Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 33379 0 pikir 10 Qarasha, 2015 saghat 09:03

ABAYDYNG QARA SÓZIN ÓLENG QYLDY

Serhan Malik myrza Abaydyng qara sózin ólenmen jazyp shyghypty. Redaksiyagha joldagha hatynda ol bylay deydi:

Qúrmetti oqyrman!

Ózimshe izdenip, balalar men jastardyng qyzyghushylyghyn tudyryp jәne osy tirek ólendi jattatu arqyly Abaydy oqytuda “jenilden auyrgha, qarapayymnan kýrdelige” deytin qaghidany ústanamyn.

Siz ne deysiz?..

Serhan Maliyk, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi,

tarihshy-tәlimger. Qarqaraly qalasy. 

 

Birinshi sózi:

Keldim, mine men endi orta jasqa,

Oylanamyn, otyryp bir basqasha.

El, mal, ghylym baghar jastan ketip,

Oylaghan sózderimdi jazdym hatqa.

            Jazyp alar, oqysyn qajet etken,

            Aq qaghaz, qara siya shyghyn etkem.

            Bolsa eger qajet emes, osy sózim,

            Óz sózim, ózimdiki zaya ketken?!

v Ekinshi sózi:

Bala kezden estip men oilaushy edim,

Qazaq jaqsy, ózge jaman basqa eldin.

Enbek, óner, ghylym-bilim dinmen emes,

Qúr maqtanmen qazaghym kógermepsin!

“Bәri antúrghan deytúghyn orys, noghay,

Biz ghana tәuir halyq, bergen qúday…”

…Joq! Enbekqor, ónerli, dindar da emes,

Qazaq jýrsin, bos maqtan sorly manday!

v Ýshinshi sózi:

Qazaqta bar, ótirikshi, jalqau, qasqoy,

Óitkeni maldan basqa oilamas oi.

Egin, sauda, óner-ghylym mengerse,

El býldirgish aramtamaq bolmas qoy!

            Úqpaghan ózge kәsip, ghylym óner,

            Qughany et pen sauyq dýniyeler.

            Baygha malshy, malshygha jalshy kerek,

            Jer dauy, jesir daumen jýrgen beker!

Jaqsynyng ýstinen aitar aryz,

Ótirik kuә bolar, bilmes paryz.

 “Biydi ekeu, daularyn tórt jasaydy”

Ruhyna babalardyng bolyp qaryz.

            Tóreshi tóbe biyler saylansyn ten,

            Qazaghym, mening aitqan sózime sen.

            Taqqúmar, sybaylas, búzaqynyn,

            Qayyryp artqa qolyn baylaghan jón!

v Tórtinshi sózi:

Árbiring bayqasan, kýlki mastyq,

Mas kisiden shyghady kóp lastyq.

Ne sharuasy, aqyly, úyaty joq,

Uayym-qayghysyz, búl – topastyq.

            Tek uayym-qayghy emes, әreket qyl,

            Ol qayghydan qútqarar, sony dóp bil.

Orynsyz kýlkimenen qayghy azaymas,

            Kýlsende yzanmen qayghyryp kýl.

Adam jylap tuady, keyip óler,

Sebebin bilsin múnyng keyingiler,

Bosqa ótkizgen ómirine ókinedi,

Qúdaysyz, qayratsyz, enbeksizder.

v Besinshi sózi:

Izde әdilet, ghylym, bilim, tynyshtyq,

Jaman әdet jasamaugha osyny – úq.

Hayuan emes, adam degen atyng bar,

Maqsat etpe, it tirlikti et mansúq!…

v Altynshy sózi:

Qazaq oilar, bolsa eger bәri ortaq mәngige,

“Óner aldy – birlik” dep bosqa aitar әngime.

Qanday elde, qaytse tatu bolatynyn bilmegen,

Malgha birlik, ol aqyldyng is emes-ti әr kýnde.

            “Yrys aldy – tirlik” deydi, tirilikti bilmeydi,

            Itshilegen tirlik baryn kóbi kózge ilmeydi.

            Ózi tiri, kókirek pen kónili ólgen aghayyn,

            Qorqaq, jalqau, ez atanyp yrys tappay jýrgeni.

Keudede jany bolyp tirlik etse,

Onday tirlik kezdesedi, әrbir itte.

Ózing tiri, kókireging óli bolsa,

Jem bolasyng aghayyn qúrt pen bitke!

v Jetinshi sózi:

Iship-jep, úiyqtaghanyng – tәn qúmaryn,

Bilu, kóru, ýirenbek – jan qúmaryn.

Dýniyening syryn ash, hayuan bolma,

Kóriner-au, sonda adam bop tughanyn!

            Bilmese syrdy ashyp adam jany,

            Aramtamaq ne kerek tapqan nany?

            Kókiregi sәulesiz, senimi joq,

            Bilgishsiner adamnyng eng – nadany.

v Segizinshi sózi:

Bireuler mansap-biylik, baylyqqa mas,

Adaldyq pen aramdyqty ajyratpas.

Aqyl men nasihatty tyndar jan joq,

Úry-qary, súm-súrqiya, kedey maubas!

            Esh nәrse maldan qymbat sanamaydy,

            Malmenen paralamaq bir qúdaydy.

            Tili-dini, ar-úyaty, el-júrty –  mal,

            Mal bolghasyn, adam sózin tyndamaydy!

v Toghyzynshy sózi:

Men bir qazaq syrtym sau, ishim ólgen,

Jóndermin dep qazaqty ýmittengem.

Biraq, qayrat, jastyghym artta qalyp,

Qyzyq bolmay barady, búl ómirden!…

            IYә, qazaqpyn! Qazaqty jaqsy kórgem,

            Týnilgenshe solardy sonyma ertkem.

            Ókinbeymin, týnildim qyzyqtardan,

            Qayghy oilamay artyma men jónelem!…

v Onynshy sózi:

“Bireuler qúdaydan bala tileydi” 

*  *  *

Qartayghanda asyrar, ólsem – túyaq,

Artymnan qúran oqyr, iman súrap.

Dep qazaqtar qúdaydan bala tiler,

Jalynyp, jalbarynyp túryp-qúlap.

            “Bala ýshin” dep mal jinap bolar azap,

            Qulyq-súmdyq, kórgeni tiri – Tozaq.

            Men kórmedim, itshilep jighan malyn,

            Adamdyqpen júmsaghan adal qazaq!…

Óitkeni mal sarp etip, ghylym tappas,

Ghylymsyz dýniyedegi halyq onbas.

Beynet, kýiik, yzasy – degen qalyp,

Tapqan maly ómirlik bolmas joldas.

v On birinshi sózi:

Ant, adaldyq, úyattyng syiqy ketti,

Úrlyq pen búzaqylyq  dert indetti.

Júrt bólinip eki tarap bolghanda,

Joigha azghyndyqty kim mindetti?!

            Sózge ergish azghyndyqtan aulaq bolghyn,

            El býldirer ósekshi, jemqor malghún.

            “Kórse aqsha joldan tayar perishte”- dep,

            Aytatyndar bolsa olar, ózi satqyn!…

v On ekinshi sózi:

Jaqsylyq niyet etseng joq jamany,

Imannyng da bolady, eki amaly.

Nanym men berik senim serik etip,

Salghyrttyqtan arylar shyn imandy.

            Syrt pishini imandy, basyna sәlde orasa,

            Qúran oqyp, bet sipap kópshilikti tonasa.

            Eskerusiz, kýzetsiz imany onyng bolmaydy,

            Adaldyqpen dinine jany ashyp túrmasa!…

v On ýshinshi sózi:

Iman degen – Allagha sheksiz senim,

Sol senimdi aqylmen dәleldegin.

Kitap oqy, meyli molla aitsyn,

Ghylymmen imandy beriktegin.

“Qúday bәrin kesher” dep erkinsime,

            Abay bol, esep jasa әr isine.

Jalghan aqyl, kenesshiden aulaq bol,

            Aqyl aitqysh baryp kelgen kisi me?!

v On tórtinshi sózi:

Qazaqta bar jaman әdet “ayda batyr!”

Elirtip qyzdyrady-au, qúday atqyr.

Jiger, qayrat, ary az, artty oilamas,

Kópirip maqtan sózge erip jatyr…

            Qazaqta adam balasy, aqylsyzdan azbaydy,

            Jiger, qayrat, baylamy onyng berik bolmaydy.

            Qayraty men ary az jamandyqqa ilikse,

            Qayta minip qayratqa boyyn jiyp almaydy.

v On besinshi sózi:

Dýniyeden qyzyq izdeu eki týrli,

Esti adam qúmarlanyp kezgen týzdi.

Eser kisi bayansyzgha  qúshtar bolghan,

IYtqorlyqpen ótkennen kýder ýzdi.

            Ár iske qyzyqpaqtan qúmar tuar,

            Qúmarlyqtyng ózindik derti bolar.

            Atadym sol dertti, men mastyq – dep,

            Kesirin eser emes, tek esti úghar.

Bolam – deseng estiler qatarynda,

Esep jasa әr kýnine jatarynda.

Ókinishsiz ótse eger әrbir sәtin,

Ýmitpen qara tannyng ataryna!..

v On altynshy sózi:

Qúlshylyghy layyq pa, qúdayyna,

Qazaq múny ózinen súraydy ma?

Elmen birge jyghylyp túrsa boldy,

Saudalasar Allamen súmpayy da!…

            Álek  bolmas izdenip ýirenuge,

            Ádetten jamanshylyq jiyrenuge.

            “Bilgenim, osy”- dep búldanady,

            Qúlqy az, til men dindi mengeruge.

v On jetinshi sózi:

Aqyl, qayrat, jýrekter talasypty,

Ónerlerin kórsetuge sanasypty.

Árbiri qúmalaghyn tórtten qoyyp,

Men múnday, sen sondaylap bal ashypty.

            Tyndapty sózderin Ghalym zerek,

            “Adamgha sen ýsheuing tegis kerek.

            Boyynan bir adamnyng tabylghany,

            Layyqty bolar” – dep bergen derek.

v On segizinshi sózi:

Adamdarda kezdeser kerbez qylyq,

Jasandy, ishi-syrty túnghan bylyq.

Aqyl, ghylym, ar minez olarda joq,

Múnysy masqara men aqymaqtyq!…

            Adamnan adam ozsa dәuletimen,

            Jasandy syrt pishini sәuletimen.

            Adam bolu oghan qayta bir qiyn is,

            Ker, kerden, kerbez ketsin óz betimen!

v On toghyzynshy sózi:

Adam tumas ata-anadan esti degen,

“Jýre – kósem, bolady sóilep  sheshen”.

Ár estilik jeke iske jaramaydy,

“Jaqsyny úq, jamannan jiyren!” der em.

            Úrpaghym, bolmaghyn – aqpa qúlaq,

            Sózin tynda, estining qayta súrap.

            Estigendi túshynyp ýirenbesen,

            Tabylmas búl ómirden saghan, túraq.

v Jiyrmasynshy sózi:

Oylanshy tamaq, oiyn, kýlki, maqtan,

Kerbezdik, toy-tomalaq, qaptap jatqan.

Bәrining túrlausyzyn týsinbey me,

Kónil qúlap, kóz kórip, dәmin tatqan?!

            Jalyghu oily adamnyng qasiyeti,

            Jalghandyq búl ómirding qasireti.

            Qyzyqtar bayansyz arty sholaq,

            Búl ózgermes taghdyrdyng qúdireti.

v Jiyrma birinshi sózi:

Maqtannan aman bolmaq – bir qiyn is,

Maqtanar bolady eken – eki týrli is.

Atadym: Ýlkendik pen Maqtanshaqtyq,

Ajyratyp úgham – deseng izime týs.

            Ýlkendik әr keselden aulaq túrar,

            Ózinen, óz ishinen esep súrar.

            Degizbeymin, demesin – meni jaman.

            Degen aqyl, arymen artyq – Olar.

Maqtanshaq – meni ghana “desin” deydi,

Úmytyp “demesinge” qam jemeydi.

Maqtanshaqtyng búl aitqan ýsh týri bar,

Aytugha sony kómey býlkildeydi.

            Bireui jat maqtarlyq maqtan izder,

            Ony – adam, biraq nadan dedik bizder.

            Ekinshisi maqtanarlyq óz elinde,

            Tolyq nadan, adamdyq az bilsenizder.

Olar oilar el, júrtyma maqtalsam dep,

Bay, batyr, qu nemese ol pysyq – dep.

Qostamaytyn ózgelerden maqtan qughan,

Adam emes, nadannyng da nadany  kóp!…

v Jiyrma ekinshi sózi:

Qazaqtyng kimin kórdik, qadirleytin,

Baylary ma, qadir tútyp bas iyzeytin?

Óz malynyng erki onyng ózinde joq,

Mal emes tapqandary jemtik deymin.

            Bolys pen bii bar ma, qúrmetti,

            Qúdaydyng ózi bergen qúdiretti.

            Satyp alghan bolystyqty basyn úryp,

            Joghaltqan biylikterden qasiyetti!…

Syilarmyn, onda tauyp myqtylardy,

Qap! Olar da jamanshylyq úqty taghy.

Ádiletti, úyatty, esti izdep tappadym,

Basym túr qulyq, súmdyq aram jaghy.

            Qúrmet etsem, gharip-qasar, bisharagha,

            Momyn emes, minbese de týie-nargha.

            Minerlik eger onda jayy bolsa,

            Birdemeni eptep ilmek olda qolgha.

Endi qaldy-au, aqyry súm menen qu,

Kónil qaldy ómirden sepkendey su.

Ózi qúrttap, shashylsa bolys-biyler,

Menimen mәngi ketsin, men ishken – U!…

Jiyrma ýshinshi sózi:

Qazaqty ondyrmaydy quanysh pen júbanysh,

Kórse boldy ózgelerden ózinde joq jaman is.

O, qúdayym, búl súmdyqtan saqtasyn! – dep,

Adal kónil, shyn niyetpen tartpaydy-au, ish!…

            Quanady ózgedegi jamandyqqa ilanyp,

            Óziniki odan azday, jatpas oghan qinalyp.

            Nadandyghy assa bitti, ózgeniki – ózinen,

            “Artyq sanap”, al, kópirer jinalyp.

Júbanyshy ózderine “Kóppen kórgen úly toy

Sasyp otyr kópshilik, sen de sasyt juma, qoy!”

Kóp adassa, yqqan qoyday ortasynda sen ketpe,

Adaspaugha, daralardan úqsashy bir aqyl-oy!

Jiyrma tórtinshi sózi:

Bizding qazaq úqsamaydy ózge júrtqa,

Iritip ishtey jegen jegi qúrt ta?!

Jer jaHannyng qory bolyp qalma, elim,

Jigerindi býkpe ishine, shyghar syrtqa!…

            Nәsip pen jaudy izdeme, ortamyzdan,

            Ár adam oy oilasyn asyp qyrdan.

            Jaqyn ketip, jat seni jarylqamas,

            Kesapat әrqashanda syrtymyzdan!?

Jiyrma besinshi sózi:

Mal ayama, balandy oqyt, myrza,

“It qazaq”bop qalmasyn ortamyzda.

Ár taraptyng óneri men tilin bilip,

Arsyzdanyp jalynbay jýrsin, ol da!

            Tilin bilsin, orys, shýrshit basqa ma,

            Betten qaghyp “ ony qoy ” dep jasqama?!

            Qoryq qúdaydan, pendelerden úyalghyn,

            Onsyz da sen, mal shashqyshsyng basqagha!

Jiyrma altynshy sózi:

Nadandar quanbasqa quanady,

Renjip, úyalmastan úyalady.

Aqymaqtyq әseri dendep kirip,

Ádet qylghan, kim ony qiya alady?!

Jýirik at, qyran tazy kimde bolmas,

            Oilamanyz, artynda kimning qalmas?!

            Tirlikte pendelerge bәri qajet,

            Biraq ol, aqiyrettik joldas bolmas!…

Jiyrma jetinshi sózi:

        (Sokrat hakimning sózi)

Allanyn  bergen bizge aqyly bar,

Adamnan artyq emes, jany barlar.

Bolashaq, ótkeni men býgingisin,

Oylasa, Adam bolyp ol tabylar.

            Oy men sana bermegen maqúlyqqa,

            Úlyqtayyq, Allany bek úlyqta.

            Adam etken Allagha qaryzdarmyz,

            Alla emes, biz zәrumiz qúlshylyqqa!

Jiyrma segizinshi sózi:

Óz kinәsin pende artar Allasyna,

Kýnәli bolyp, alda ol qalmasyna!

Jaqsylyq, jamandyqty ólsheytúghyn,

Senbeydi-au, tarazygha barmaghyna?!

            Allanyng jaratqany, búiryghy – dep,

            Qol qusyryp, adasqan imansyz kóp.

            Jaratular bolghanymen qúday isi,

            Pendelikter ózimizden bolady, tek!

Jiyrma toghyzynshy sózi:

Maqal bar iske tatyr, tatymaytyn,

Qazaq týgil, qazaqtan jat úqpaytyn.

Bilmestikten aitylghan sózden saq bol,

Arzan sóz oitarazy tarta almaytyn!

“Bermes sarang bolmaydy, súrau jetpes”

            Deytindey maqaly bar, esten ketpes.

            Súranyp, qalap alghan dәulet qúrsyn,

            Ondaylar enbek etip terin tókpes!…

v Otyzynshy sózi:

Ar men es, namysy joq, keng tolghausyz,

Baluan da batyr emes, ýlken oisyz.

Adamdyq, aqyl-oy joq, sasyq keude,

“Qúr maqtan” búrqyldaydy naghyz – arsyz!

“Bәrine de men dayyndap” ol túrady,

            Jalghan batyr, keudesin san úrady.

Sertke túrghysh, malyna myrza emes,

            Qúday da, kópshilik te sony úrady!…

v Otyz birinshi sózi:

Estigendi úmytpasqa tórt amal bar:

Áueli, kókirekte bekitip baylau bolar.

Ekinshi, esti, kór, ýlgi alyp, yntalan,

Ýshinshi, qayta oilanyp qoysang jarar.

            Tórtinshi, oy keselden saqtanynyz,

            Kez bolsa salynyp qalma jalghyz.

            Aqyl men ghylymdy tozdyratyn,

            Kýlkishil, salghyrttyq, búl – uayymsyz.

 Otyz ekinshi sózi:

Talap etseng bilmekke sharttary bar,

Sezilmesin “shart qong” kónilge tar.

Izdenu –  bilimning alghy sharty,

Áueli, osyny bir ýirenip al.

Ekinshi:

Ne nәrse, nege ýirenseng Maqsat etkin,

Taydyrmaytyn jolynnan bolsyn eshkim.

Ýshinshi:

Óz jolyndy ústarsyng búl Ómirlik,

Qorghap ótseng bolady, sonyng erlik.

Tórtinshi:

Pikirlesseng oiyndy satpa eshkimge,

Ózindik pikiri joq, qorghan kimge?!

Besinshi:

Uayymsyz, bey ómirmen salghyrttyq,

Ar, aqyldyng dúshpany – dep osyny úq!

Altynshy:

Ghylym men aqyldy minez saqtar

Berik bolsa sauytyng ol túraqtar.

Kórseqyzar emes, ol – jeniltektik,

Qayrat ghana aqyl men ardy baptar.

v Otyz ýshinshi sózi:

Áuliyesi – qazaqtyn, qolónermen mal tabar,

Óneri onyng jútamas, maly jútar kýn bolar

Alla berse az óner, qazaqtyng kóp keseli,

Az tolghanyp óteyin, sodan berip bir – habar.

Al, birinshi:

Ózgeden óner quyp izdenbeydi,

Súransang úsynatyn tek biz – deydi.

Ekinshi:

Erinbey enbek etpey toyar qalyp,

Bir-eki  iri-qara malyn alyp!…

Ýshinshi:

Aldanady, qu tilge jetkendey-aq,

Qazaqy maqtanshaqtyq minezge sap.

Tórtinshi:

Jarylqap ketse boldy, tanys-tamyr,

Qaryzben otyrady bolyp taqyr.

Qazaqtyng balasynyng ózi aldaghysh,

Aldansa, týsinbeydi-au ony – Paqyr!

v Otyz tórtinshi sózi:

Adamnyng balasyna adamdar – dos,

Sóz etpe qylyghyn pendening bos.

Eki sózding basyn qosar bilimi joq,

Hayuandar qataryna olardy qos!

            Bir aqylgha syimaydy, qatar eki oi,

            Ne tirlik, ne aqiyret oilanyp qoy!

            Balasy adamdardyng bәri birdey,

            Jan denege, sen ómirge qonaqsyng ghoy.

Adamgha sengen pende múrttay úshar,

Qúdaygha sengen qúly qústay úshar.

Kórseqyzar, kýndestik pen bilmestik,

Kәpirlikke boldyrady, naq dushar…

v Otyz besinshi sózi:

Qajy bolghan neshe dýrkin eki beybaq,

Barypty-mys, bir Allagha teng aruaq.

Búiyrypty birinshige Tozaq oryn,

Úsynypty ekinshige keng – Újymaq.

            Tartynypty birinshisi tam tozaqtan,

            Shyqpay qoymas demeniz ol – Qazaqtan.

            Qajy bolyp sonymen mende bargham,

            Depti “Alghyz anyqtama” tiri jaqtan?!

Abaydyng sózine bir mysal ettim,

Keshire gór, bir Alla artyq kettim.

Ras pen jalghandyqty  aiyratyn,

Ýkimine әdil berer, taghzym ettim!

v Otyz altynshy sózi:

Úyatsyzda bolmaydy eshbir iman,

Úyatsyzgha úyalyp Men qinalam.

“Úyatsyzgha úyatty” meni sókken,

Kezdesedi-au, ómirde kóp “iyt-adam”!

            Úyalmasqa úyalu aqymaqtyq, jamandyq,

            Úyat iske – úyalmau, baryp túrghan nadandyq.

            Sharighat, aqyl jәne abiyúrgha jat,

            “Shyn úyattyq, mine, osy” – dep atadyq…

v Otyz jetinshi sózi:

Ár sózi qaldyrmaydy esh beytarap,

Mendaghy kózben sholyp shyqtym qarap.

Týsiniksiz, týisiksiz qalmas ýshin

Ózing de qayta oqyshy, kózi qaraq!…

            “…Bolmaydy, shyraghym kópte aqyl,

            Salmaqtap sózimdi, kórshi maqúl.

            Ebin tap ta, jónge sal – dep aitamyn,

            Adamdyqqa qaryzdar men ótken – Úl.

v Otyz segizinshi sózi:

Ghashyq bolu, qúlay sýy,

Ýirenuding tili bireu – Mahabbat.

Mahabbatsyz – aqyl, qayrat,

Oy, tilekting bәri jat.

Ata-anasy, qúrby-qúrdas, ústazy,

Qoysa iygi balalargha – bar taraptan, bir Talap!

IYә, úghyn adamzatqa Ýsh qas bar:

Nadandyq – bilim, ghylym úqpaghannyng keseli,

Erinshiktik – talapsyz, ez, úyatsyzdyq әseri.

Dep týsingin adamzat osy, mine, ýsh dúshpan,

Zalymdyq ta adam emes hayuan bolu degen-di…

v Otyz toghyzynshy sózi:

Ar, namys, tabandylyq azdy bilem,

Aldau men dúshpandylyq niyet kilen.

Shyn peyil men ras keyis bizde joq,

Zaman emes, adam azghan dýrbelen…

            Saltymyzdyng jiyrener tozyghy bar,

            Oilan, biraq tozbaytyn ozyghy bar.

            “Eki aqqugha bir basshy bola bilgen”

            Namysqor jigerliler qazaqta bar!…

v Qyrqynshy sózi:

Qazaq ólse “jaqsy adamghyp”  shygharar,

Tirisinde ilip alar jaqsysy joq, pirәdar.

Kórseqyzar, kýndesshil, ótirikshi,

Ol on emes, tipti jýzdep, myndap bar!

v Qyryq birinshi sózi:

Qazaqqa aqyl berem, týzeymin – dep,

Oylanyp, qarsy túrar ortada kóp.

Ya, qoryqpay, ne para almay týzeler me,

Bolmasa bay-quatty, zor ókimet!…

v Qyryq ekinshi sózi:

Qazaqta jamandyqqa bolsa ýiir kóp,

Bilersiz, ol júmysy joqtyghy – dep.

“Júmysy – joq, qarny – toqtar azady”

Ósiyet ettim, qazaghym, qamyndy jep!

v Qyryq ýshinshi sózi:

Aqyldy adamda bar – oitarazy,

Ólshemmenen bolady, kóp pen azy.

Ólsheuin bilip qoyshy, bir kerek is,

Ólsheusizden kóbinde boq shyghady!

v Qyryq tórtinshi sózi:

Eng jaman adam  bolar – ol talapsyz,

Qúr talappen jýrseniz, siz daraqsyz.

Áueli kókirekti tazartqan jón,

Aqyl men qayrat qosyp búltalaqsyz!

v Qyryq besinshi sózi:

Adamshylyq bastauy, ol – Mahabbat,

Jan dýnie tabady, sodan Lәzzat.

Mahabbatsyz bolady, dýnie – túl,

Dýniyening bar asyly tek – Mahabbat.

Serhan Maliyk

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5372