Shymkent qalalyq әkimdigining mәjilis zalynda qala әkimining orynbasary B.Janbosynovtyng tóraghalyghymen «Shymkent qalasynyng 2020 jyldargha arnalghan damu tújyrymdamasy» ayasynda jiyn ótti, – dep habarlaydy OQO әkimdigining baspasóz qyzmeti.

Otyrysqa túrghyn ýy komiytetining belsendileri, kommunaldyq salagha jauapty mamandar qatysyp, shaharda qordalanghan kommunaldyq mәseler jayy sóz boldy. Dәl qazir Shymkenttegi basty mәsele - halyqqa qajetti infraqúrylym jýielerin jetildiru bolmaq. Ýshinshi qala atanu ýshin auyz su, kәriz, elektr, gaz, jylumen qamtamasyz etu kózderi, olardyng quaty jәne qalanyng qajettiligi tolyq sheshimin tabuy qajet. Alayda, sheshimin tappaghan týiin de joq emes. Mәselen, kәriz sularyn tazalaytyn ghimarattyng quaty qalanyng qajettiligin qamtamasyz ete almaydy. Saldarynan shaharymyzdyng birqatar aumaghy lastanuda.

Qazirgi tanda, qalagha janadan qosylghan 5 eldi mekendegi kóp qabatty ýilerding kәriz mәselesi ózekti bolyp túr. Búl ýilerdegi kәriz jýielerining isten shyqqanyna 15 jyldan astam uaqyt ótken. Qaldyq sular ózenderge tastaluda. Osy mәseleni sheshu maqsatynda biylghy jylghy budjetting esebinen jobalyq-smetalyq qújattary әzirlenude. Onyng aldyn alu ýshin sala basshylary jýieli jospar dayyndap, qaldyq sulardy óndep-tazalaytyn iri zauyt qúrylysyn saludy josparlap otyr.

Ayta ketu kerek, qala halqynyng injenerlik jýielermen qamtylu dengeyi boyynsha auyz sumen 83,5 payyz, kәriz 44,8 payyz, elektr – 85,0 payyz, gazben – 64,9 payyzgha qamtylghan. Qazirgi tanda jartylay qamtylghan jәne qamtylmaghan eldi mekenderding mәselesin sheshu ýshin arnayy komissiya júmys isteude. Toqtalatyn taghy bir məsele, shahardaghy injenerlik jýielerding basym bóligi tozghan. Osynyng saldarynan qyzmet kórsetu sapasy da tómen. Monopolisterding balansyndaghy su qúbyrlarynyng 55 payyzy, kәriz jýielerining 80 payyzy tozsa, gazdyng 40 payyzy, elektrding 60,0 payyzy, jylu qúbyrlarynyng 82,6 payyzy eskirgen.

Atalghan məjiliste qoqys poligondarynyng jay-kýii de sóz boldy. Atalghan məsele býginde ong sheshimin tauyp keledi. Qalanyng 2 jerinde alany 34,0 gaktar poligon bar. Olardyng jalpy siymdylyghy 300,0 myng tonna bolsa, qaladan bir aida shyghatyn qoqys 15,0 myng tonnany qúraydy. Demek, búl qoqys poligondary 2 jyl kóleminde tolady. Tipti, «Mәrtóbe» eldi mekenindegi qoqys poligonyna halyq jaqyn qonystanghan. Osyndaghy túrghyndardyng talap-tilegin eskergen qala әkimi Gh.Ábdirahymov sanitarlyq qorghau aimaqtary búzylghan jәne halyqtyng densaulyghyna qauip tóndiretin qoqys bazasyn japtyryp, qalanyng 2 jerinen jana poligon salugha tapsyrma berdi. Sonymen qatar, qala shekarasynyng úlghangyna jәne qala qúrylysynyng qarqyndy jýruine baylanysty, sanitarlyq tazalyq júmystaryna bólinetin qarjy kólemin úlghaytu turaly jauapty salalar júmysyn jýieley týsuin tapsyrdy.

Abai.kz