(Ángime-novella)

 Aq sezim men aq armandar. Bes kýndik tirlikting mәni. Qalay aitsang da, qalay jyrlasang da әserli. Kóneden qalghan bir ghibratty әngime eske oralghanyn qarashy! Ertede bir danagóiden shәkirti «Ómir ózegi degenimiz ne?» dep súraghan desedi. Sol kezde danagóy shәkirtining janaryna úzaq qarapty. Shәkirti taghatsyzdana jauabyn tosyp túrghan qalpyn andap: «Shyraghym, ómir ózegi – ýmit pen senim. Sol ýmit pen senimdi jalyndy jýreginde saqtay bil. Janarynda jasyn oinap túr senin, ol — sendegi úly maqsattar. Maqsatyna jetu jolynda kedergi de kezdeseri haq. Degenmen, bәrin jenesin. Úmytpa, jýregine eshqashan pendelikti juytpa» — dep shәkirtining saualyna jauap bergen kórinedi. Zamana kóshi janghyryp, adamdar  almasqanymen, ósiyet sóz úmytylmady. Býgingi kýni de aq ýmit pen armanyn jelken etken jandardy qasymyzdan kóptep úshyratamyz. Solardyng biri – Sezim men Ánuarbek jayly syr shertuge jýregim qúmartyp, qolyma qalam aldym.

                                                        Týs 

                                                         Týsime mening beytanys bir jan engeli,

                                                         Janymdy syzdatty múnnyng shengeli.

 

Týrik qyzy

Aqteniz – shaghalaly shat meken! Adamnyng janyn týsinip, kónil syrlasynday tabighat perzentteri – shaghalalar baghzydan beri meken etip keledi. Tamyrly tarihynda san qily taghdyrlar men hikayalar jeterlik. Sol shaghalaly shat mekennen, ómirin ónermen baylanystyra bilgen, bilimge qúshtar – Sezim atty uyzday jas qyz qazaq jerine taban tiregen. Sezim – adamnyng jýregindegi eng ardaqtysy! Jer betindegi bir aspannyng astyn mekendegen jan balasynyng barlyghynyng qadirleri – jýreginde tasqyn seziminde. Sol ardaqty esimdi iyemdengen, kók aspannyng  ózindey janary bar, qolynda ótkir oimen siltenuge әzir túrar qalamy bar, atajúrttan bilimdi bolyp, ana júrtyna qadam basam degen talaby bar – Sezim Aslanqyzy. Jýirik kónili әuelden, әdemi bir әuenmen ýndesetin, janyn  tәtti jyrday qytyqtap ghajap bir erek sezimge bólendiretin, ata-anasy búryn tek bauyrlas el dep qana aitatyn, biraq eshqashan baryp kózben kórmegen  — qazaq topyraghyna jetsem degen tilek. Mektepte ylghy dýniyejýzi jaghrafiyasy sabaghynda tuys el haqynda oy tolyqtyrudy qalaytyn. Tarihy men tili tuysqan elderding úqsas mәdeniyetterin ishtey kónilge týie jýrip, bir kórsem degen yntyzarlyq sezimi boy kórsete bastaghan-dy. Arman atty arghymaqqa keyde minip, óz oiyna shyrmalyp  ta qalatyn. Biyik maqsatty býldirshin qyz armandaudan jalyqqan emes. Aq armanynyng bir kýn shyndyqqa ainalyp, sayyn saharaly ólkeni  týbi bir kórerine, júpar auasymen tynystaryna bek senimdi. Az kýn bolsa da ghúmyr keshuge shyn kónilden peyildi. Arman men ýmitke jany bay Sezim – shanyraqtaghy jalghyz perzent. Aslan men Júldyzdyng tәnirden tilegen, kózimen kórip, qolymen ústaghan, jýrektegi aq sezimderinen jaralghan erkeleri. Árqashan ata-ana kónilderin sýisindiruden tanbaghan, әr kýnin bilim nәrimen susyndaugha ghana arnaghan qos balasynyng oquyn tәmamdaugha az ghana kýnderi qaldy.

Kýndegi daghdysymen tanghy asyn әzirlep jýrip erkelete til qatqan Júldyzgha qyzynyn  býgingi qobaljuly týri únamady. Tolqiy-tolqy anasyna bilimin ózge elde jalghastyrghysy keletindigin jetkizdi. Tosyn jәit. Tughaly qasynan jyraq ketpegen,  kózderining núryn ózge elge attandyru kýtpegen oqigha. Júldyzdyng alghashqy jauaby «joqtan» bastaldy. Ákesine qyzynyng shalghay mekende bilim alu maqsatyn qúptaghysy kelgenmen, qyzdarynyng tirlikke asa beyimsizdiginen joq deuge mәjbýr. Ómirde es bilgeli, ruhany soqqy almaghan qyzynyng jany jaralanbauyn qatty qalady. Sezimdi oiymen bólisken sәtten bastalghan rayynan qaytarugha  tyrysu, shet mekenge baru sheshimine kelise almaytyndyghyn san ret aitudan ata-ananyng jýregi tynshytarlyq jauap esty almady. Týsindiruge tyrysqan әrbir súhbatta Sezimning tik minezi men órligi qarsylyq sheshimine syzat týsirumen boldy. Toqtam bolar degen sózderding parqy da shamaly. San retki  ata-ana qarsylyqtarynan payda bolmady. Qaysarlyghymen, tau qoparar minezimen maqsatyna bir taban jaqynday týsken – Sezimning sheshimin  әkesi aqyr sonynda qúptady.

Armannyng parqy — oryndalghanda artatyny dausyz. Qyzynyng tauyn shaghyp, ýmit gýlin soldyrudan asqan azap joq eken әkege. Qyzynyng oiyna qarsy shyqqan sayyn, onyng janyn bir múng torlap alatyn. Mine, aqyry sheshimin qoldap jýregi sabasyna týskendey. IYә. Qalypty kýnde parqy asa biline birmeytin, alayda ómirde manyzdylyqqa iye, aq kónilge  qanat bolyp, tirlikke  baqyt ýsteytin sóz – iyә.  Ata sózinen keyin ana kónili ishtey qansha qarsy bolghanymen  júmsara týsti. Qyz sheshimine ong qabaq tanytqan – Aslan qyzynyng jolyna әzirlikti birinshi bolyp bastap ketken. Qyzynyng biyik armany men aq adal múratyn qoldap,  qajet bolar degen nәrsening bәrin sómkesine sala bergen. 

Qyz kónili — jabyrqau. Aldynan qol búlghap armany shaqyrady, sonynda alghash dýnie esigin ashqannan beri janyna saya bolghan meken – Aqteniz qalyp barady. Aqtenizding shaghalalary – balalyq shaghynyng eng bir әdemi esteligin ózderimen birge alyp qalatynday. Kónilin qamyqtyratyny, ata-anasynyng jalghyz qalatyndyghy. Es bilgen shaqtan shanyraqtaghy  quanysh pen shattyqty  birge sezinip, qara qayghy men uayymdy tendey bólisip kele jatqan jandar qalay ajyraydy? Qalay qiya alady? Perzenttik mahabbatpen, kókirekke qonaqtaghan oilarmen sanasy sabylghan sәtte jýregi shymyrlap syzdap qoya beretini. Keyde, perzenttik paryzyn  oryndap, sýiiktilerining qasynda  qala bergisi-aq keledi. Sheshimim – jansaq, kónilim – baghytynan adasqan  qús tәrizdi deuge shaq qalady. Biraq aita almaydy. Kónil týkpirine jasyryp saqtap,  aq armany men biyik maqsaty ýshin — ýnsiz qalmaqqa sheshim qabyldaghan. Seldey josylghan mazasyz oilardyng arasynda sheshimi ghana anyq sekildenedi.

Aqtenizdey arda meken –  aq armandarymen ýndesip, jýregindegi ýmit otyn ýrlesip, es bilgen shaghynan – týrkilik ruh bolyp ón boyyna sine bergen-di. Týrki júrtynyng qara shanyraghy – qazaq jerin bir kóruge qúmartqany jәne Týrkistandy bir kórudi armandauy – týrkilik ruhtyng aiqyn kórinisindey әser beredi. Bala armanyna jetu ýshin-ata-anasynan san ret keshirim ótine, óz maqsatyna tabandylyqpen jete beretindigin dәleldegendey.

 Jiyrmany endi baghyndyra bastaghan – Sezimning  kónili kóktem tәrizdi. Birde jaydary kórinse, birde qalyng búlttay týnerip alghany. Ajary aiday, aq qar týstes tamaghy, shiyedey erinderi, aspanday túnyq kókshil kózderi, aq tanday arayly, aq maqtaday didary men belinen tómen týser qoi qara shashy kez-kelgen jas jigitting kónilin eriksiz ózine  búryp әketeri sózsiz. Qyzyl týsti kóilekterdi kelistire kiygende, Sezimdi qyzyl raushangha tenemeske lәjing joq. Áuezdi әn men kónil terber jyrgha yntyqtyghyn sózben jetkizu qiyndau. Qashan kórseng de, alty jasqa tolghan tughan kýninde әkesi syigha tarqan – dutar aspaby. Kónilining hoshy bolmaghan kezde, tiri pende úgha almaghan shaqtarda dutardyng әuenimen kónilin demeytin. Tandaydaghy tәnir syilaghan tәtti jyrmen armangha qúlash sozyp, kóz jetpes biyikterdi oimen kóp sholatyn. Aqtenizding ajarly aruy – tәnirding qalauymen armandaghan elge tabanyn tiygizip, shyghystan shúghylasyn tókken kýn núryna jýzin sýidirmekshi, qonyr jelimen – tolqyndy shashtaryn taratpaqshy.

Balalyq shaqtaghy  arman – eng qalauly arman! Jýrekten mәngi oryn alar ardaghyng – bala armanyn! Ol – jan gýli!!! Ol – ór kónilding pәk jyry!!!

Aslan men Júldyzdyng kóniline qansha qiyn soqqqanymen, aq jýrekteri perzentterin úzaqqa attandyrugha qimay túrsa da, aq tileumen Sezimdi úshaqqa otyrghyzyp jiberdi. Aslan men Júldyz saghynyshpen balapandaryn óz oshaghynda kýtetindigin san qaytalap aitty. Júldyzdyng jýrekpen tilegen tilegi –janymnyng bir bólshegi aman baryp, sau qasyma kelse boldy. Aslannyng tilegi – qaysar qyzynyng jýregi tek quanyshqa toly bolsa iygi!..  Áke qyran balapanynyng biyikte qalyqtaghanyna tandanatyny sekildi, Aslan da qyzynyn  erligine  úzaq tandandy. Ór minezine sýisindi. Ózi tek teledidardan ghana kórip-bilgen elge bilim alu maqsatynda attanghany bir jaghy quantty. Áke kónilin shattandyrghan – Sezimning týrkilik ruhpen bite qaynasqan bolmysy. Býldirshin kezinen býginge deyin,  bir ret úyaltyp elden sóz estirtip kórmegen Sezimge degen senim myghymyraq túrary zandy. Janylys sheshim men asyghys oimen isi joqtyghynan shyghar, keler kýnin oilap qyzynyn  ata-ananyng ekeui de kýdiktin  kemesine minbeui. Sezimge jәne ózderining bergen tәlim-tәrbiyesine senimdiligi men  Sezimning aqylynyng terendigine kóz jetkendigining dәleli.

Týrik elinen kókke kóterilgen úshaq-qazaq eline sәtti qondy. Sezimning jýregi úshaqqa minerde qatty dýrsildegen edi, úshaqqa mingennen keyin basyldy. Mazasyz hәl de angharylmaydy. San kýngi qobalju ghayyp bolghan. Kónili hosh! Mýmkin, bala armannyng shyndyqqa ainaluynan bolar. Almatynyng qonyr keshi. Salqyndau. Biraq jazdyng jaydary kýninde jýrgendey keyiptegi jas aru kónilinde kóp kýn tynbay túrghan dauyl basylghandyghyna shattanyp, Almatynyng auasyn qúnygha jútumen boldy. Áuejaygha úshaq qonghan sәtte-aq  qonyr sómkesinen kishkentay ghana qyzyl týsti tilashardy jalma-jan qolyna aldy. Áuejayda óz zattaryn týgendep bolghannan keyin, asqan iltipatpen kezikken kisilerden ózine kerekti meken-jaydy qinalyp jýrip naqtylap aldy. Sodan keyin birinshi kezikken taksiyge otyrdy. Zyryldaghan kólik Sezim qújat tapsyrghan oqu ordasynyng qasyndaghy qonaq ýige әkelip tastugha kelisti. Qazaqstangha kelerding aldynda orys tilinde azdap til syndyrugha talpynghany jón bolypty. Kólik jýrgizushisimen oryssha tildesti. Jýrgizushi bolsa, kóligine otyrghan beytanys qyzgha san ret kózining astymen sezdirmey qaraghysy kelse de, janarynyng Sezimning janarymen týiise bergeni. Jigit ynghaysyzdanyp qaldy. Sezim jyly jymiyp, ynghaysyzdanghan ony tyghyryqtan shygharugha tyrysty. Ynghaysyzdyqty joygha sep bolsyn degen niyetpen eshqashan búryn jasamaghan qadam jasap, beytanys kólik jýrgizushisimen tanysty. Esimi – Jaras. Sezimmen qansha tildeskisi kelgenmen esh orayyn kelistire almastan, kónilindegi bolmashy tolqudan oiyn tolyq jetkize almady. Bir retki jәrdemnen keyin, Sezim ýnsiz Jarasty tyndap qana keledi. Jarasty tolqynystan ajyratyp alghan kez Sezimning kelisken jerge jetkeni boldy. Sezim razylyqpen jymighan edi, jigit ýnsiz ornynda eki minuttay sileyip túryp qaldy. Abyroy bolghanda, Sezim onyng búl әreketine nazar audarghan joq.  Kóp kýttirmey qonaq ýige de jayghasty. Sәndi jabdyqtalghan әri ynghayly bólmede joldan qajyghan Sezim úiqygha birden bas qoydy.

Jayshylyqta adam sanasy jete bermeytin tylsym qúbylystar kóp-aq. Sol qúbylystardyng biri — týs. Sezimning de kózi soghan býgin jetkendey. Bala kezinen beri, mardymdy týs kóre qoymaytyn jandardyng qataryndaghy aru – Sezim  tangha juyq  mezgilde bir týs kórdi. Tәtti týsi qiyal kóshinde ghana  jýrgen, búryn bir ret týsine enbegen, mýldem beytanys jan turaly órbigen edi. Tura ónindegidey tym jaqyn, әri tanys beyne. Jýreginde saqtap jýrgen, jyr etip baptap jýrgen – nәzik kónilining serisi. Jyly jýzdi jas jigit. Anasy ýnemi aitatyn hanzada osy bolar. Árbir arudyng qiyalynda aq boz atty  hanzadasy bar. Júldyzdyng ýnemi qyzyna týn shymyldyghyn týre aitatyn ertegisi – "Myng bir týn". Ertegini ayaqtap bola salysymen, qyzynyng mandayynan sýietin. Janaryn tars júmyp, qyzynyn  armanyndaghy ardaghyna kez bolghanyn Tәnirden  tileytin. Qyzyna nәzik biyazy ýnmen bylay dep til qatatyn:

 – Dýniyede sezimge bay bol, jaryghym. Sezimdering shynayy bolsyn. Jalghan oy men jalghan sezimnen boyyndy aulaq sal. Boyjetken shaghynda aq sezimderding әldiyleri aqiqat. Sezim men aqyldy teng ústa. Únatqan jangha sezimindi janaryng úqtyra almasa, bosqa sharma. Jigitke sezimindi birinshi jetkizuge talpynba.

Osy oilar sanasynda oiylyp jazylyp qalghan. Qatar engen eki týs. Biri — kónil serisi bolsa, ekinshisi — anasynyng talayghy ret aitqan aqyly.

Sezim tәtti týsinen oyanbas edi, oyanghysy kelmedi-aq. Alayda, terezening qasynan qúlaqty  jarghan  gýrildegen jýk  kóliginin  dybysynan  oyanyp  ketkeni. Tәtti týsten aiyrghan, arman mekeninen qayyrghan — jýk kólikke bir týrli ókpeli synayly. Úiqydan oyanghanymen, әli sol  kórgen týsting erkinde úzaq uaqyt jýretin týri bar. Azdan son  keremet әser syilaghan týsinen ózi úyala bastady.

Kýz…  Altyn kýz!!! Kýzdin  suyq lebinen ada túrar, jaz shyrayyn ózinde birer apta saqtap túrar – qyrkýiek. Alataudyng baurayyndaghy júrt úiqysynan tym erte oyanghan. Solardyng biri – Sezim. Jýregin týrtken týsinen esin jiya salysymen, ata-anasyna amandyghyn jetkizu maqsatymen  habarlasugha asyqty. Arada kóp uaqyt ótpegenmen, saghynysh kýii jýrekte jazylyp ýlgeripti. Sol siqyrly sezimmen ata-anasymen tildesken sәtte janarynan saghynyshtyn  jasy tamyp ýlgerdi. Qastarynan  úzap shyqqaly kóp uaqyt bolmaghanmen, aidan asyp ketkendey, jýregi taghy qobaljy bastady.

Tanghy asty asyghyp-ýsigip ishken qalpy, oqugha qújat tapsyru mәselesimen sandalyp úzaq jýrdi. Úzaq sandalystan, tynymsyz jýgiristen kóz ashpaghan song ghana tirligi sәtti ayaqtaldy. Kóp kýtken qaghaz qolyna týsten keyingi mezgilde tiydi. Oqu maqsatymen kelgen tilegin oqu orda újymy quana qabyl aldy. Ózi zerek, ózi shet tilin joghary dәrejede biletin jasqa qol úshyn beruge әrkez әzir ekendikterin jetkizdi. Sezimge qoldan kelgenshe qazaq tilin ýirenuge kenes berdi. Sezim de tuysqan halyqtyng tarihy men tilin az uaqytta shyn yqylaspen ýirenuge tyrysatyndyghyn býkpesiz aitty. Shynayy didarlasu men tilektestikke qúrylghan әngime Sezimge erekshe әser syilady. Oqu ornynan shyqqannan keyin, keshe túraqtaghan qonaq ýiden zattaryn aldy. Sol aralyqta Almatynyng tabighatyna tәnti boldy. Qonyr jel. Bayau oinalghan sazdy әuendey jýrekti terbeydi. Sodan tike oqu ornynyng jataqhanasyna ornalasugha jol tartqan. Alataudyng tósinde oryn tepken bes qabatty jataqhana esigin  iymene ashyp, kezekshi әielden bir bólmege ornalasugha rúqsat aldy. Jataqhanagha ornyqqan kýnnen bastap, qazaqsha ýirenudi keshiktire bermeudi jón dep tauyp jәne qazaq tilin neghúrlym erterek  ýirenu ózine paydaly  ekendigin úghyndy. Ázirshe bólmede jalghyz ózi túrady. Sol jalghyz túrghan mezgildi óz maqsatyna paydalanu kerek.  Qasyndaghy bólmege  kórshi bolyp ornalasqan Aqjýnis esimdi qyzben tanysudyng sol kýni sәti týsti.  Tildi ýirenuge Aqjýniste óz kómegin beretin bolyp kelisti. Biraq tildi sauatty ýirenu kýndelikti baspasóz ben teledidardy ýzbey qadaghalau arqyly qalyptasatynyn da úmytpaghan abzal. Az ghana uaqytqa  bilimin  jalghastyrugha kelgenmen, memlekettik tilde erkin oy bólise almaghy ózine tiyimdi. Ári jana dostar men tanystardy kóbirek tabugha jәrdemdeseri haq. Oqu ornynda bilimin aghylshyn tilinde jalghastyrghanmen, qazaq tilin ýirenuden de qalys qalghysy kelmegeni sodan. Án men jyrgha tumysynan qúmarlyqtyng da ýirenuge degen talpynysyn odan әri shirata týsuge iytermeledi. Dombyranyng kýmbirlegen nәzik  ýnine, dutardyng ýnindey  erekshe yntyq jýrekting әmiri dese bolghanday. Sebebi, Sezim jýrekting kýiine bas iyetin nәuirzek qústay. Kóktem kelisimen, ózining kýmis qonyrauday ýnimen shyryldap, keng dalany bir әsem әnge bóleydi. Tabighattyng ózimen ýndeskeni sonsha, nәuirzek qúsqa eshtene kedergi emes. Jýrekpen qabyldap, jýrekpen úghyp, әuezdi әnin ashyq aspan astynda jalghay beretini bar emes pe?! Sezim de sonday. Sodan bolar, býldirshin kezinen ólenge yntyq boldy. Qalamgha qiyal tóreshisindey qarady. Kýndeligin syrlas dosynday sanap boyjetti.

Raushan gýli – Sezimning eng sýietin gýli. Aqtenizde raushandardy baptaumen de ainalysqany bar. Syrttay qaraghan adamgha raushan gýli әdemi kórinedi, әdemilikti kórgen kóz qolymen ústap kórgisi keledi. Sol sәtte ómirge yntyq raushandar tikenin kómekke shaqyrady. Tikenimen qorghanghan týri – ómir sýruge yntyqtyghy bolar bәlkim? Kim bilgen! Tabighattyng syryn әr adam ózine sana jeter jerge deyin tarazylaydy. Júldyzdyng ýlken ónegesi – gýlderdin  bәrine  jan jyluy kerektigin jәne gýldi mәpeley bilude qyz balasynyng tabighatyn asha týsetindigin jalyqpay sanasyna sinire bilui edi. Ana ónegesin Almaty qalasyna kelgen kýnning ertenine bólme gýlderin satyp aludan  bastady. Gýlderdi baptaugha kýnde óz uaqytynyng jarty saghatyn bóludi әdetke ainaldyrdy. Janyna adamdy asa juyta bermeytindiginen bolar, Aqjýnisten ózge qúrby әli jolyqqan joq. Sezimning minezindegi bir erekshelik – adamdy bauraugha asa talaptana qoymauy men ashyq tildesuge qúlshynys tanyta bermeytin túiyqtyghy. Kónildegisin aq paraq pen qalam jetkizetin bayaghy kýnin saghyndy. Jýregi typ-tynysh. Qyrkýiek bastalghaly qolyna jyr jazbaq niyetpen qalam ústaghan emes. Bólmedegi eng asyl aspap — dutardy da qolyna almady. Jataqhana men oqudyng arasynda ózining ólennen qalys qalyp jatqanyn angharghanday. Ýnemi oqudan qoly bosamay, kýndelikti kesh batqan mezgilde syrlasatyn kýndeligin  qolyna almaghaly biraz uaqyt ótipti.

Ara-túra Almatygha alghash kelgen kýni kórgen týsi esine týsetini bar. Týs ózinshe qyzyq bolsa, týsting әseri odan qyzyghy jaghynan odan qalyspas. Týs bir eske týskende, qyz kónilin quanyshqa orap, artynsha jýzine qyp-qyzyl óng syilap úyaltyp tynady. Álemdegi eng aqymaq qyz – Sezim siyaqty. Týsiniksiz týsime bola, sanamdy sarsangha salghany aqylsyzdyq degendey kýbirlep, ózin jinap ala qoyady. Keyde sol týndegidey keudesindegi jýregi dýrsildep, beytanys beyne kórgisi keledi. Ayaqsyz qalghan týsting jalghasyn kórudi qalaydy. Tәtti týspen jarylqar qoy qaranghylyqty ansaydy. Qyrkýiekting alghashqy kýni engen týsten keyin, Sezimge  qalauyndaghy týsti kóru nәsip bolmady. Aqylymen bayyptap qaraghan uaqtan bastap, eser kónilding týsime taghy ense degen dәmesin kýlge ainaldyryp jiberdi. Amal ne, týs kórude keyde sanadan tys oryn alady. Bir  ghana týs. Az kýn bolsa da, azapty oilardyng yrqyna jyghyp, kónilge kýrsinis te syilady. Mýmkin, boyjetken shaqtyng bir  qúbylysy  shyghar degenge joryp ta kórdi. Týsting әserinen aiyqtyrghany shamaly.

Aldyna qoyghan maqsatyna jetu ýshin, qazaq  tilin  ýirenu ýshin — kók jәshikke kýnde keshke qaray telmirudi әdetke ainaldyrmaqqa bekindi.  Kýnde qasyndaghy aralas-qúralastardan túrmystyq sózderdi ýirengenimen, oghan әdeby ólshemdegi sózderdi ýirenu qajettiligi tudy. San syr men qyzyqty  ishine býkken siqyrly әlem – kók  jәshik. Jiyrmasynshy ghasyrdaghy ghalymdardyng eng iri jetistikterining biri – býgingi barsha adamnyng jan serigin tamashalau arqyly til ýirenbek. Uaqyt algha ozghan sayyn,  kók jәshiktegi qazaq arnalarynyng túraqty kórermenine ainalyp ýlgerdi. Kók jәshikting arqasynda Sezim qazaq tilinde pikir alysugha jarap qaldy. Aragha eki apta salghannan keyin, teledidarda aitylghan aqparattardy tolyq úgha alatyn dәrejege de jetti. Qyrkýiek aiynyng sonyna qaray kýndelikti daghdysymen kók jәshikti qosqan. Selt etkizer ýnimen janalyqty bayyppen jetkizip baghudy maqsat etken zamandastyng kelisti kelbetine sýisindi. Taghy bir tandanghany — kórermendi bir nýktege qadap qoya alatyndyghy men kórermen qalar shynayy bolmysyna tәnti bolghany sonsha, habar ayaqtalghansha bir qadam teledidar aldynan úzap kete almady. Jalyn atqan janarlary – kamera jaryghyna baghyttalghanmen, aq kónil kórermenge etene jaqyn. Efirding zany – kórermenge hәm óz isine degen sheksiz adaldyq, adaldyqtan  keyin adal enbek qana mereyin tasytatyndyghyn efir әlippesin ashqan sәtten úghynghany aiqyn.  Sóilegen әr sózinde kórermendi  úiytatynday naqtylyq pen bayyptylyq Sezimdi qayran qalghany sonshalyq, janaryn bir sәt teledidardan taydyra almady. Som deneli, asqar  tauday enseli, jauyryny qaqpaqtay arda azamatqa úzaq qarap otyryp, kenet, sanasynda kýtpegen jerden bir silkinis bastaldy da ketti.

Ángime-novellanyng keyipkeri - Birimjanov Ánuarbek Jәlelúly.

San kýn sanasyn kýngirt túman bolyp, jauapsyz saual bolyp mazalaghan – sonshalyq tanys biregey beyne. Qaydan kórgenin esine týsiruge talpynghaly eki saghatqa juyqtady.  Bir jerden kórgeni taygha tanba basqanday anyq. Biraq, kelgenine kóp uaqyt bola qoymaghan, oqudan bas almaytyn jan qaydan kóredi búl jigitti? Bir saualmen basy qatty. Kókjәshikte habar jýrgizgen telejýrgizushi – Sezimning týsine engen jan. Qyrkýiekting alghashqy týninde. Dәl sol jigit.  Talay kýn jýirik kónilining keyipkerine  balap jýrgeni, aru әlemning kónil ansaryna sanap jýrgeni – Ánuarbek esimdi telejýrgizushi  bolghany ma?! Sezim týsindegi beyneni jana taghy kórgendey men-zeng hәlde. Týsindegi jan — kókjәshikten sóilep túr. Dәl bir qiyaldan tughan ertegi dersin. Úzaqqa sozylghan kónil tynyshtyghy jyr azabymen qauyshty. Sezim seldey josqan kónil oilaryn jaryqqa shygharugha asyqty. Qolyna jalma-jan qyzyl siyaly qalamyn ústady. Sodan sanasynda jýrgen san tarau oiy – ólenge ainalyp shygha keldi. Óleng – adam janynyng syry, jýrek týkpirindegi eng ghajap oiy. Sezimning jýrekten jazghan jyry – kónil terezesin  qaqqan jangha arnalghan óleng edi.

Kónil jyry

Kólenkem bolyp janymda jýrgen,

Ýmitim bolyp janarymda kýlgen.

Bir syrym bolyp qaldy bir sezim,

Jyrym boldyng aq paraqqa tizgen.

Beytanys jan,

Sanamdy arbaghan.

Tәtti týs bolyp enip,

Aq kónilimdi jaulaghan,

Jyrym boldyng әli bir,

Qalam úshynan tambaghan.

Týsimdi jorydym jyrymmen ózim,

Qyrkýiekte terbep bir  kóktem sezim.

Jyr bolyp jazylmasa  eger kónildegim,

Kór bolar, kór bolar kókirektegi ot kózim.

Kýtpegen kezdesu.

Kýtpegen jerden ózinizben keziktim,

Jan-dýniyemdi jatyr әste sezip kim.

Alataudyng baurayy – aq arman men nәrkes ýmitke toly. Jýrekti pendening bәrine, kónil kózi túnyq — barsha jasqa kýnde shúghylasyn shashyp túrghan – bir shuaqty kýnderding biri. Alataudyng baurayyndaghy әsem qalanyng kórikti jerlerin aralaugha bel sheshken qos qúrbynyng oiynda kópten beri demalysty erekshe ótkizu oida jýrgen. Sol oidy jýzege asyrmaq, sana men kónildi taza auada tynyqtyrmaq maqsatymen tike Abay sayabaghyn betke alghan. Demalystaghy bir keremet seruen bolar degen niyette. Ýnsizdikpen dostasyp, kóbinde jalqylyqty qalaytyn  qúrbysynyng  qylyghyn aq jarqyn, kópshil  Aqjýnis kóbinde týsinbeydi. Ishtey әli jana ortagha ýirenbey jýrgendigi  shyghar dep jorumen keledi. Týsinistikti әrkez tanytugha tyrysqanmen, key kezde Sezimge ýndemey jýrgendigi ýshin ókpelep qalatyn. Býginde ekeui ghana jayaulatyp sayabaqqa kele jatqan song aradaghy ýnsizdikti Aqjýnis hosh  kórmedi. Sezim kýndegisinen býgin ózgeshe. Tang ertennen beri jýzi bal-búl janyp, ózinen-ózi bir týrli quanysh qúshaghynda. Ýstine kiygen kók týsti kóilegi ónin asha týskendey. Sezimning kónili tek ótken jolghy týs haqyndaghy oilar esine týsken sәtte múngha bata beretini bolmasa, jany jazday jaydary kezderi az emes-túghyn. Qara shashy qos iyghynan tógilgen, biday óndi jýzinde bir tabighat syilaghan meyirbandylyq bar, qara kózinen quanyshtyng úshqyny sezilip túratyn, orta boyly – Aqjýnis atty qyz. Sezimmen kelgen kýninen beri aralasyp jýr. Qazir Sezimge kәdimgidey bauyr basyp qalghan. Kesh týsse boldy, kórgenin jipke tizgendey etip Sezimge bayandau kýndegi әdeti. Sezim tereng bir tynystap alyp, Aqjýnisting әngimelerin tyndaudan jalyqqan sәti kem. Qabaq shytyp, Aqjýnisting sózin bólgen kezi bolmapty. Aqjýnis te qúrbysynyng kónildi sәtin dóp paydalanyp, qúrbysynan biraz syr tartyp kórmek. Oiyn birden  jýielep aitugha  shamasy kelmegenmen, sózin jarty jerden dogharu da oiynda joq. Sezimdi  jaqyn tanudyng bir joly osy shyghar degen oimen, alghash  oiyna týsken súraqtardy qoya berdi. Tynyshtyqty asa únatpaytyn adamgha ýndemey jýru qiynnyn-qiyny. Birge jýrgen son, jastyqtyng jalyny boyda túrghan shaqta, әrbir kýndi qyzyqpen ótkizgen jón. Súhbat qúr,  qyzyqty әri tamasha hikayalar ait.  Syryndy jan sandyghyna saqtay bermey, adammen bólis. Jalghyzdyqpen jastyqta dostasudy ol týsinbeydi. Aqjýnisting ómir sýru qaghidalary men ústanymy bólek. Sezimge jýieli oimen quattanyp, jýieli sózdi ghana tyndap ýirengen Sezimge súraqta asa únay qoymady. Qasyndaghy qúrbysynyng ýnsiz jýrui әbden jýikesine salmaq salyp-aq keledi. Kenet Aqjýnis Sezimning qolynan shap berip ústap, kónilinde jýrgen súraqtardyng shetin shyghardy.

– Sezim, Qazaqstandy qalay elestetin edin?

– Qazaqstan – týrki halyqtarynyng qara shanyraghy. Aziyadaghy eng qarqyndy damyp, órkendep kele jatqan memleket. Qazaqstan – armandar men ýmitterding mekeni. Aq tilegi menen pәk niyetimen birtútas júrtqa ainalghan el. Tәuelsizdikting qadirin tereng úghatyn, barshagha adal niyetpen qúshaghyn jayatyn eldi bir kórudi býldirshin kezimnen armandap boyjettim. Sensen, qazaq jerine bir saparlaudy aq jýregimmen qalaytynmyn. Mine, aqyry armanym oryndaldy. Áuelde, Astanagha barmaqshy edim. Astanagha baru nәsip bolmapty. Aqyr sonynda Almatygha armanymdy arqalap keldim. Jer kórmek niyetpen, el kórmek niyetpen qasynnan bir-aq shyqqan jayym bar, –  dep  janarynan úshqyn shasha jalynday til qatty.

Aqjýnis búlay jauap berer dep kýtpegen. Taghy saualyna jauapty qysqa jauappen qaytarar degen. Sodan keyin bolar, Aqjýnis jauapty tyndap túrghanda janaryn bir taydyrsashy. Netken  adal jýrekti jan degen oy sanasynda jýzip jýrdi. Sol oidyng әserinen Sezimning ózi sekildi bop ketkendey. Oigha batqandaghy qúrbysynyng jayyn tereng týsingen sekildi. Óz jayyn  kesh angharyp, jyly shyraymen qúrbysynyng qolyn silkip tastap, kýndegi qalpypen ózine tәn kýlkimen kýlip saldy. Sezimge búl әreketi únamasyn sezip, kýlkisin әzer doghardy.  Jýreginde aq arman men ýmitti ýkilegen qúrbysynyng maqsatyna adal keletindigine, biyik maqsatyna jetu jolynda bar ynta-jigerin saryp qylatyndyghyn, aldynan kezikken kedergilerdi búzyp-jaryp ótuge tynbay talaptanatyna  tanysqan kýnnen beri kózi jetip keledi. Bilimdi shette jýrip  tolyqtyrmaq niyetining jәy emestigin, ómirdi barlyq qyrynan tanugha degen qúlshynystan tughan maqsat ekendigin tolyq týisine bastaghan kezi osy. Kelgeli eki aidan endi asqanmen, qazaq tilin erkin iygerip aluynyng ózi kez-kelgenning qolynan kele bermes tabandy enbekting nәtejesi dese bolar.

Arada taghy ýnsizdik ýstemdik qúra bastaghanyn sezip, Aqjýnis qúrbysyna kezekti saualyn qoyyp ýlgerdi. Búl saualdar sanasynda úzaq uaqyt saqtauly jýrgenin Sezim  alghashqy súraq qoyyla salysymen-aq anghardy.

– Ýnsizdikti nege sonsha únatasyn? Ýndemey jýre beruden jalyqpaysyng ba?

– Ýnsizdik — qyz balasynyng janyna әr. Ýnsizdik jýrekke kóbinde nәr emes pe? Mazasyz adamnyng qatarynan emespin. Kóbelektey kýigelektikten aulaqpyn. Ózing bayqaghanynday sózge sheberligim de jetisip túrghan joq. Turalyghyn aitar bolsam, kóp sózdilikke janym qas. Tek saualgha jauapty úghynyqty beruge tyrysamyn. Ózimning qalauym – jan tynyshtyghy, hәm jýrek túnyqtyghy. Bar nәrseni sózge sayyp, sózge  tanuda jaqsy emes qoy negizi. Men sening qoyghyng kelgen saualyndy  tolyq týsindim. Senimen ashylyp syr shertispegenime ókpeli sekildisin. Bolmysym solay. Týsinshi, bireuding bolmysy – ashyq-jarqyn sen sekildi, kelesi bireuding bolmysy – tenizdey túiyq bolady. Sol túiyq minezdilikten aryla almaymyn, – dep kónilindegi bar syryn aqtardy.

Aqjýnis qoyghan saualyna ózi qysyldy. Sebebi, qúrbysy súraqqa jauap berip túrghan sәtinde jәudiregen janarmen búghan qarauy kóniline tiygendey әser etti.

Alyp shahar – san  tarapqa aghylghan  san myng adam. Demalys kýninde, jan sergituge talpynghan jandar. Kýndegi jýitkigen kólikterding sany býgin júmys kýndegiden kóbeyip ketkendey. Alataudan esken mayda qonyr jel Sezimning shashynan san ret tarap ýlgerdi. Shashyn jimaghanyna endi ókindi. Qonyr jel shashtaryna maza taptyrar emes.  Es bile bastaghannan әkesi qonyr qara shashyn asqan bappen tarap beretin. Shashynnan rayhannyng iyisi anqidy degen sózdi kóp  aytatyn. Alataudan esken qonyr mayda  samal – ómirdegi eng asyly  әkesin eske saldy. Qansha alysta bolghanmen, syrtynan tilekshi bolar jandardyng bary esine týsip jýregi tenizdey tolqydy. Sayabaqqa jaqyndaghanda jolyqqan oigha matala berdi. Saghynyshtyng syrly kýiine  tereng batqany sonsha, Aqjýnispen birge sayabaqqa jetip ýlgergenin keshteu  bildi. Sayabaqty betke alyp shyqqaly eki saghatqa juyq uaqyttyng teng jartysyn óz oiymen ótkergen synayly. Aqjýnisting saualdary bitip bolar emes. Sezimdi óz oiy qajytqany jýzinen bayqalady. Lәji joqtan kóp sóileuge qúlyqsyz bolyp túrsa da, qúrbysynyng súraqtaryn  jauapsyz qaldyrudy úyat sanady. Ári dese, Aqjýnis súraghyna jauap almay tynbaytyny beseneden belgili nәrse.

Ghalym Qarjasov. "Jezkiyik"

Aptanyng songhy kýni. Jeksenbi. Ótken aptada sabaqta tapsyrmalarmen әbden aq taban bolyp, ghylymy júmystan bas kótere almay qalghan. Jeksenbi kýni sol sharshaudan arylyp, taza auada jan sergitudi qos qúrby apta ortasynda tilegen edi. Sol tilegi qabyl bolghanday. Kýnde shúghylasyn shashyp,mayda esken  samal jastyq kónilge jelik syilaugha әzir. Aqtenizde Aslan otbasyn jeksenbining tanynda úiqysynan kýndegiden erte oyatyp,ózi kóz mayyn tauysyp kitap oqyp  kesh jatqan Sezimge búl únay qoymaytyn. Otbasyn tanghy orazalaryn ashugha  kól jaghasyndaghy shaghyn dәmhanagha, bir jarym shaqyrym jerge  ózi jayau bastap baratyn. Jayau jýru – adamdy shynyqtyryp, oiyn tәrbiyeleydi deuden jalyqpaytyn. Sezim tanertengi әkesining isine azdap búrtighanymen, kól jaghasyna jeter tústa búrtighanyn úmytyp ketetin. Otbasymen dәmhanagha jetken boyda, buy búrqyraghan týrik kofesining iyisi tang ertengi qanbaghan úiqyny lezde joyyp jiberetin.  Kól jaghasynda jýrgen shaghalardyng shyryly men salqyn aua jangha sergektik syilaytyn. Ashy airan men sykmamen orazalaryn ashatyn. Anasy sol mezetti kýtkendey-aq qonyr ýnimen bir keremet óleng oqityn. Tamasha tanghy as. Tabighat ayasynda ótkizgen jarty kýn. Esten ketpeytin erek estelikter.  Jyrgha yntyq kónilge jyr serik bolar – mezgilding eng ghajap  kýnderining birinde, Alataudyng baurayynda jalghasqan tabighat ayasyndaghy demalys.  Sayabaqqa engeni sol eken, Aqjýnisti qasynda ústau múng boldy. Jәimen sayabaqtaghy bir oryndyqqa otyrdy. Qasyndaghy adamdardyng bәrining jýzi jadyranqy. Aynalana bayyppen kóz tastap, kónilin bir jyr qytyqtay bastaghanday kóringen. Kólenkesindey sonynan qalmaytyn, sanasyn týsinde kórgen  beyne mazalay bastady. Esh sebepsiz, esh negizsiz sol bir jandy nege oilay beredi? Nege tanymaytyn, bilmeytin jandy bir kórgisi keledi? Ýmitting shegi-aqylgha tәueldi emes pe? Aqylynan aljasqanday, bir ret qana týsine engen jandy oilauy — baryp túrghan essizdik qoy. Týsinen esin jiya bergende, týsin úmytam dep qayratyn әz boyyna jiya bergende, kók jәshikten kórgen kózine sener emes. Týsin әli tolyqtay týsinip bolar emes.  Úgha almay jýr. Úghugha shamasy jetpey qinalyp jýrgeli talay apta ótti.

Aqjýnis qúrbysynyng bar ekendigin úmytqanday. Birge kelgenmen  qasyna juyr emes. Sayabaqta kezikken ózining baghzydan tanys dostarymen shýiirkelesip, mәre-sәre әngimege kirip ketken. Ózgening әngimesine tumysynan qyzyqpaytyn, Sezimning onymen isi joq. Ormanday qalyng oiymen jalghyz qaludy jany  qalamaghanmen jalghyz qydyrystaugha  mәjbýr. Jataqhanada qala bergeni jón sekildi kórinip ketti kenet. Aqjýnispen birge seruen qúram degen oidan júrnaqta qalmady. Jalghyz qaldyrma dep, qúrbysyna ótinish te bildirgendey edi. Sayabaqty jalghyz biraz aralap kórgen boldy. Azdap ayaq kiyimi qysqan sekildi. Jaqyn jerdegi oryndyqqa biraz ayaq suytyp alghandy jón kórdi. Kólenkesindey sonynan qalmaytyn, týs turasyndaghy oy sumang etip sanasyna qayta oraldy. Bir týnde týs bolyp enip,  jýregine әbden ornyghyp alghan oilardan qútylugha qam jasamasa bolmaytynday. Qayrat pen aqylyn jiyp, týs  qaqyndaghy oilarynan endi es jimasa bolmaydy. Toqtamy solay. Ómirinde beytanys adamdy oilaghany birinshi ret. Ózin-ózi týsinuden qalyp barady. Sezim oigha shomghanda, janaryn tars júmyp alatyn qalpynan ainymaghan qalpy qybyr etpey otyr. Kózi júmuly bolghanmen, bir tanys dauysty qúlaghy shalghan. Jigittin  dauysy. Birge oqityn izdenushi jigitterding dausyna  kelmeydi. Dauys iyesining kim ekendigin bilmek bolyp, janaryn ashqan bolatyn. Eki adym jerdegi oryndy oryndyqta  kýnde efirden ghana kórip jýrgen jigitting shygha kelmesi bar ma?! Sezim óz janaryna ózi sene almady. Arman túnghan túnyq janaryn bir júmyp, qaytadan ashty.  Tәp-tәtti týster  men jelden jýirik qiyaldyng bir-aq sәtte shyndyqqa ainalghan túsy – osy bolsa kerek. Mýmkin, Sezimning kónil keyipkerin bir kórsem degen tilegining qabyl bolghany deuge bolar.

Ómir – asqar tauday armandar  men pәk ýmitterding aq kemesi! Ýmittensen, armandasan, týbi bir quanysh basynda oryn alady.  Keyde tosyn syimen qaryq qylyp, janyna kóktem gýlin egetin – ómir, al keyde túman sezimmen adastyryp, jýreging men janyndy túz jalaghanday etetin de búl – ómir… Tek ómirdi sýiu kerek jәne ómirdi layyqty sýru kerek.

Dostyqtyng jibi jalghanyp.

Dostyq – ómir shyrayy.

 (Týrik halqynyng naqyly)

Sezimning týsine engen jan – qiyal kógindegi som keyipker. Keshegi dastandar men jyrlardyng keyipkerinen mýlde bólek. Ol – biz ben sizge zamandas.  Alasarmas armanyn, aq shúghylaly Almatynyng tandaryna jalghap, izdenu men ýirenuden jalyqpaytyn — jalyndy  jas!  Qarapayym qonyr tirligin keship, óz nanyn adal jolmen aiyrghysy keletin, óz isin qúlay sýietin – qarapayym jan.  Qazaq jerining qasiyetti mekenderining biri – jotasynda jezkiyik jortqan, aidyndy Kengir kólinde aqqulary aruday sylang qaqqan, әr mezgili mamyrajay mausymgha teng Jezqazghanday  qútty  mekende, jer busanyp, kónil shattanar mereyli mezgil – mamyr aiynyng basynda, qarapayym enbek sýigen shanyraqta dýniyege kelgen.  Syrshyl mekenning syrshyl qalpyn, sәndi mekenning kóz toydyrar súlulyghyna jasynan sýisine otyryp, perzenttik peyilmen shyn sýiip  ósken, túmsa tabighat ghajayybyna tanyrqay otyryp,  tughan jer tabighatyn  surettegen talay  aqyn  jyrlaryn sanasyna  qúnttaudan jalyqpaghan, óz esimining tarihyna tereng boylap, at jalyn tarttar shaqta mamandyghyn anyqtaghan – Úlytaudyng mәrt úlany! Adamnyng bolmysy – ózi tughan topyraqpen ýndes keledi desedi. Kókpen talasqan — arshasy men shyrsha, súlu aruday qúlpyrghan  sәmbi taldar. Erke kóktem sayyn arqanyng qonyr jeline shyn yqylaspen biylep túratyn – aq qayyndar. Árbir bókter say men sala, qyrat pen dóneste  býr jarghan – san týrli gýlder. Sana sergiter tamasha tabighattyng dәleli emes pe?  Talay aqyn men batyr, ghalym men el azamattaryn syilaghan – ghajayyp ólkening tabighatyn til baylyghy jetpes. Alty ay aq mamyqpen býkil dalany  qymtap tastar qarly qysyndaghy, jeltoqsan aiy esikten engennen óz kýshine minetin syqyrlaghan sary ayazy.  Býtin dalagha bәisheshek gýlin ala keletin nauryzdyng  sonyn ala kóktemning erek bir erkeligin tantyp, aq nóserimen býkil dalany júpar iyiske bóleytini, Arqanyng mayda qonyr jelining adamdy tebirentip, jýregin eljiretetini  — ózinshe bir syrly әngime. Tabighat ananyng erteden kele jatqan osy bir erekshe  kýiine eriksiz bas iyesin. Bir saparlap barsan, kóniling taghy barmaqqa qúmartary sózsiz.  Jaydary jazy men qarly qysy  – jýrekti qytyqtar tәtti kýy men kónil terber jyrdy izdetedi.  Sol ólkening júpar auasymen erkin tynystap erjetken, aq armanyn balghyn kezinen ayalay bilgen, adamdy baghalay biler, ór sanasy men aq jýreginde adaldyq pen jaqsylyq qústyng qos qanatynday ómir sýretin azamat – Ánuarbek!  Qara shanyraqtyng qadirin jete týsine alghan, tamyryn terenge tartqan tekti elding úrpaghy ekendigin jadynan bir sәtke de shygharmaytyn aqyldyng dariyasy, zamananyng syrshyl kuәgeri, hәm bir әuletting әz  anasy – Zina әjeyding nemeresi.  Óleng men jyrdy, әn men kýidi, zamanynyng san tarauly shejiresin jatqa biletin kóne kóz әje – óz ólkesining shabytyna  shybyq tiygizbes jýirik aqynynyng otty jyrlaryna tәnti bolyp, shanyraghyna shattyq núryn sepken  nemeresine aqyn esimin berudi jón kóripti. Sonymen әlemning jaryghyn syilap, aq pen qarany tanytudan jalyqpaghan, núrly jýzinen  imany tógilgen,  ýlken әuletke layyqty kelin bola bilgen – Ánuzaday asyl da tekti anany aitpay ketuge bolmas. Týrik halqynda ,«Aq sezimge uyzynan jaryghan adam – tirlikte baq júldyzy janghan adam» — degendi ileude bireuge aityp jatady. Sezimning oiynsha, Ánuarbek solardyng qatarynda atyn aishyqtap  túryp aitugha bolar jan. Bar sanaly ghúmyryn erinbey enbek etuge arnaudan tanbaghan, tirligin tәnirining yryzyghyna balaghan – Jәlel syndy enbekkerding  túyaghy  ekendigin bilgeli beri qúrmetti búrynghydan arta týsken bolatyn. Tanysqaly beri aidan úzaq uaqytta jýrek kózimen qarap, tarazylaghandaghy oiy. Tanyghan sayyn,  ór janynan әjening ayaly alaqanymen mandayyna syipay otyryp darytqan – qazaqilyq qashanda ony erekshelep túratyndyghyna kózi jete týskendey. Sezimning syrshyl kóniline  eng únaghan qasiyeti – qanmen daryghan qazaqilyq. Ánuarbekting bolmysyna zer salghan kýnnen beri bayqaghany: shama -sharqy  jetkenshe  pendelikten biyikteu men aq qarday adal jýregin kirletpeu. San týiindi tirlikte ózining adam keypin joghalpaudy  qalaytyndyghy. Jýrekpen qalar әz múratyn – Ánuarbek ýnemi ózining sózimen  de, isimen de angharatudan jalyqpaydy. Álsin-әlsin boyynan balalyqtyng iysinde sezesin. Jiyrmadan asqan jalyndy jigitting boyynan bala keyipti, anghaldyqty angharyp, tabighatyna tәnti bolasyn. Adamnyng tabighaty –balalyqpen astassa, onda onyng bolmysy kirshiksiz taza paraq. Búl oy –Júldyzdyng ómir pәlsapasy. Sezim әr kezdesuden keyin, anasynyng oy oramdarynyng ómirden alynghandyghyna  shýbәsiz sene bastady.

Sayyn dala. Jýreginde namys oty laulaghan, oty ýshin bar ghúmyryn arnaghan –qaysar qazaq júrtynyng ata-qonysy. Sezimmen songhy bir tildesken shaghynda, Ánuarbek — qazaq saharasyn  baby kelisken túlparmen bir sharlap shyghudy qalaytynyn aitqan. Dýniyede er qanaty - at degen naqyldy ómirge әkelgen júrttyng úrpaghy túlpardy sýimeui mýmkin be?  Mýmkin emes.  Tumysynan sәigýlik baptap, kókpargha qosqan jigit – jylqyny jan dosynday sanary anyq jәi.  Túyaghymen jer tarpyp, jalyndy jigitke jelik syilar túlpar jayly aitqanda, janarlarynan jayshylyqta kórine bermeytin bir erekshe úshqyn oinaghanyn kórgen. Sol bir súhbatta, qyran-býrkitti  qiyalynyng eng biyiginde jasyratynyn әlsin-әlsin janaryndaghy úshqyngha tandana qarap otyrghan Sezimge qazaqtyng bolmysyn Ánuarbek jete әngimelep bergendey  boldy.

 Auyl. Auyl qaqynda oy qozghaghanda, Ánuarbekting aitary «talay daryndy týletken, talay aqyndy jyr jazugha ýiretken – qadirli meken. Áriyne, ata-anadan keyin adam bolmys-bitimine  óz izin qaldyratyn auyl – qazaqilyqtyng naghyz ordasy» bolatyn.  Auylda ósken bala – ómirdi tolyq tanyp, týsine alady. Sodan bolar, olardyng óz qatarlastrynan  ómir týsinigi eresekteu hәm ereksheleu kórinetini. Bәlkim, jastayynan enbekting nanynyng dәmin bilip óskendiginen bolar. Ánuarbekte jaz bolsa, shangha aunap qyzyqty balalyq shaghyn jezdi ólkening bir auylynda ótkeripti. Sodan es bilgen shaghynda, ghasyrda bir tuar – Qanysh Sәtbaevtay ghúlamanyng esimin iyelengen qalada bozbala shaghyn qarsy alypty. Shuaqty kýnderi men júldyzdy týnderin sol qalanyng qúshaghynda ótkergen eken. Balalyqqa qayta oralayyq, tang shapaghy endi shashyla bergen mezgilde, tәtti úiqyny bala  kónilmen qimasa da   auyl syrtyndaghy óriske mal jayugha, әjesining әzirlep bergen azyghyn alyp,qolyna ilikken tayaqty ilip ala, shopan bolyp  auyl syrtyndaghy qalyng maysagha tike tartady eken. Ájesi әzirlegen qúrt pen shalapty kýn úzaqqa jetkizip, kýn úyasyna kirer mezgilde auylgha ayandaghan kezderin kóp esine alatyn synayly. Sózben aitpaghanmen, jýreginde tәtti estelikti saqtap jýrgendey.  Shopandyq qyzmetti adal atqaryp, qonyr keshte әjesining sýt qatqan kýreng shayyn qana isher-ishpes tәtti úiqy jetekteytin sol bir kezderdi at basynday altyngha  da aiyrbas. Ájesining nәzik te syrshyl ýnimen qúlaq týbine jeter ertegini úmytpas. Ertegidegi batyrlardyng iriligi men shymyrlyghy bala kezden oy salyp, býginine qorek bolyp jatqan joq pa?! Es bilgen shaghynan sportty janyna balalyqtan  serik etuden janylmaghany sodan emes pe?   Mýmkin, «shynyqqan shymyr bolady» dep ýnemi aitar әje aqylynyng ómirine ózek boluy dep qorytqan jón bolar.

Jigittik bolmys – azammattyq kelbet. Áje  qoyghan qatang talap. Ómirlik keskin-beyne. Asyl zatty aishyqtap, gauharmen teng etuge de bolatyny siyaqty, tektilikti tәrbiyemen úshtap, biyiktetuge de bolady.  Ardaqty әjening payymy. Ájesi qoyghan  talaptyng ýdesine shyghugha talpynghan,azamat bolu jolynda әje aqyly men naqylyna sýiengen –Birimjanov  Ánuarbek. Búl -Aqtenizdik arudyng týsine engen jan jannyng azamattyq hәm adamdyq kelbeti qaqyndaghy oiylarynyng  bir parasy ghana.

Bala armanymen biyikteudi qalaytyn, efir kóshinde óz esimin aishyqtaudy ózining jurnalisttik paryzy sanaytyn – Ánuarbek Jәlel. Bir qaraghan jangha qatardaghy telejurnalist sekildi kóringenmen, onyng janarynan úshqyn atqan arly  arman men jaz jan ekendiginen habar beredi. Tabighattyng ózi tartu etken – kerimsal ýni. Kórermenderin  tәnti etedi. Shyn mәnisinde, býgingi efirdegi janalyqtyng jarshysy, aqparattyng ainasy – ózi.  Búl – Sezimning Ánuarbekpen jaqyn tanyspay túrghandaghy  oiy bolatyn. Alghash efirden kórgen kýnnen bastap, ol turaly búl oiy esh ózgergen emes. «Efirdi qúlay sýimey, kórermen seni sýimeydi». Neslishah Ergenning jyr jinaghyndaghy osy bir oidy tek Ánuarbekpen sabaqtaydy.  Qyrkýiekting alghashqy kýnderining birinde, efir kóshine tolqy –tolqy qosylghany Ánuarbekting ózine belgili bolghanmen, Sezimge búl jaghynan habarsyz. Kórermenning kónili – erinbey kórermen ýshin enbektengen jangha qúlaytynyn, ómirdegi jýzdi – kamera jaryghynyng da súraytynyn Ánuarbek tym erte týsingen. Bala armany endi qauyz jarghan shaqtan, efirge yntyq kónil týisine bergen. Dostyq jibi jalghanghan shaqtan, Sezimning shynshyl sezimder selinen tuyndaghan oilar jelisine qoyghan nýktesi.

Ánuarbekpen tanysqan alghashqy sәtten, Sezimning aq qarday taza kóniline yqylas tantyp  qana qoyghan joq, janyn úghar dosyna ainaldy. Jastyq syrlary men jyrlaryn tynday bildi. Altynan qymbat uaqytyn bólip,  Sezimning aq jýregine dostyq peyilmen enuge talpynysyn bir sәtke de bәsendetpedi. Sayabaqtan bastalghan tanystyq dostyqqa úlasty. Aq jýrek jan ýshin dos tabu asa qiyn sharua emes.  Aq tileu men aq qarday taza senim – últ pen úlystyng arasyn baylanystyra alatyn, adamdyqqa negiz bolatyn – qasiyetterding eng úlysy hәm qasterlisi. Búl qaghida – eng ómirsheng qaghida! Týsinistik pen syilastyq arqyly, Ánuarbek pen Sezim siyaqty talaylardyng ómirine shyray sebetin  sezim – dostyq.

                                                                       Jýrek jarghan.

                                                                       Tәtti múng bop qonaqtap kózderimde,

                                                                       Ghúmyr keship jatyrsyz jýregimde.

Sezim, kýndegisinen erte oyanghan.  Tang shyghy móldirep túnar mezgilde, biraz jalghyz seyildeuge kóshege shyqqan edi. Jarty jolgha jetkende, keri qaytpaqqa bekingendey   boldy. Keshe Aqjýnisten bir  kitapty aldyrghan. Býgin sol kitaptan bir ólendi jattaymyn demep pe edi.   Jәy óleng emes, keremet bir әn. «Jezkiyik».  Ótken joly, Aqjýnisting qolqalauymen Abay sayabaghyna seyildeuge at basyn búrghan. Aqjýnis sol arada bir joldas jigitti kezdestirip, shýiirkelese qalghan. Aq sary kelgen, keng maydaly jigitting esimin – Oljas dep tanystyrghan. Aqjýnis jana qastaryna  kelgen jigitti әn salshy  dep әureleuge kirisken. Jana tanysqan qyzdyng aldynda, әn salu onaygha soqpaytyn sekildi. Aqyry,Aqjýnisting tilegin qúp kórgen. Jandy dauyspen salynghan әn – kónildi elitip,  jýrekti terbetti.  Oljas әnin ayaqtap, Aqjýniske әn sal dep jata jabysty. «Ándi ýninde әuezdilik kezdesetin,sen sekildi adam aitqany jón. Mening әnimdi sala bastaghanda, ekeuing qashyp ketersinder. Sezim aitam demese, men aitpaymyn. Týrik әnderin jandy dauysta tyndaudyng bir sәti týskendey ghoy, Oljas»  — dep, ózin ótinishten arashalap, Sezimdi qolqalap ýlgerdi. Shapshandyghyna Sezim qabaghyn shytqanmen, keler payda  joq.  Ándi saldyrmay tynatyn týrleri kórinbeydi. Anasy sýiip aitatyn, es bilgennen qúlaghyna sinisti bolghan әndi shyrqap beruge bekindi. Baqshagha bara bastaghannan  beri, Sezim sahnadan týsip kórmep edi, qazir, әn salatyn ónerining baryn  úmytyp qalugha tayau. Júldyz jalghyz gýline әn salu men jyr jazudy, jalpy óner ataulyny boyyna sinisti ete berudi tym erte bastaghan.  Sezim qylyn shertude , adamnyng aq jýregin  terbey әn men sóz ýilesiminen tughan – oralshy әni (Geridön) . Talay ghashyqtar shyrqap, talay jýregi sezimnen jaraly bolghan jandar janyna serik etken әndi, Aqjýnis pen Oljas úiyp tyndap qalypty. Sezimning jýreginen kók jýzine qalyqtaghan әn tyndaushylardyng kóniline dóp qonghanday. Týrik tilin jete týsinbegenmen, әnning óz tili bәrin týsindirip bergendey, Sezimning tandayynan saulaghan әnnen aq ýmit pen aq armangha yntyq kónil tanylghan. Sol joly Oljas Sezimge shyrqaghan әnine shynayy rizalyghyn kórsetip, Sezimge bir shumaq óleng oqyp ta bergen. Qoshtasatyn mezgil tayalghanda,Oljas Sezimmen birer minut onasha qalghan mezette, shyn kónilden bir ótinish jasady. Ol ótinish – qazaqsha әn saluyn qalauy edi. Ómirdi  әn dep qabyldap, әn  ghúmyrdy  keshudi qalaytyn janda  basqa qalaudyng bolmasy jәne ras. Ókinishtisi sol – Sezim әli bir qazaqsha әndi bilmeydi. Ne istemek kerek? Qanday әn jattaghany dúrys? Kóniline ótinishten tuyndaghan súraqtargha Oljastan ózge eshkim jauap bere almasyn bilgen son, Sezim qanday әndi únatatyn súraghan. Oljas, jana әzirde shyrqaghan әnge jaqyn әn dep, «Jezkiyik» әnin ýirenuge kenes bergen. Kelesi jolyqqanda, sol әndi tyndaugha yntaly ekendigin aityp qoshtasqan. Eki aptadan astam uaqyt ótipti, Sezim әli uәdesin oryndaugha kirispegeni ýshin ózin qamshylaugha kirisken. Býgingi tanghy seuren soghan baylanysty keyinge ysyryldy.

 Jeksenbining týsi. Án sózin jattaugha bas qoyghaly eki-ýsh saghat ótip ketken. Notagha sauatty bolghanmen, әndi bir tyndamaqqa bekingen-di. Izdenip jýrip tapty. Ándi tyndap kórdi. Kónilge kýmbir sezimdi darytyp, jan dýniyeni eljiretetin әnge tandandy. Jezkiyik – tabighattyng tekti january turaly, Ánuarbek biraz syrgha toly әngimening shetin shygharghan. Eger Jezqazghanda bolsa, kórsetpek te edi. Alataudyng baurayynda bolghanmen, Jezkiyik jortqan mekenge oisha sapar shegip ketken sәtinde,Sezimning qalta telefony bezildep qoya berdi. Jauap beruge ýlgere almaghandyqtan, qalta telefongha kim habarlasty eken degen qyzyghushylyqta tuynday qoymady. Án sózimen shúghyldanudan býgin bas kóterui mýmkin emes edi, Aqjýnisten bir kýtpegen  hat kelmegen de. Býgin dostary ýnemi keziger sayabaqta kezdespekke niyettenip jatyr eken. «Birge baramyz, әzirlene ber» dep hatyn qysqa qayyrypty.  Habar jetken boyda baru-barmasyn sheshuge tyrysyp,janarlaryn júmyp úzaq oilandy. Kenet, ótken jolghy kýtpegen kezdesu oiyna orala bastady. Sol jolghyday, sol sayabaqta  taghy bir ret sol janmen kezdeysoq kezdesudi ishtey qalady.

         Esine alsa ertegige bergisiz hikaya. Adam senbes jәit.  Sol bayaghy bir adam. Adamdy osynshama jaqyn qabyldaytyn әri  jatyrqamaytyn  kópshil jandy elemeu mýmkin emestey. Syrttay qaraghan jangha, tәkappar bolmystyng iyesindey kórinetin, salmaqty qalpynan ainymaytynday seziletin jigitti tanyghan sayyn alghashqy oiynmen qoshtasugha mәjbýrsin. Bala bolmys —  jýreging men aqylyndy ózine inkәr etedi.  Alghashqy kezdesudi әrlep, jastardyng arasyndaghy tanystyqty qalaghan-Aqjýnis pen Gleb bolghany jasyryn emes. Ishtey óz oiymen arpalysyp otyrghan jannyng tolyq bolghan jәidi qabyldauy birden mýmkin emes te. Aqjýnis – adamdarmen kóptep tanysyp,  pikirles bolghandy únatatyn boyjetken.Ánuarbek pen Sezimdi tanystyrghan da sol. Sezimning ýnsiz keypin alghash kórgende, til bilmey qinalyp túrghan bolar dep úqqan synayly. Minezi ashyq adamgha, túiyq adamdy birden týsinu birden qiyn degen osy da. Ánuarbek aghylshynsha súhbattasugha qam qyldy. Aqjýnis búl әreketke asqan razylyqpen jymidy. Aqjýnis sol kezdesude ózimen emen-jarqyn súhbattasatyn dos tapty. Gleb – Ánuarbekpen bala kezinen joldas eken. Qazaq tili  men mәdeniyetin erekshe qúrmetteydi. Sol qúrmetting arqasynda, qazaq tilinde erkin sóileytini kez-kelgen jandy razylyqpen  bas shayqatary kýmәnsiz. Aqjýniske Sezimmen әzer órbiytin súhbattan góri, Glebpen oy órbitken jenil kórindi. Sezimnin  tym erkinsip kete qoymaytyn  erekshe minezi taghyda ýstemdik qúrdy. Aqjýniske qarap, ózining minezine yzasy keldi. Bir kórgisi hәm tildeskisi kelgen jan qasynda. Biraq, adammen tez júghysyp ketuge búnyng esh iykemi joq. Sanasyndaghy sansyz oigha ózin túsatyp, qiyalymen ýnsiz ústasyp otyrdy da qoydy. Ánuarbekte jalyqqan synayly. Súraqqa jauap tym qysqa. Aytar oidy óz demine jútqyzyp jiberetindey. Este qalghany – sol.

Sezim dostarmen kezdesuge bәrinen kesh әri Aqjýnisten bólek  bardy. Sayabaqqa jaqynday bergende, Ánuarbek búny alystan bayqap jyly jymiyp túr. Sezimde ózine qadalghan jigit janaryn birden angharghan. Ótken jolghyday emes, búl kezdesude Sezimning boyynda  bir erekshe batyldyq  payda bolghanday. Amandyqtan súrap bolghan  son, bir әn salugha rúqsat súraghan da Sezimning ózi. Án. Kýmis qonyrauday әdemi ýn. Tek, bir ghana әn. Ánuarbek pen Sezimdi jaqyndastyrghan. Tughan ólkesining tabighat baylyghy – jezkiyik jayly әndi erekshe yqylaspen tyndap, razylyghyn sózben jetkize almay qaldy. Qastarynda gýl satyp otyrghan  azamatshanyng qasyna kózdi ashyp-júmghansha jetti. Bir oram raushan gýldi Sezimge úsynyp, shamasy jetkenshe alghysyn jetkizgen synayly. Sezim Ánuarbekpen kórisken sәtten bastap,tәtti týske enip ketken tәrizdi. Ónindegi oqighalardy qabyldaudan shet qalghan.  Oljas tyndaudy qalaghan әndi, Ánuarbek alghash estigen edi.

         Sezimning jýreginde bir quanysh pen qimastyq talasqa týsip jatqaly aidan astam uaqyt ótti. Jaqynda óz otanyna, óz janúyasyna oralady. Ýkilegen ýmitine jan bitip, kýdigi mәngilikke kóz iledi. Aslannyng armany men múraty-sol kýni shyndyqqa ainalady. Sezimning de qalauy oryndaldy.  Arman mekeni sanaghan-aq adal júrtta bilimin shyndady. Talay kónil úghysar, syilasar dostar tapty. Quanyshy týsinikti,  al qimastyq sezimi –bir jangha qatysty. Bir jangha ghana….

Qantardyng orta sheninen asqan shaq… Alataudyng baurayyn qystyng yzghary buyp túrghan kez. Týngi  Almaty. Kýndizgidey qarbalas  pen asyghystyq Sezimning úiqysyz tang atyryp, bir ózi úqpas mazasyzdyqpen kýn batyryp jýrgen kezi. Kónilin mazalaghan oilarmen jalghyz qalyp, qolyna eriksiz qalam alghan –aysyz qaranghy  týn.

                                                                    Kónil haty.

                                                                   Saghynatyn bir jannyng bolghanyna,

                                                                   Tәube dep óterim ayan jaratqanyma.

                                                                    Aman jýrse dep tileymin tәnirden,

                                                                  Óz biyiginen tómendey ór bop әmanda.

Janymnyng býgin qatty qúlazyghany-ay… Kiyeli topyraq -qazaq jerine  tabanym tiygen týni týsime engen jan-jýregimde ghúmyr kesher izgi jan! Qonyr kýzden kýii bólek, búryn eshqashan jýregim sezip bilmegen sezim syilaghan-kónilimning tóresi. Mine, oqu izdep kelgen saparymda ayaqtalugha jaqyn. Sizding erek bolmysynyz ben bitiminizdi sanamnyng en  biyiginde saqtap ótetin sekildimin.  Siz tartqan qonyr dombyranyng ýnin jәne sizding erek ýninizdi jýregimning týkpirinde saqtaugha shynymen bekindim. Kóktemning kýiin, ýmitting nәzik bir gýlin úsynghan-alghashqy jýregimdi dýrsildeuine sebepker-sizsiz!

Aq sezim-aq qarday tazalyqty qalaydy. Jýregimning kýii men syryn-kók siyamen kýndeligime jyr etip jazyp kelemin, jazyp ta ketemin. Tabighat nәziktik pen syrshylyq syilaghan-aqsha jýzdi arumyn,qúpiya qylyp saqtap  qalatyn seziminin  jayyn. Ór sanama erterekte qonaqtaghan oiymdy әlim jetkenshe qaghazgha týsirudi qaladym. Sanauly kýnnen son, óz ólkeme qaytamyn. Sol sapargha shyqpastan búryn,jýrek syrymdy aqtaryp ketudi jón sanadym.  Búl hat – jýregimning aq adal syry. Sizge jetpeydi de. Jetkenmen mening jýrek jalynyma siz ne dey qoyasyz?!

Siz syilaghan-qyzyl raushandar. Kýnde solyp bara jatyr. Dәl mening qimastyq sezimime dóp sezgendey. Áyteuir, dostyq alauyn sóndirmeseniz boldy. Ózgesin sanama saraptatyp, qiyalyma toqtau salyp bagharmyn. Jalyn jýrekti sabyrgha shaqyrugha dayarmyn. Izgi kónilinizge qylauday kýdik týskenin qalamaymyn.

Ruhany jaqyndyq pen shynayy syilastyq – adal niyetti jandar ghana qúra alatyn qarym-qatynas.  Sizdi tanu – Maghjannyng ór úrpaghyn tanu. Jahangha jar salyp, jalyn jýrek jastargha senim bildirgeni tarih betinde mәngige jazylyp qaldy. Arystanday aibatty, jolbarystay qayratty – qazaq jastaryna, óz zamandastaryma qayran qaldym. Shetinen elgezek, shetinen bilimge qúshtar. Tәuelsiz elding bolashaghy – ózderi ekendigin jýrekpen qabyldap, ertenine senim men úly múratty sanalaryna myqtap sinirgen. Siz -sol toptyng qataryndaghy men tanyghan bilimge qúshtar jassyz!!!

Hat jazyldy. Alayda, joldanbady. Sezimning ústamdylyghy men parasattylyghynyng nәtejiyesinde dostardyng qarym-qatynasy jalghasa bermek. «Áyelding aqyly – ertenine senim» degen týrik naqylyn Sezim úmytpady. Jastyqqa jasyn tókti,ishtey sezimmen azap shekti. Qansha jýrek qystasa da, ýnsiz qaludy jón dep bildi. Ózining nәzik jan ekenin, sezimdi birinshi er azamat jetkizui kerektigin jete týsindi. Ánuarbek bolsa, ony qaryndasynday qabyldap qoyghan. Dostyq qarym-qatynastan ózgege moyyn búrmaghan.

Jataqhananyng terezesinen ansaryn kýtip sarylghan – Sezim. Alataudyng bauyrynda ótkizetin songhy týn. Býgin ol keshigip jatyr. Kýzding sonynan beri talay  kesh pen týndi terezeden telmirip bireudi izdep kýtumen ótkizdi. Tang sayyn janarymen júmysqa úzatyp saldy. Ishtey tilekshi boldy. Ghashyq deuge ózi senbeydi, әreketteri men jýrek dýrsili sony menzeydi. Alghashqy pәk sezim Ánuarbek arqyly tanys boldy. Alghash ret… Bireudi izdedi, bireu dep tolghandy. Týngi úiqysynan qaghylyp, ishtey oimen týn balasy sabylyp jýrdi. Ýnemi kezdesuleri tosynnan bolyp, ýnemi tez tәmamdalatyn. Songhy kezdesude ne sebepti ekeni belgisiz bir shoq  raushan gýlderin  syilady. Sezim razylyghyn janarymen bildirgen. Sol kezdesude azdap dombyra shertkeni bar. Sezimning jýrek hәlin qos ishekti dombyra aityp jatqanday.  Dombyranyng shanaghynan tógilgen kýige jýregi eljirep ketkenin endi sezdi. Janarynan domalap jas jýzine jetip ýlgeripti. Ánuarbek an-tan.  Ómirinde ózgening kóniline qylauday kirshik týsirgisi  kelmeytin jangha jaysyzdyq syilaghanday әserde qaldy. Arada biraz uaqyt ótkennen song әuenning әserinen Sezimning eriksiz janarynan ýzgenin úqanday. Sol  kezdesuden keyin  bet-bet kezdesuding sәti týspedi. Sezim ghana Ánuarbekti syrtynan tilekshi bolyp qarap jýrdi. Dos bolyp aralasqanymen Ánuarbek jaqyn mandaghy jataqhanada Sezimning túratyndyghynan habarsyz qalpy. Sezim úzaq oilanyp, efirdegi Ánuarbekke arnap jyr tizbeledi.

Aq armany ylghy algha bastaghan,

Jýreginde ýmit jayly asqaq әn.

Janalyqty tizgindeudi balalyq,

qiyal kóshinde talay ret baptaghan.

Janalyqtyng jarshysy-aq jýrek,

Sýieneri – әdilet pen naqty derek.

Seneri –talghamy  biyik kórermender,

Oyy-teniz, aqyly-dariya  shyn zerek.

Janalyqty tizgindegen key sәtinizden,

Az-kem syr tolghay ketsem  jyrym men.

Aqparatty aiqyndap jetkizuiniz erekshe,

Salmaqty jýzben, salmaghy myghym sózben.

Biyikterde qyransha samghay bergin talmay,

Ózinizge ótermin mәngilik ot jyrdy  arnay.

Janalyq jarshysy –ór bolmysynnan azbay,

Kórermenge qyzmet et, sharshamastan  talmay.

Sezim tizbelegen jyr. Kórermening ystyq-yqylas jyry. Sezim tang qylang berer sәtte jyryna nýkte qoydy.  Jyrdyng sonyn  ýsh tolyq úzaq-úzaq  sóilemmen ayaqtapty.

«Jýregimde ghúmyr kesher –izgi jan! Janalyqtyng jarshysy! Til men kózden aman bolyp, tek biyikterde qyransha qalyqtay  beriniz!».

Sezim-kónilding aq kepter qúsy sekildi. Basyna qonghan sәtten-aq, ómirindi ýmit pen armangha toltyryp, uaqytpen jarysatyn qiyalyna qanat bolady. Qanat bolyp qana qoymay aq jýregine jyr qonaqtatady.

Sezim ertesi kýni týs qayta óz ólkesine attanugha әzirlendi. Talay ret ózi oigha shomyp túratyn jataqqana terezesine jaqyndap songhy ret auyr oigha ketti.  Almatynyng bar qyzyghyna qanyq etken, kónil shirkin sharq úryp aq sezimin izdegende kónil yntyzaryn bir kóruge jol ashyp, kónil jyryn әldiylegen   – jataqhana terezeleri.  Sol bayaghy bólme. Sol bayaghy perde. Bәride sol bayaghy qalpy. Ózgeris tek Sezimning basynda. Ýmiti men armanyna, ómirlik payym men baghdaryna mezgilsiz sezimge oryn joq. Mezgilsiz sezim mert eter, Aslan men Júldyzdyng janyna erterek jetken azbal. Uaqyt úmyttyrady. Uaqyt talay baqytpen qauyshtyrady. Ómirde uaqyttyng jazbaytyn jarasy, úmyttyrmaytyn sezim kýileri joqqa tәn.  Alghash ret. Nәzik kónilding sharq úrghanyna ózi tan. Saghynatyn jan. Ansar bolyp janardan jas tamyzatyn jan. Saghynbay, ansamay ómir sýru nege kerek? Saghynu men ansau –ómir mәni emes pe? Keyde qyzyl raushanday әdemi qyzgha ómirde bәrin ózgertuge bolatynday kórinedi. Ózgermeytin nәrselerdin  kóptigine  anghal qyzgha qazy ómir kóz jetkiz deydi. Kózi taghy jetti. Sezimning oty jýregin san kýidirse de , ar men aqyldyng soty – til men jaghyn baylap qoyghanday. Jezdi ólkede erkin josatyn, әr tanynan baqyt qana tosatyn – jәudir kóz jezkiyikting hәlin keship jýr. Sezimning dәti berik. Jýregin tyndaugha sharasy joq. Aqylmen ómir keshpek.  Jataqhananyng terezesindegi gýlderin sugharyp, janaryn jolgha tikti. Qaptaghan adamdar men jenil kólikter.  Jәudirgen janarlar izdegen jan kózge týser emes. Uaqyt synaptay syrghyp ótip jatyr. Bólme ishindegi en  úzyn ýstel túr. Ýstinde ýnemi kitaptar samsyp túratyn. Ázir kitaptar joq. Jalghyz ghana gýlge toly qúmyra. Sezim qansha janalaghasy kelgenmen býgin ghana sol raushandardy janalaugha kirispekke niyetti. Ótken kýnnen tәtti syr bolyp, jýregin alabóten quanyshqa bólegen – qyzyl  raushandardy solghanmen qoqysqa tastaugha qúlyqsyz. Tamyrsyz gýl – týbi bir solyp, kónildi qúlazytady-au. Adamdar  baryn baghalaudy gýlge qarap ýirense ghoy.  Ánuarbek syilaghan qyzyl raushandardy qansha solmauyn tilegenmen, suyn san ret auystyryp shekerdi ýiip-tókkenmen kómegi shamaly bolghany aqiqat. Keshegi qyp-qyzyl raushandar, sol bir sebepsiz syilanghan gýlder. Ári qymbat әri qimasynday. Úshaqqa keshikpeuding qamymen, tirligin jyldamdata týsken Sezim qúmyradan raushandardy shygharyp ala bergen sәtte qolyn raushannyng tikeni tilip ketkeni.  Oghan  asa mәn berip qaraugha shamasy kelmesten,qúmyrany taza sugha toltyrdy. Tanerteng oqu ornynda bergen raushandardy ornyna әri jyldam, әri bir keremet ýilesimdilikpen ornalastyrdy. Quraugha tayalghan raushandardy ózimen birge alyp ketuge ontaylanghan synayly. Júldyzdyng kestelep qoldan toqyghan oramalyna raushandardy qatarynan jayghastyrdy. Nәzik  kónilin júbatugha sep bolar degen niyetpen, bәlkim izgi jannyng syiy – syrlas raushandaryn qimaghan bolar. Dúrysynda, estelikke jarar degen oiy  bolar.  Bólmesining esigin kilttep jatqan sәtten bastap, sezimge beriluden ajyrap qalypty ómirge oralghanday edi. Jýzinen kýn kýletin, jymisa әlemdi núrlandyra alatyn, qyzyl kóilekti arudy – Alatau esinde saqtar. Jataqhanadan endi shygha bergen kezde, az uaqytta bauyrynday bolghan Aqjýnis jolyqty. Qoshtasu onay bolmaydy eshqashan. Jan syrymen, jan múnymen bólisken dostar – Sezim men Aqjýnis úzaq qúshaqtasty. Týn balasy úiqygha erik bermesten, jýregimen ishtey egesten tughan hatty Aqjýniske tapsyrdy. Aqjýnis Sezimdi әuejaygha shygharyp salmaq  edi, Sezim osy jerde qoshtasqandy jón sanady.

Qoshtasu. Qol búlghau. Netken qiyn desenshi. Qosh bol deu de auyr. Aqtenizden kelgen alghashqy aptalar da, Sezim  erterek ózining ólkesine jetudi qalaytyn. Qazir bәri basqasha. Ata-anasyn saghyndy. Olardyn  qyzdarynyng jolyn eki kózi tórt bolyp kýtip otyrghanyn sezedi. Bir jýrekte eki sezim ghúmyr keshude.

         Almatynyng әuejayy. Sezimning janary әrbir kórinis pen adamdardy jýregine saqtap jatqanday. Bәrin baghyp, bәrin tanyp jatqany.

         Qazaq eli men jeri – kendik pen órlik degen úghymdardan qúralghan. Sezim  osynday keng ólkede bilimin jetildirip, aq peyil dostardy  jolyqtyrghanyna baqytty.  Tәube.  Taghdyrynyng kýtpegen tartuyn qabyl alyp, aq mahabbattyng ne ekenine kózi jetti.  Áuejaygha jaqyndaghan sayyn janarynan móltildep jas tógile berdi. Ishte qalghan syrlar maza taptyrmasa kerek.  Hat pen jyrdy Aqjýnis keyipkerge sol kýni –aq tabystady. Alayda, sezimning jýrek jyry sol kýii aitylmay qala berdi. Ánuarbek hatty alghannan keyin ýsh qaytara oqyp shyqty. Oghan  hattyng ón boyynda  ýlken syr barday kórindi. Sezimning haty sheshui joq júmbaqtay biraz uaqyt sanasyn saual bolyp mazalady.

         Bilseniz, ómir jolynda  izgi bir jandy tabu – altyn tapqanmen birdey. Altyndy tabu, jýreginmen úghysar  adamdy keziktiruden onay. Jer astyndaghy altyndy zerteu arqyly tabarsyn. Alayda, adamdy tolyq tanu mýmkin be? Keybir adamdy ghúmyr boyy bilesin, biraq jaqyn tanimyn dep aita almaysyn. Sebebi: jýrek kózinmen kóruge qúlshynghan emesin. Az ghana uaqyttyng ishinde bir adamdy tanyp ýlgeresin. Sóz joq, ol kezde jýreging ony tanyghan. Shýbәsiz sen. Sezimning altyny-jýreginde ghúmyr kesher izgi adamy! Alghashqy aq sezimin bәri birdey derlik jetkize berui mýmkin emes.  Balalyq pen anghaldyq, anghaldyq pen ishki tazalyqqa sheksiz sýiene ýnsiz qala bilu – tabighy bolmystyng kirpiyazdyghynan, bolmystyng boyamasyz qalpynan. Sezim jalang sózben, jýrektegi ghazal sezimin, ghaziz basyn tómendetip jetkizgende ne útar edi?! Sezimning jýrek kýii óz óleninde keremet aishyqtalypty da.

Alataudyng aq qary men janbyryn,

Saghynatyn sekildimin jan múnym.

Kóktem syilap jýregimdi jylytar,

Sezim degen – armangha toly aidynym.

Rasymen solay. Aqtenizding aq didarly aruynyng jýrek ýni men hәli osy jyrdyng ón boyynan kórinis beregeni shyndyq. Tәtti týsten bastalyp, kezdeysoq tanysumen jalghasqan oqigha dostyqpen tәmamdaldy. Tәtti týs – bir shynayy dostyqqa sep boldy. Sol shynayy dostyqtyn   belgisi bolyp, aq tilekti jyr qaldy.

Topanbay Meyirhan Meyrambekúly

Abai.kz