Ekinshi ghasyr dabyl qaghyluda

 Búdan 13 jyl búryn «Azat» gazetine birinshi  «Jemqorlyqtyng  kókesi mektepte» degen maqaladan keyin, pәre, aqsha jinau asqynyp, onyng sony bilim sapasynyng tómendeuine, diyrektordyng ozbyrlyghyna qarsy shyqqan bilikti, óz oi-pikirleri bar múghalimder qudalana bastaghan song «Jemqorlyqtyng kókesi de, әkesi de mektepte» dep jalghastyryp jazghan edim.... Qazir «Jemqorlyqtyng jeti atasy da mektepte» desem qatelespeytinime kózim jetti. Keybir diyrektorlar nege mektepti aita beresizder, barlyq jerde pәre alady, kerek deseniz, jemqorlyqqa qarsy kýresetin qúqyq qorghau oryndaryna kiru ýshin de pәre alatynyn bilesizder deydi. "Iә alatynyn bilemiz, biraq osy elding ertengi iyesi balalarymyz bilim, tәrbie alatyn oryn taza bolsa ertengi qoghamymyzda taza bolady" degenimde, diyrektor "jogharydaghylar taza, әdiletti bolsa, mektepte tazarar edi" dedi. Mektep týgili balabaqsha da pәreden bólek, býldirshinderding tamaqtaryna qol súqqasyn, ne aitugha bolady?. Ózderi iship jegenderimen qoymay, balabaqshadan әkelgen taghamdaryn dýkenge ótkizgenderin, dýkenshining óz auzynan estidim. "Endi әkelgende maghan aitynyshy" desem, "kórshi ghoy úyat bolady" deydi. Mine, úyaty barlar, úyatsyzdardy da qorghaydy. Balabaqsha tamaqtarynyng nasharlyghy da osydan bolar. Qoghamnyng ruhany azghyndap, auyr keselge úshyraghanyn osydan aq biluge bolady. Qogham tarapynan, kókiregi oyau, janashyr el azamattary  dabyl qaghyp, búl mәsele az aitylyp kele jatqan joq. Búl dabyldy HH-ghasyrdyng ayaghynda bastaghanbyz, HHI-ghasyrdyng da onjyldyghy ótip ketti, bilim salasyndaghy sybaylas jemqorlyq kóbeymese azayghan joq.

Aman sau jýrgendering ýshin

AQSh dollary qymbattaghan sayyn, mektepke júmysqa túru pәresi de artuda. Búdan biraz jyl búryn, qala audandardy salystyrghanymda  pәrening eng jogharysy Týrkistan qalasynda eken. Týrkistandaghy tanys múghalimderden "nege búlay?" dep súrasam. "Múghalimdikke súranys kóp, ekinshiden múghalimderding jalaqysy kóbeydi" degen jauap alghan edim. Qazir ekining birinen súranyz, mektepting kýzetshi, eden juushydan bastap, múghalimge deyin pәrening stavkasy qansha ekenin biledi.  Osy jyly kóktemde Shymkent qalasynda vankomatta kezekte túrghanda bir apaydyng OQO Badam  stansasyndaghy  mektep diyrektoryna baryp múghalimdik mamandyghy bar balasyna júmys súrasa, "500000 tenge әkeliniz, taghy eshkimge aityp qoymanyz" dep pysyqtapty. "Komissiya kelgende dayyn túrsyn dep, әr múghalimnen 10.000 tengeden jinaydy, ne kerek kelinderimiz ay sayyn aqsha jinaydy da jatady" deydi. Janynda túrghan kelinshek "men balabaqshada isteymin, qalada múghalim bolyp kiru 1 mln tenge" dese, qalghandary "pәresiz júmysqa kiretin jer qaldy ma?" dep, pikir talas bastalyp, «Balyq basynan shiriydi» maqalymen ayaqtaldy. Audannyng ortalyghy Temirlangha taksiymen bara jatqanymda, janymdaghy kelinshek mektepte isteymin degen son, "múghalimderden aqsha jinaydy ma?" dep súradym. "IYә, aiyna 2000 tengeden jinaydy" dedi. "Ne ýshin jinaysyzdar dep súradynyzdar ma?" desem: "Súradyq.  Aman-sau jýrgendering ýshin dep aitty" deydi. Atalarymyz «Kәpir tynysh bolsa, músylman tynysh» degen maqalynday, diyrektor tynysh, bolsa biz tynysh degenge úqsaydy. Osy jyly qazan aiynda, emhanada taghy bir jas kelinshek mektepke loborant bolyp kiruge komissiyadan ótuge keldim dedi. Qyzyghushylyqpen "pәre almady ma?" dep súradym. "Pәresiz alady ma, 2000 dollar /500000 asa/ berdim: bir-eki jylda saghat beremin dep uәde berdi" deydi. Búl eki mektepti mysalgha keltirip otyrghanym, keyin bilgenimdey, ekeuinde de, ózimiz ana dep, aqtyghy men pәktigine senim artyp,  qúrmet tútatyn analarymyz diyrektor eken. Ýsterinen aryz týsip, múghalimderdi qudalaytyn da, aqsha jinaytyn, pәre alyp ústalatyndardyng da kóbisi aq jaulyqty analar.  Ayauly ana atyna daq týsirip, ar, úyattan bezgen mektep diyrektorlary bar ekenin kórip te, bilip te jýrmiz.  Ústaz analarymyz jemqor, pәreqor atanyp, sottalyp, júmystan quylyp jatsa, egemendigimizding jemisi, jetistigi deymiz be? Masqara!

Men, Ukrainagha barghanda mektep múghalimderinen "oqushylardan aqsha jinaysyzdar ma, júmysqa kirerde pәre beresizder me?" dep, súraghanymda, "qalaysha bala oqityn jerde aqsha jinap, pәre alady" dep tang qalysty. Biz qashan osylaysha tang qalar eknbiz? Bar diyrektordy kinәlay almaymyz.

Ústaz retinde qúrmet tútyp, basymyzdy iyetin basshylar kóp bolmasa da bar.

Jastardyng dýnie tanymy tómen

Pәre, jemqorlyqtyng zardaby  bilim, tәrbie sapasynyng tómendeuimen qatar jastarymyzdyng bolashaghyna balta shauyp jatqanyn qalaysha bilmeymiz. Qalaysha kýiinbeysin?! Ong solyn tanymaytyn jastar mektep bitirip jatyr. Jogharghy oqu oryndary, kollejderde de, tynghylyqty bilim bar dep aita almaymyn. Mektepte oqushylar әdeby kitap oqymaydy. Men, búdan 3-4 jyl búryn, eki kórshimning 9-synyp oqityn baldaryna,  «Aqqan júldyz» romanynynyng  әr tomyna 500 tengeden berip oqyta almadym.  Solargha bolashaghymyzdy senip tapsyra alamyz ba? OQO bilim basqarmasynyng qabyldau bólmesinde otyrghan qyzdan (4-5 jyl búryn Shymkenttegi M.Áuezov atyndaghy uniyversiytetti /2008j/ «Qazaq tili - әdebiyet» mamandyghy boyynsha bitiripti) "M.Júmabaevty bilesing be?" dep  súradym. "Biraz jyl boldy bitirgenimizge, esten shyghyp qalypty" deydi. Ol, ol ma, Tóle by audanynda bastauysh synypqa sabaq beretin múghalim qyz «Abay joly» romanyn oqymaghany bylay túrsyn, kim jazghanyn da bilmedi.

"Syrttay oqyghan edim" dep aqtalady. "Qazirgi balalar oqymaydy" deydi. Osynday bilimi tayaz múghalimder qalay oqytady? Onday múghalimdi, oqushylar moyyndamaydy da.  Bilimdi, tәjiriybeli múghalimderding sabaghyn qyzyghyp, izdenip oqidy. Balanyng dýniyetanymy, qogham aldyndaghy jauapkershiligin sezinu... mektepten bastalu kerek. Birneshe jogharghy oqu, kolledj studentterinen, jastardan, memleketimizding biylik tarmaqtaryn, demokratiya, saylanbaly organdar turaly súraghanymda, senbessiz 98 payyzy jauap bere almaydy. Osy jyly Shymkent qalasynda әkimshilikte isteytin  mamannan "A.Baytúrsynovty bilesing be?" dep súradym. Bilmedi. Týrkistanda «Qazaq-Týrik» uniyversiytetin bitiripti. "Agha kelesi kezdeskende internetten tauyp aityp bereyin" dedi. Búghan da shýkir. Búlardy aityp otyrghanym qazaqtyng bar ruhy, ruhany baylyghy Qazaqtyng han, biylerinde, Shoqan, Abay, «Alash» arystarynyng is әreketterinde, enbekterinde emes pe? Kezinde synarjaq, qylyshynan qan tamghan kompartiya «Alash» arystaryn halyq jauy dep oqytty. Egemendik alghanymyzgha 24 jyl boldy, jastarmyz «Alash» arystaryn әli bilmeydi. Nege?... Qaysybirin aitasyn, osylardyng bәri bilim salasyndaghy jemqorlyqtyng saldary. Rossiya otary kezinde, orekenderge mәngýrt qazaq kerek edi, Tәuelsiz el bolsaq ta, myna týrimiz ben «Mәngi El» emes «Mәngýrt El» bolatyn týrimiz bar. Óz ótkenin bilmegenine,  oqymaghanyna jastardy kinalay almaymyn.Kinәning bәri ýlkenderde. Biylik basyndaghylardyng jauapkershiligi auyrlau. Týsinse.

Baqylau departamentine 20000 tenge jinaghan

Ilgeride oblystyq bilim basqarmasynan, qalalyq, audandyq bilim bóliminen "komissiya kele jatyr" dep, bolmasa "keltirmeymiz" dep aqsha jinalatyn. Qazir osylardyng ýstine «Bilimdi baqylau» departamenti qosyldy. Búryn әri ketse 5000 tengeden jinaytyn bolsa, baqylau departamentine attestasiyadan ótu ýshin 30.000 tengege deyin jinaytynyn estiymiz. Mysaly osy oqu jylynda, bizding úiym mýshelerine qabarlasqan múghalimder №№33,58 mektepte attestasiyadan ótu ýshin 20.000.—30.0000 tengeden jinap jatqany turaly aqparat týsken.

Qaladaghy №33 mektep ústazdary da,  qabarlasyp jana diyrektor A.Amanova kelgeli, aqsha jinau da kóbeyip, diyrektor men múghalimderding aralary jaqsy bolmay qoydy, qazan aiynda attestasiya ótuge 132 múghalimning әr qaysysynan 20000 tengeden jinap jatyr dep qabarlasqan edi. "Jazyp berinizder barayyq" degenimizde: múghalimder qol qoydan qorqady dep, shyn bolsa da jaza almaytyndaryn aitqan bolatyn. Múghalimderding diyrektormen arasy asa shiyelenisken siyaqty: múghalimder qabarlasyp, televiydeniyege shyghyp, qalalyq bilim bólimi bastyghyna barghanyn aityp,  11.11.2015 jyly saghat 15-00 mektepke múghalimder jiynyna keluimdi súrandy.  Men barghanda,  qalalyq bilim bólimi basshysynyng orynbasary  D.Aghmanova, әdisteme kabiynetining diyrektory  K.Saghyndykova «Ústaz núry» gazetining bas redaktory A.Beyse qatysuymen jinalys ótip jatty. Jinalghan múghalimder aitysyna qaraghanda, mekteptegi ahual óte auyr kórindi. Diyrektor sәl birdene bolsa boldy, "júmystan bosatamyn, aryz jaz" dep, aryz jazdyryp astyna merzimin qoydyrmaydy, sabaqtan shaqyryp alyp týsinikteme jazdyrady, dәlizde eden juushymen, ata-analarmen aiqalasyp sabaq ótuge de múrsha bermeytinin aituda. Aryzdaryn Múghalimder shaghymdaryn  jarysa aitqanda,  qalaysha osynday adamdy diyrektor qoyghan dep tang qalghanymyzben, odan zorlaryn kórgenim esime týsedi. Sebepsiz oqu isining mengerushisi A.Júmabaevanyng júmystan ket dep artyna týsip alghan. Múghalimderding aituynsha sodan beri mektepte bereke ketken. Bastauysh synyp múghalimi, 15 jyl júmys ótili bar G.Sardarovanyng aituynsha, óz erkinmen júmystan bosanugha aryz jaz dep esigin jauyp alyp qoymaghanson, ashulanyp bosatugha aryz jazyp berdim deydi. Ýsh balasymen júmyssyz qalghan. Ana jýregi qayda ketken?  Qysqasy jinalysqa qatysyp otyrghan 90 múghalimning bәri,  bir auyzdan diyrektordyng júmystan ketuin talap etip, qala әkimining atyna aryzdandy. Shaqyrylghanmen diyrektordyng ózi jinalysqa qatyspady. 

Pәrening 2 mln.tengesi ústazdargha qaytaryldy

Baqylau departementinen keletin komissiyagha  beruge 20000 tengeden jighandaryn bizge aityp, jazyp beruge qoryqqandarymen ras bolyp shyqty. Attestasiyadan mektep óte almay qalghannan keyin múghalimder bergen aqshalaryn qaytarudy talap etken. /Aqsha jinalatyny turaly dәlel súraghandargha, osydan artyq qanday dәlel kerek./ Eng qyzyghy jinaghan aqshany mektep diyrektorynyng  kýieui kelip, múghalimderge eki kýn taratqan. Sonyng ózinde 15000 tengesin berip, 5000 tengesin komissiyagha tamaq әperdik dep qaytarmaghan. OQO «Bilimdi baqylau» departamenti basshysynyng orynbasary G. Bekbergenova hanymmen qabarlasqanymda:  -mektepting kamerasynan qaranyz, komissiya mýsheleri mektepting asqanasynan tamaqtandy. Men ózim de ashanadan tamaqtandym  jәne qay jerge barsaq ta óz qarjymyzgha tamaqtanamyz dedi. Sonda  132 múghalimnen qalghan 500.000 asa tengege qanday komissiyagha tamaq әpergen?  Búghan qúzyrly organdar ne der eken?  

Juyrda ghana 03.11.2015j «Bilimdi baqylu» departemnti, «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres» agenttigi, OQO bilim basqarmasy, Shymkent qalalyq bilim bólimi ókilderining qatysuymen Sypataev atyndaghy №7 mektepte, attestasiyadan ótuge múghalimderge  15.000 tengeden jәne qalatalyry 5000 tengeden qalatalaryny salyp kelinderr degen aqparatty anyqtaugha múghalimdermen  jiyn ótkizgenbiz. Kәsipodaq komiytetinin, «Núr-Otan» partiyasy bastauysh úiymy tóraghalary újymnan kim aitty, ortagha shyghy aityndar degenmen, eshkim aqsha jinalghany turaly aitpaghan son, aqparat anyqtalmaghanymen, kezdesu  padasyz bldy dep aita almaymyz.

 Kenesary atyndaghy№33 mektepte, diyrektor men múghalimder arasyndaghy janjal ushyqpaghanda komissiyagha 20000 tengeden jighandary dәlelsiz, jay aqparat bolyp qalar edi.  Sondyqtan jemqorlyq turaly qanday da bir aqparatqa, dәlel izdemey, újymmen kezdesip, aldyn-alu sharasy men ainalysqan da nәtiyjesiz bolmaydy.

 Mektep diyrektorlaryn  bilim, tәjiriybesi bolmasada, belgili stavkasyn berip taghayyndalatynyn biletinbiz. Bolmasa kókeng myqty bolu kerek. Búny dәleldep jatudyng qajeti joq dep oilaymyn. Qoghamnyng ruhany azghyndauynyng da bir sebebi osy  Mektep diyrektory bollu ýshin,  tәjriybesi mol, ar,úyaty taza, ózi ashyq sabaqtar ótkizip biliktiligimen tanylghan, ústazdargha-ústaz bolugha layyqty,  mamandardy taghayyndau ornyna, basqa maqsatpen kelgen diyrektorlar kóbeyip ketkenin kimnen jasyramyz? Payghambar «Kimde kimadamdar arasynda bastyqqa layyqty bireu bolsa da, sol oryngha ony saylamay óz jaqynyn saylasa: ol býkil momyngha qiyanat jasaghan» deydi. Óte dúrys aitylghan. Layyqtylar basshy bolmay qanshama adamdar qiyanat kórip, jastarymyz sauatsyszdyqtan óz oryndaryn taba almay adasyp jýr. Az jazylyp,aytylyp jatqan joq, tek tyndar qúlaq, qoghamgha janashyrlar bolmay túr.

Jarqynbek Seytinbetúly, OQO  bilim salasyndaghy sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres qoghamdyq komiytetining jetekshisi.                                        .

Abai.kz