Studenttik shaq. 1990, әlde 1991 jyl. Jataqhanadamyz. Ashpyz. Aqshany bitirgenbiz. Alayda asqazan aqshanyng tausylghanyn týsinetin emes, «tazynyng kýshigin jútqan» qoyshynyng isheginshe shúryldap, shydatpay barady.

Árkim óz amalyn qarastyrghan boldy. Keybir jigitter basqa jataqhanadaghy jora-joldastaryna ketti, endi bireuleri pәterdegi tuystaryna degendey. Serik Ábduәliyev dosym ekeumiz kurstas qyzdargha baryp, jýrek jalgharmyz dep sheshtik. Búryn da birneshe ret bastan keshirgen kep qoy, eptep ynghaysyzdanyp qoyamyz. Tam-túm azyq-týligin talghajau etip otyrghan qyzdar da «qydyrympaz qonaqtardan» zәrezap bolghan-aq shyghar. Sonda da, amal joq, 306-bólmedegi qyzdargha bardyq.
Esikti endi qagha bermek edim, Serik «túra túr» dep sybyrlady da... esikti sausaqtarymen aqyryn ghana tyrnalap, sipalady. Áuelde onyng ne oiy bar ekenin úqpay qaldym. Sausaqtarymen taghy da jәy úrghylay bastaghanda ghana týsindim: әbden ashtan silesi qatyp, sileygeli túrghan jannyng qaghysy ghoy. Qyzdar bastapqyda esikting әlsiz qaghylghanyn estimedi me, әlde esikti mysyq tyrnalap túr dep oilady ma, ashugha asyqpady. Sәlden song әljuaz әreketimiz nәtiyje berip, Gýlnar degen qyz esikti ashyp kep qaldy. Qolymen esikti taghy da tyqyldatqaly túrghan Serik әdeyi algha úmtylyp baryp, qúlay jazdady. Emeurindi aitqyzbay týsinip, etpetinen týskeli túrghan jerinen dereu qaghyp alyp, sýiemeldedim.
Qyzdar shoshyp ketti. «Ne boldy, ne boldy?» dey beredi. Bireui maghan kómektesip, Serikti sýiemeldep, ekinshisi kereuettegi kitap-dәpterlerin alyp, oryn әzirlep, taghy biri asyp-sasyp ne isterin bilmey, bizdi qaumalap jýr. 
– Tósekke jatqyz!
– Auyryp qalghan ba bayghús?!
– Tynyshtyq pa, Sәken? Aytsanshy!
Gýlnar, Núrila, Áliya – ýsheui ýsh jaqtan shyr-shyr etedi. Qabaghymdy týiip, men de qarysyp ýndemeymin, óte bir qiyn jaghdaygha dushar bolghanday. Serik kózi júmuly, auzy ashyq, janyna birdeme batqanday ahylap-uhiley beredi. Bir kezde kózin jarym-jartylay ashyp, әlsiz ýnmen:
– Su... su... – dedi.
Gýlnar atyp túrdy da, shәugimdi ala syrtqa jýgirdi. Biraq ol esikten shyghyp ta ýlgergen joq, Serik:
– Gýlnar... – dedi sonday bir sharshanqy, әljuaz, nashar ýnmen. – Jәy su emes... – Sәl bulyghyp, (ótirik) jótelip qaldy.
– Qanday su? – deydi degbirsizdengen kurstasymyz kózi baqyrayyp. Osy túrysynda «Mekkeden zәmzәm suyn әkep bershi» dese de, sol shәugimimen qústay úshatyn týri bar. Shynymen jany ashyp túr ghoy endi.
«Qanday su qajet bop túr eken?» dep basqa qyzdar da Serikke qarap qaldy. Sonda kózin әreng ashqan Seken:
– Sorpanyng suy... – dedi. 
Bәrimiz bir minut ýn-týnsiz túryp qaldyq. Sosyn Serikting ózi de shydamay ketti me, sylqyldap kýlip ala jóneldi. Men de «jaryldym».
...Qyzdardyng ashuy tez basyldy. Artynsha «bermeshel» de әzir boldy. «Onbaghandar, jeksúryndar, aqymaqtar... adamnyng zәresin alyp! Turasyn aitsandar da, ket demeymiz ghoy, dastarhan jayyp, shәy qoyamyz ghoy. Sorpanyng suy dep qoyad eshe! Joq sorpanyng suy, ózimiz de jete almay otyrmyz soghan. Ezulerindi bermeshelge jyryp ketpesin!» dep úrsyp otyryp, shәy berdi. «Apam yrjighangha men de yrjiyamynnyn» kerin keltirip, kýlip otyryp, әzildesip otyryp, ar jaghymyzgha el qondyryp alghanbyz sóitip...
Býgin studentter kýni degesin, eske týsip ketkeni.