyasyna qarsy» ekendigin bildiredi» (6).

I. Stalin tez arada Á. Jankeldindi telefongha shaqyryp: «Menimen Kólbay Toghysov sóilesti, ol «Ýsh jýz» gazetining redaktory, sonymen birge alashordashylar partiyasyna qarsy «Ýsh jýz» partiyasyn qúrushy. Osy partiya bizge jaqynyraq dep oilaymyn. Onymen baylanysyp, búl ózi qanday partiya jәne Toghysovtyng kim ekenin bilgen jón. Eger búl partiya shynymen de Alashordagha qarsy әreket jasap, bizge jaqyndyghyn tanytyp otyrsa, onda ony ózimizge tartu kerek» degen úsynys jasaydy (7).

Al shyn mәninde qazaq qoghamy moyyndaghan «Ýsh jýz» partiyasy turaly aitu qiyn edi. 1917 jyldyng sonynda bolyp ótken Býkilreseylik qúryltay jinalysyna deputattar saylau barysynda «Ýsh jýz» atynan týsken kandidattar Alash partiyasy atynan úsynylghandardan anaghúrlym az dauys jinap, oisyray jenilgen bolatyn.

Qoryta aitqanda, kenestik ortalyq biylik, onyng últ isteri boyynsha komissary 1918 jyldan bastap-aq «burjuaziyalyq-últshyldarmen»  kýres úranyn jamylghy etip, shyn mәninde qazaq últ-azattyq qozghalysyn basyp-janshu jolyna týsti. Al búl jolda olar kimmen bolsa da til tabysugha dayarlyqtaryn bayqatty.

V.IY.Lenin men Stalin ókimetining búl jýrgizip otyrghan kursynyng әdiletsizdigin tura týsinip, oghan qarsylyghyn ashyq bildirgen jeke túlghalar orys demokratiyasynyng arasynda da bar-tyn. Sonday túlghalardyng biri Timofey Ivanovich Sedelinikov (1876-1930) boldy. Shyqqan tegi - Orynbor kazaghy, mamandyghy - jer ólsheushi T.IY.Sedelinikov 1905 jyly «Boriba za zemlu v Kirgizskoy stepy y kolonizasionnaya politika praviytelistva» atalatyn enbek jazghan. Onda ókimetting qonystandyru sayasatyn ymyrasyz syngha alyp, sol ýshin «senimsiz» retinde tanylghan. Soghan qaramastan Memlekettik dumagha deputat bolyp saylanyp, Dumada sibirlik deputattardyng qoldauymen qazaq jerin qarqyndy otarlaugha baylanysty jergilikti halyqtyng jer tapshylyghyna úshyrap otyrghandyghyn bayandap, 53 deputattyng qoly qoyylghan mәlimdemeni Duma tóraghasyna tapsyrady (8).

T.Sedelinikov orys otarshylaryna únay qoymaytyn búl ymyrasyz minezin kenestik biylik túsynda da bayqatady. 1920 jyly Qazaqstandaghy jogharghy biylik - Qazaq әskeriy-revolusiyalyq komiytetining mýshesi bola jýrip ol orys «bonapartizmine»* ymyrasyzdyq tanytyp, naqty is-әreketterimen kózge týsedi. Týrli basqosular men resmy jiyndarda sóz alghan ol jergilikti halyqty «úly orys shovinizmi men imperializmine» tózbeuge, olargha qarsy soqqy beruge shaqyrady.

Múnymen shektelmey T.IY.Sedelinikov 1920 jyly sәuirde V.IY.Leninge «Qazaq Respublikasy jәne qazaq kedeyi jóninde» atalatyn ataqty hatyn joldaydy. Hatynda ol «búryn әrbir orys gubernatorynyng nemese krestiyan nachaliniygining jergilikti halyqtyng atynan ókimetting ústanymy shenberinen shyqpaytyn» aryz-tilekter joldaytyn «óz bashqúrttary» men «óz qyrghyzdary» bolushy edi. Osy «ýirenshikti qúbylys» sәl ózgeristermen endi bizding de jergilikti partiyalyq jәne sovettik mekemelerimizde janghyra bastady. Al «senimsizder» búryn da qudalanatyn, qazir de qudalanuda. Eger sen internasionalist bolsang - onda oryssha oilap, oryssha jazugha mindettisin, al partiyada joq últshyldarmen dostyq qúrugha eshqanday da qúqyng joq (9).

Mine osy T.Sedelinikov V.IY.Lenindi Qazaqstandaghy biylikke halyqqa jәne atqarylyp jatqan iske jany ashymaytyn «alayaqtardy» tartpay, «halyqty tonamaytyn intelliygentterge jol ashugha» shaqyrdy (10). Ózi A.Baytúrsynovpen birigip Qazәskerrevkomynyng qyzmetindegi Qazaq isine qatysty kemshiliktermen ymyrasyz kýres jýrgizdi.

T.Sedelinikovtyng múnday úlyorystyq shovinizmge qarsy әreketin Qazaq ólkelik RKP(b) burosynyng prezidiumy óz otyrysynda arnayy talqygha salyp, mynaday bagha beredi:

1.«Ózining barlyq sóilegen sózderinde Sedelinikov taza qazaq últshyldyghy túrghysynan kommunisterge qarsy demokrattyq ýgit jýrgizude».

2. Partiya ókilderi men jergilikti partiya úiymdaryna úlyorystyq shovinizm men imperialistik ústanymda túrsyndar degen aiyp taghyp, qazaqtardy orystargha qarsy qoyyp, sol arqyly últtyq sezimdi qozdyryp, tipten keybir kommunister «qazaq óshu jolynda túrghan últ» dep aitty-mys degen sóz taratuda.

*T.Sedelinikov orys «bonapartizmi» dep keshe ghana azamat soghysynda revolusiya jenisin qorghap, endi beybit qúrylysta ózining kәsiby dayarlyghyn tanytudyng ornyna «revolusioner» ataghyn jamylyp, qazaq qoghamyn yqtyrugha tyrysqan keudemsoqtardyng ústanymyn ataghan.

3. Mine osy ýgitti jýrgizu isinde ol qazaq últshyldaryna jәne Alashorda ókilderine sýienedi, olarmen túraqty týrde kenester ótkizedi... Qazirgi uaqytta osy mazmúndaghy faktiler biraz jinalghan jәne onyng Alashordalyq últshyl-qazaq tobynyng jetekshisi retinde kommunistik úiymdargha qatynasy birjola anyqtalyp otyr (11).

Qazaq ólkelik partiya úiymynyng burosy T.Sedelinikovtyng búl qazaqshyl ústanymyn aiyptap, mynaday mazmúndaghy qauly qabyldaydy:

1.     T.Sedelinikovtyng ýstinen partiyalyq baqylau ornatu qajet dep tabylsyn.

2.     Orynbor gubkomy men ólkelik partiya komiyteti burosy prezidiumynyng birlesken mәjilisi shaqyrylyp, onda Sedelinikovten týsinik beru talap etilsin...

3.     Sedelinikovke gubkom burosynyng jәne úiymdastyru burosy prezidiumynyng rúqsatynsyz óz betinshe partiya jәne jalpy sayasy jinalystarda sóileuge tiym salynsyn» (12).

T.Sedelinikovtyng Qazәskerrevkom qúramyndaghy qyzmetin birjaqty qazaq últshyldyghy túrghysynan qaraugha negiz joq-tyn. Mәselen, ol 1920 jyly 26 sәuir kýni «jalpy qazaq sezin shaqyru turaly» mәsele qaraghan Qazrevkom otyrysynda revkom mýshesi Baqytjan Qarataevqa baylanysty sot isin qozghap, ony tútqyngha alyp, sottap jәne jer audarudy» talap etedi (13).  B.Qarataevtyng Qazrevkom qúramynda qalu-qalmauy sheshilgenge deyin búl biylik ornynyng júmysyna qatynasa almaytyndyghyn mәlimdeydi.

T.Sedelinikovtyng búl úsynysyn A.Baytúrsynov qoldaydy. Osy mәselege baylanysty RKP(b) Qazaq ólkelik úiymdastyru burosy óz qaulysynda B.Qarataev isi turaly tótennen mәsele kótergeni ýshin T.Sedelinikovqa qatang eskertu jasap, ony qoldaghany ýshin A.Baytúrsynovty da tәrtipke shaqyrady (14).

1920 jyly 26 sәuir keshindegi B.Qarataevqa baylanysty Qazrevkom otyrysyndaghy janjal kenestik biylikting qazaq qoghamyna baylanysty ózara qayshy ekijaqty ústanymynyng betpe-bet keluining kórinisi edi. Onyng bir jaghynda ortalyqtyng «senimdi» ókilderi A.Avdeev, N.Kulakov, sonday-aq jeke bas mýddesi ýshin revkom qúramyndaghy kommunistermen ymyragha keluge әzir B.Qarataev túrsa, ekinshi jaghynda jalpy qazaq ústanymyn sonyna deyin qorghap, sol ýshin de revkomnyng qúramynan ketuge әzir T.Sedelinikov pen A.Baytúrsynov túrdy.

Osy arada kónil audarugha layyq mynaday nәrse bar: basynda IY.Stalin túrghan ortalyq biylik Qazrevkomdaghy A.Baytúrsynov pen onyng patshalyq kezennen bergi qarsylasy B.Qarataev arasyndaghy egeste songhysy jaghyn qoldady.

Qazәskerrevkomnyng 1920 jyly 4 mamyrdaghy (№24 hattama) sheshimimen T.Sedelinikov búl biylik ornynyng qúramyndaghy qyzmetinen bosatyldy (15). Qazәskerrevkomynyng búl sheshimin Mәskeudegi Halkom Kenesi bekitti (16). Sonymen birge, T.Sedelinikovting Qazrevkomnyng mýshesi B.Qarataevty «para alghandyghy jәne qyzmetin asyra paydalanghandyghy ýshin» jauapqa tartu turaly úsynysy keshiginkirep bolsa da oryndalghan edi. Osy jylghy 28 shildede Jympity revkomynyng sheshimimen B.Qarataev tútqyngha alyndy (17).

Sonymen, azamat soghysy jaghdayynda qazaq últ-azattyq qozghalysymen ymyragha barugha mәjbýr bolghan  Kenes ýkimeti Qazәskerrevkomynyng qúramyna A.Baytúrsynovty tóraghanyng orynbasary retinde engize otyryp, sonymen birge oghan mýshelikke kezinde últ-azattyq qozghalysqa qarsy ústanymymen tanylghan M.Tunghachin jәne B.Qarataev siyaqty kisilerdi engizui, әriyne, kezdeysoq nәrse emes-tin. Múnday sheshimning arghy jaghynda qazaq últ-azattyq qozghalysyn birtindep әlsiretip, eng aqyry, birjola sóndiru múraty jatty.

Sonymen birge, osy mezgilde-aq últtyq mýddege qarsy týrli aghym jәne kýshterding ózara maqsatty júmys isteu әdis-aylasy da qalyptasa bastaghan edi. Mәselen B.Qarataev T.Sedelinikovting jalpy qazaq sezin shaqyrugha baylanysty erejesin «últshyldyq sipatta jazylghan, sovettik biylikting ústanymyna qayshy keletin» qújat retinde baghalasa (18), óz kezeginde Qazәskerrevkomynyng mýsheleri A.Avdeev pen N.Kulakov Mәskeudegi S.Pestkovskiyge joldaghan hattarynda T.Sedelinikov pen A.Baytúrsynovqa qarsy әrekettegi B.Qarataevqa «senimdi» kommunist retinde minezdeme berdi (19).

Kenestik biylikting ústanymyn ymyrasyz syngha alghan A.Baytúrsynovtyng haty da T.Sedelinikovting V.IY.Leninge joldaghan hatymen bir mezgilde jazylghan, sonday-aq, mazmún jaghynan onymen ýndes edi.* A.Baytúrsynov hatynda Qazaqstangha baylanysty ortalyq biylikting prinsiptik mәni bar eki kemshiligin kórsetti: 1) Qazaqstandy basqaru ýshin jiberilgen ortalyqtyng ókildigining belgili bir kózqarasy, soghan sәikes júmys jospary joq, múnday jaghday qazaq shyndyghyna qatysty ústanym men jospardyng ortalyqtyng ózinde bolmauyna baylanysty; 2) ortalyqtyng jibergen ókildigi men jergilikti halyqtyng arasynda ózara senim joq.

*T.IY.Sedelinikov hatyn «1920 jylghy 23 sәuir, Orynbor qalasy» dep belgilese, A.Baytúrsynov óz hatyn «Mәskeu qalasy, 1920 jyly 17 mamyr» dep belgilegen.

Osy jaghdaydy bayanday kelip, ol qazaqtardy búrynghy patshalyq biylik túsyndaghyday ortalyq taghayyndaghan general-gubernatorlar arqyly emes, óz elining mýddesin jeke basynyng qamyna aiyrbastamaytyn, el senimindegi shynayy kommunister men últ ziyalylary arqyly basqarudy úsyndy (20). T.Sedelinikovting aitylghan syn eskertpeleri siyaqty, A.Baytúrsynovtyng da búl úsynystary eskerusiz qaldy.

Mәskeulik Ortalyq alghashqy jyldardan bastap-aq Qazaqstandy erekshe nazarda ústady. Oghan sebepshi bolghan - qazaq jerining asa zor ekonomikalyq potensialy edi. KSRO-nyng ekonomikalyq mýmkindigi ósken sayyn odaqtaghy Resey Federasiyasy, Ukraina respublikalary siyaqty Qazaqstannyng da ýles salmaghy arta týsti. Soghan baylanysty Ortalyq Qazaqstandaghy sayasy biylikting úshyn jergilikti halyqtyng ókiline emes, ózi taghayyndaghan namestnikteri arqyly qolynda ústady. Al kenestik kezende sayasy biylik Respublikadaghy kommunistik úiymnyng birinshi hatshysyna tiyesili boldy.

Kenestik jetpis jyldan astam mezgilde Qazaqstandaghy sayasy biylikting basynda qazaq últynyng ókilderi (M.Myrzaghaliyev, J.Shayahmetov, D.Qonaev, N.Nazarbaev) 34 jyl shamasynda otyrghan. Qazaqstandy osy uaqytta basqarghan jiyrma basshynyng tórteui ghana qazaq halqynyng ókilderi boldy.

Mine osy kenestik kezende Qazaqstandy basqarghan tórt qazaq basshylarynyng bireuining ghana, yaghny Júmabay Shayahmetovtyng basshylyq qyzmeti I. Stalin biyligine tús keledi eken. Búl arada, әriyne, J.Shayahmetovtyng biraz uaqyt (1928-1938) OGPU-NKVD jýiesinde belsendi qyzmet atqarghandyghy esepke alynghandyghy aqiqat. Onday bolmaghan kýnde IY.Stalin J.Shayahmetovty Qazaqstandaghy eng jogharghy sayasy basshylyqqa jibermegen bolar edi.

Jalpy IY.Staliyn  biyligi túsynda qazaq sayasy basqarushy toby arasynda respublikadaghy eng jogharghy sayasy biylik basynda bolugha layyq qayratkerler az bolghan joq, olar sandyq túrghydan da, sapalyq túrghydan da jetkilikti dengeyde edi. Qazaq últynyng últtyq janghyru kezenin basynan keshirgendigi onyng býtindey bir sayasy qayratkerler shoghyryn tarih sahnasyna shygharghandyghynan anyq bayqaldy.

Imperiya kóleminde qazaq intellektualdary kenestik kezenge deyin-aq polyak, tatar, gruzin siyaqty últtardyng ziyalylary qatarynda jýrdi, últtyng kýn tәrtibinde túrghan eng ózekti mәselelerin teoriyalyq túrghydan qorytyp, Memlekettik duma siyaqty sayasy biylik minberinen qoya bildi. Jogharghy sayasatta jýrgen IY.Stalinning qazaq ziyalylarynyng múnday sayasy belsendi qyzmetinen habarsyz boluy әriyne mýmkin emes-tin. Osy rette onyng alashtyq ústanymdaghy Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, Dosmúhamedovtermen týrli sebepterge baylanysty jýzdeskendigin, kenestik ústanymdaghy T. Rysqúlov, S. Qojanov, S.Seyfulliyn, N.Núrmaqov, S.Asfendiyarov  J.Mynbaev siyaqty qayratkerlerdi qyzmet babynda qabyldap, týrli mәselelerge baylanysty pikir alysyp túrghandyghyn eskergen jón. Yaghni, I. Stalin Oktyabri revolusiyasy jenisi qarsanyndaghy imperiyadaghy jalpytýrkilik jәne jalpymúsylmandyq qozghalystar arnasyndaghy qazaq azattyq qozghalysynyng qarym-qabiletinen jaqsy habardar bolghandyqtan da passionarlyq ústanymdaghy qazaq basshylaryn tejep ústaudy, sonday-aq olardyng arasyndaghy erekshe yqpaldylaryn tipten  Qazaqstandaghy sayasy basshylyqqa jibermeuge basa nazar audardy dep tújyrym jasaugha negiz jetkilikti.

Tatar tarihshysy B. Súltanbekov 1923 jyly tikeley Stalinning tapsyrmasy boyynsha bastalyp ketken «Súltanghaliyevtyng isine» baylanysty «eng jogharghy biylik búl isti últtyq respublikalardyn, eng aldymen  músylmandardyn, jetekshi túlghalaryn ''yqtyryp'',  ''juasytyp'' alu ýshin paydalanu jóninde sheshim qabyldaghangha  úqsaydy» (21) degen tújyrym jasady, onysy shyndyqqa jaqyn. Óitkeni M.Súltanghaliyev «isin» qaraugha arnayy shaqyrylghan RKP OK-ning últtyq respublikalar men oblystardyng jauapty qyzmetkerlerining tórtinshi kenesine (Mәskeu, 1923, 9-12 mausym) odaqtaghy barlyq últtyq respublikalar men oblystardan 58 adam (olardyng 24-i Ortalyq Komiytetting mýsheleri men oghan kandidattar), sonday-aq RKP(b) OK Sayasy burosynyng mýsheleri men oghan kandidat 11 adamnyng (syrqat Leninnen jәne Sovnarkom  tóraghasy Rykovtan basqa) 9-y týgel qatynasady (22).

Keneste Súltanghaliyev isi boyynsha bayandama jasaghan Quybyshevtyng kórsetuine qaraghanda, Súltanghaliyevke  tanylghan aiyp onyng basmashylar qozghalysyna qosylyp ketken Zaky Validovpen baylanys ornatugha baghyttalghan әreketi edi (23).

Keneste Súltanghaliyev isin talqylau barysynda keltirilgen materialdar GPU-dyng H. Peters basqaratyn Shyghys bólimining barlyq músylman respublikalary basshylary ýstinen (onyng ishinde OK mýsheleri, ýkimet basshylary da bar) qúpiya chekistik baqylau ornatylghanyn anyq bayqatqan edi. I. Stalinning tikeley tapsyrmasy boyynsha jýrgizilgen búl operasiya «2-shi parlament» atalyndy (24). Qúpiya «tynshylar» arqyly alynyp, eng jogharghy basshylyqqa berilip otyrghan búl mәlemetterding ishinde baqylaudaghy qayratkerlerding jeke adami  qatynastary, basqa jaghdayda aitylmaytyn sózderi, intimdik faktiler de molynan tabylatyn edi. Bayandamashydan song birinshi bolyp sóz alghan T.Rysqúlov kezinde M.Súltanghaliyevten bir emes, eki birdey hat alghanyn jasyrghan joq, aitty. Ol hattarda sonshalyqty kónil audararlyq ta eshteme joq ekendigin bayandady (25). Sonymen birge ol sayasatshyldyqqa salynbady, shyghys respublikalarynda qalyptasqan naqty jaghdaydan jaltaryp, Z.Validov pen M.Súltanghaliyevti aiyptaugha kóshken joq, qayta, ol ózine tәn turashyldyqpen, búl eki kayratkerding kónil-kýiine negiz bolarlyq ómirlik sebepterding bar ekendigine nazar audardy: «Elding shyghys bóligindegi jaghdaygha kelsek, biz qoghamnyng sharualar bóligin ózimizge birjola qarata alghan joqpyz, óitkeni oghan jer bermedik. Temirjolda isteytin shyghystyq búqara halyq orys júmysshylarymen teng jaghdayda emes...

Jetisu oblysyndaghy qyrghyz kedeyleri jersiz kýide qalyp, olardyng ýstinen 125 desyatina jeri bar jәne 15 batraq júmsap otyrghan orys kulagynyng júdyryghy tónip túrghanda, ol qyrghyzgha internasionalizm degen jaqsy nәrse, sondyqtan da sovet ókimetine jaqyn bolghan jón dep qansha aitsang da, ol bәri bir sovet biyligin әlgi kulaktyng biyligi retinde qabyldaydy» (26).

Qazaqstan siyaqty respublikada últaralyq qatynastyng shiyelenisuine negiz bolyp otyrghan shynayy jaghdaygha kónil audarudy talap etken T.Rysqúlovtyng búl pikirine IY.Stalin bastaghan ortalyqtaghy basshylyq qúlaq aspady. Kerisinshe IY.Stalin T.Rysqúlovtyng «jiberilgen qatelikteri ýshin» keshirim súraytyndyghyna senimdi boldy. IY.Stalin jauap sózinde: «Men Rysqúlovty tyndadym, soghan baylanysty mynany aituym qajet. Onyng sózi jýrekten shyqqan sóz emes, shyndyqtan jaltarudyng kórinisi, jalpy onyng sózi auyr әser qaldyrady... Sóz súltanghaliyevshyldyqpen iydeyalyq, iydeologiyalyq baylanys jóninde bolyp otyr. Al Rysqúlovtyng Súltanghaliyevpen onday baylanysy boldy, búl anyq, ony Rysqúlovtyng ózi de joqqa shyghara almaydy», - dedi (27).

IY.Stalinning týsiniginshe, Týrkistan respublikasynda T.Rysqúlov siyaqty últshyldyq ústanymynda túrghan qayratkerler qatarynda S.Qojanov pen A.Ikramov ta bar edi. Sondyqtan da sózinde olardyng atyna arnap: «...búlardyng ekeui de býgingi Týrkistan men patshalyq Týrkistannyng arasynda eshqanday da aiyrmashylyq joq, tek mandayshadaghy jazu ghana ózgergen, al Týrkistan sol patsha túsynda qanday bolsa, qazir de sol kýiinde degen pikirde.

Al eger Týrkistan shynymen de patshalyq túsyndaghyday otarlyq tәueldilikte qalsa, onda basmashylardyki tura. Olay bolsa Súltanghaliyevti biz sottamauymyz kerek, kerisinshe, sovet jaghdayynda otarlyq tәrtipke ymyrashyldyq tanytqanymyz ýshin ol bizdi sottauy kerek. Eger osynyng bәri de ras bolsa, onda sizderding ózderinizding basmashylargha nege qosylyp ketpegendikterinizdi týsine almadym?», - degen oiyn aitty (28).

Búl 1923 jyl bolatyn.  Endi ghana ornaghan sayasy tәrtip jaghdayynda óz elining mýddesin qorghay almaytyndyghyn dәl týsingen Zәky Validy Toghan endigi uaqytta Ánuar Pashamen (29) birigip әreket jasau ýshin basmashylar qozghalysyna ketti. Kenestik ortalyqtyn  ústanymyna narazy M.Súltanghaliyev óz kónil kýiin ashyq bildirgeni ýshin GPU-ding Lubyankadaghy abaqtysyna týsti (30).

M. Súltanghaliyevting abaqtygha jabyluy, keyin zertteushiler bir auyzdan moyyndaghanynday, kenestik sayasy elitagha qarsy jýrgizilgen repressiyalyq sharalardyng basy edi. M. Súltangaliyevpen jenil «esep aiyrysqan» IY.Stalin óz «kýshin» sezine bastady. Súltanghaliyevti kópe-kórineu «qúrbandyqqa» bere salghandyqtaryn Troskiy, Kamenev jәne olardyng sybaylastary keshigip týsindi. Endigi kezek kenestik shyndyqqa qatysty ashyq syny ústanymdaghy Túrar Rysqúlov siyaqty qayratkerlerdiki edi.

Sonymen, jogharyda bayandalghan faktiler kenestik biylikting bastapqy kezende qazaq últ-azattyq qozghalysyn ashyqtan-ashyq basyp tastau ústanymynda bolghandyghynan jetkilikti dәrejede týsinik beredi. Biylikting osy ústanymy keyingi kezenderde óz jalghasyn tapty. Búl taqyryp zertteu júmysynyng endigi bóliginde bayandalady.

Ádebiyet:

1.    Qoygeldiyev M. Alash qozghalysy. A., 2008, 460-461 b.b.
2.    Alash qozghalysy. Qújattar men materialdar jinaghy. Jauapty redaktory M.Q.Qoygeldiyev. A., 2004, 1t. 472-482 b.b.
3.    «Saryarqa» gazeti, 1918, №35
4.     Goloshekin F.I. Desyati let proydennyh y predstoyashie zadachi. Alma-Ata, 1930, s.8.
5.    Zimanov S., Dauletova S., Ismagulov M. Kazahskiy revolusionnyy komiytet. A., 1981, s. 28.
6.     Qaranyz: 1917 god. V Kazahstane. A., 1977, s.201.
7.    Áliby Jankeldiyn. Dokumentter men materialdar. A., 1975, 47-48 b.b.
8.    Qoygeldiyev M. Atalghan enbek, 117-150 b.b.
9.    Alash qozghalysy. Qújattar men materialdar, 3 t., 1-kitap, 40 b.
10.    Sonda, 45 b.
11.    Sonda, 45-47 b.b.
12.    Sonda 46 b.
13.    Protokoly revolusionnogo komiyteta po upravlenii kazahskim kraem (1919-1920 g.g.). Sbornik dokumentov. A., 1993, 96-98 b.b.
14.    Alash qozghalysy. Qújattar men materialdar, 3 t., 1-kitap, 46-47 b.b.
15.    Protoly revolusionnogo komiyteta ..., S.104
16.    Sonda, 106 b.
17.    Sonda, 118-119 b.b.
18.    Sonda, 99 b.
19.    Alash qozghalysy. Qújattar men materialdar, 3 t., 1-kitap, 48 b.
20.    Qazaqstan  Respublikasynyn  Preziydentinin  Múraghaty., 811 q., 20 t., 568 is, 46-48 p.p.; Istoriya Kazahstana. Hrestomatiya, Sost.: IY.Kozybaev, M.Kozybaev, A., 1994, S.103-107; Alash qozghalysy. Qújattar men materialdar, 3 t., 1-kitap, 59-64 b.b.
21.    Tayny nasionalinoy politiky SK RKP. «chetvertoe soveshanie SK RKP s otvetstvennymy rabotnikamy nasionalinyh respublik y oblastey v g.Moskve 9-12 iinya 1923 g.». Stenograficheskiy otchet. M., 1992, S.6-8
22.    Sonda, S.8
23.    Sonda S.5
24.    Sonda, S.6
25.    Sonda, 23-26 b.b.
26.    Sonda, 26 b.
27.    Stalin I. Sochiyneniya. T.5., S.304-305
28.    Sonda, S.306-307
29.    Ánuar Pasha – Ismail Ánuar (1881-1922), 1921-1922 jyldary óz erkimen kelip, Týrkistan últ-azattyq qozghalysyna qatynasyp, jetekshi roli atqarghan Týrkiyanyng memleket qayratkeri.
30.    M.Súltanghaliyev alghash ret 1923 jyly 2 mamyrda OGPU abaqtysyna jabyldy.