Bizding Qostanay oblysy óner tarlandarynan kende emes. Talanttar әsirese biylik basynda órip jýr desek artyq aitqandyq bolmas. Oblysymyzdyng búrynghy әkimi Núraly Sәduaqasov kórshi Reseyden talay әnshiler men biyshilerdi qayta-qayta qolqalap jýrip shaqyryp alatyn da, astyna at, ýstine shapa jauyp mәz-mәiram bolatyn.

Sosyn biyshilermen myng búrala by biylep, әnshilerimen gitaragha qosylyp әn shyrqap, әy bir shalqyp qalatyn. Orystyng halyq әnderin kemeline keltirip oryndaghanda osyndaghy orystanyp ketken júrttyng tóbesi kókke bir eli jetpey qalghanday kórinetin. Oghan da kinә joq shyghar, ózi orys mektebin bitirse, joghary bilimdi Mәskeude alsa, jan-jaryn sol jaqtan ertip kelse. Talantyna tang bolghanym sonshalyq, alysta jatqa qazaq auylynda ósken men de key-keyde «Oy, moroz» dep әndetip ketkim keletin. (Qaljyng ghoy).

 «Baqsaq, baqa eken» degendey talantty tek búrynghy әkimiz ghana emes eken. Ánshilik pen sazgerlik ónerden oblymysymyzdy ishki ister departamentining basshysy Tilegen Mәtkenov de kende emes kórinedi. Ótkende osy generaldyng úiine úry týsip baghasyn aitugha auyz barmaytyn shvesariyalyq asa qúndy saghattarynyng qoldy bolghandyghyn jazghanbyz. General bolsa «oybay, ol saghattar meniki emes» dep azar da bezer bolghan. Dey túrghanmen, jergililikti jurnalisterding «baspasóz mәslihatyn ótkizip bizding súraqtarymyzgha jauap berseniz qaytedi» degen ótinishine aldymen kelisip, keyin uәdesinen tayqyp ketkendigin de jazghanbyz. Sóitsek, biz generaldy bosqa jazghyryppyz. Sóitsek ol kisi joghalghan qymbat saghattaryn emes, kópshilik auyzdan tastamay aityp jýretin, sandaghan jyldar boyy halyq sanasynda jattalyp qalatyn әn shygharamyn dep kýndiz-týni shygharmashylyq azap tartyp jýrgen eken. Ol talantyn syrt kózden óte qúpiya ústapty. Alayda  altyn kezdik qap týbinde jata ma, kýndiz-kýlki, týnde úiqydan airylyp ózi shygharghan әni kórshi Reseyde keninen qalyqtapty. Generaldyng sózin de, әnin de ózi jazghan «Negasimaya lubovi» degen shygharmasy osy eldegi Orynbor qalasynda Resey Federasiyasy ishki ister organdary qyzmetkerleri kýni—10 qazanda saltanatty konsertte oryndalypty. Osyndaghy begili әnshi Azamat Ibraevtyng kemeline keltire oryndaghan әni reseylik tәrtip saqshylaryna únaghany sonshalyq, zaldaghy otyrghan talay erkekter kózine jas alghan kórinedi. Generaldyng әsirese ózining jan serigine arnalghan mahabbatyn «Ya v kobure svoey tak chasto ee zapisky nahodiyl» degen sózderine balqymaghan әiel qalmaghan desedi.

    Bizding bas poliyseyimiz «segiz qyrly, bir syrly» atanyp, muzyka salasynda ózindik órnek qaldyrghandyghyna bek quanyshtymyz, әriyne. Alayda osynday «tamasha» әnning saltanatty túsaukeseri osy Qostanay topyraghynda nege ótpegendigine ókpemiz qara qazanday. Al, kýni erteng osynday talantymyzdy kórshimiz qalap alyp ketse qaytemiz? Polisiyamyzdyng danqyn shygharatyn әnderdi kim shygharady? Sosyn, búl generaldy dereu Kompozitorlar odaghyna mýshe etip qabyldap, avtorlyq qúqyqty berik saqtauymyz kerek. Intellektualdyq menshik kórshimizge jem bolmasyn.

   Qarap otyrsaq, keyingi kezderi «oblysymyzda qylmys, әsirese úrlyq-qarlyq erekshe beleng alyp ketti, polisiyamyz onymen kýresuge dәrmensiz» degen eshbir negizsiz aiyptaular tym kóbeyip ketti. Keybir sholaq oilylar  «general Mәtkenov qayda qarap otyr?»  degen orynsyz sózder aitady. Qazaq degen osy. Talantty kóre almaydy. Ou, shabytqa berilip, talay-talay tamasha әnder shygharam dep shygharmashylyq azapqa týsip jýrgen bolashaq úly kompozitorymyzdy qaydaghy bir úryny ústamadyn, qylmysty qúryqtamadyng dep kinәalau taza kórealmauyshylyq. Talantymyzdy qadirley bileyik, aghayyn. Keyin ókinishten barmaq tistep qalmas ýshin.

    «Kezinde eskertpedin, qayda qaldyn»  dep maghan ókpelep jýreresinder.

Talanttargha degen ýlken qúrmetpen,

Múratbek Dәurenúly.

Qostanay.

Abai.kz