Senbi, 23 Qarasha 2024
Újdan 8096 0 pikir 9 Qarasha, 2015 saghat 13:48

IRILIK PEN PENDELIK

"Qazaq ədebiyeti" gazeti "Túlgha" degen qosymsha ashyp, ony Shoqangha arnapty. Tanymdy, qyzyqty dýniyelerdi, derekterdi jinapty. Onyng ishinde Dostoevskiyding de estelikteri bar eken.
Shoqan men Dostoevskiyding dostyghy degende myna nərse aityla bermeydi.
Jazushy Semeyde aidauda jýrgen kezinde Shoqan ony arnayy izdep barghan. Bóten jerde jýrip, orta taba almay tityqtaghan Dostoevskiy taqqa jana otyrghan Aleksandr II patshagha arnap madaq óleng jazyp tastapty. Sony birinshi bolyp oqyp-tyndaghan Shoqan. Osy madaghy men jazushynyng patshagha jazghan hatyn Peterborgha jetkizip, aqyry onyng jazasy keshirilip, imperiya astanasyna oraluyna yqpal etken de osy - Shoqan. Búny irilik deuge bolady. Búl Shoqannyng orys ədebiyeti ýshin jasaghan erligi. Sózsiz úly jazushyny aman alyp qalghan. 
Peterborda jýrgende Shoqan Aleksandr patshanyng qabyldauynda bolghan. Kótergen məselesining biri - qazaq jayy. Arnayy úsynystar bergen. Aleksandr patshagha Shoqannyng aitqandary asa únamapty. 
Artynan Shoqan aghasúltandyqqa talasyp, saylaugha týsken kezde ony orys əkimshiligi ayamay qúlatady. Shoqan ózine jasalghan qiyanattyng bərin tizip, maqala qylyp Dostoevskiyge jiberedi. Qolynda gazet-jurnaly bar jazushy Shoqannyng hatyn jariyalamay qoyady. Dosyna basqasha da ara týspegen. Búl pendeshilik.
Osyndayda amalsyz atalarymyzdyng aibalta turaly aitqanyn esine alady ekensin...

Aydos Sarym

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377