nemese Bilim beruden búryn motivasiyanyng bolmauy

«Bilim beru» degen – maghynasy kýngirt úghym. Subekt bilim alghysy kelmegende, búl tirkes agnonimge ainalady. Negizinde, bilim – beriletin nәrse emes, alynatyn nәrse. Kerek bolghan adam bilimdi bar jerinen alady.

Qazaqstan mektebining aldynda túrghan ózekti mәselelerding biri – bilim beru psihologiyasy ghylymynyng bolmauynan tuyndauda. Sonyng saldarynan bilim beru ýderisinde syry ashylmaghan «aqtandaqtar» kóp bolyp otyr. Búl jerdegi mәselening ýlkeni subekt – obekt qatynastarynan, tarata aitqanda, bilim alushy subektining bilimge qatynasynan tuyndap otyr. Búl jaghday bilim beruding sapasyna qatystylardy anyqtaudy oqytushynyng bilim beruge tyrysuynan emes, bilim alushynyng – oqushynyng motivasiyasynan izdeuge jeteleydi.

Ár jas adam aldyna ómirin qyzyqty, mazmúndy ótkizu maqsatyn qoyady. Ol ýshin ómir logikasyn týsinuge, uniyversumnyng maghynasyn izdeuge tyrysady, ainaladaghy qorshaghan dýniyeni tanugha ony iydeal dengeyde mengeruge qúshtarlyq tanytady – búl adamnyng irgeli qajettigi. Al bilim beru mekemeleri kópshilik jaghdayda oqushynyng bilim alugha degen qúshtarlyghyn múqaltyp, mýddeliligin sóndirip tastaydy. Oqushy bilim aludyng onyng taghdyryn aiqyndaushy faktor ekendigin týsinbey, mektepti «bitirip» ketip jatady.

Mektep aldyna balanyng dýniyege kelgen kýninen bastalghan, ainaladaghy dýniyeni tanugha degen keremet qúlshynysyn odan ary damytudy basty maqsat etip qoiyy kerek. Biluge qyzyghushylyq sensitivti jastaghy balalarda aiyryqsha kórinis beredi. Mektep jasyndaghy balalar tabighat pen qoghamda bolyp jatqan qúbylystardyng syrlaryna ýniluge erekshe yntyqty bolady. Mektepting tómengi buynynda әrqashan da sabaqqa yntaly balalar kóp bolady. Tәjiriybeli múghalimder bastauysh synyptarda ozattardyng ýlesin 80–90%-gha deyin jetkizui yqtimal.

Orta buyndarda oqushylardyng bilimge qúshtarlyghy kýrt tómendeydi. Búl qúbylys mektepting oqushylardyng ruhany mýddesin qamtamasyz ete almaghandyghynan bolady. Dýniyetanymy tar, intellekti tómen múghalimder ýnemi oqushyny ghylymy bilimderding jana tasqynymen ýzdiksiz qamtamasyz ete almaydy. Belgili bir taptauryn aqiqattardy qaytalauymen, balany alghashynda ózinen shettetedi, keyin alystatady, odan ary – jiyrendiredi.

Al balanyng mektepke barmay qoygha sharasy joq. «Oqu kerektigin, attestat alu qajettigin» jaqsy týsinetin ata-ana balany mektepke qatynaugha mәjbýrlemey túrmaydy. Osylay mektep bala ýshin eriksiz qatynaugha tiyis mekemege ainalady. Múnday qúbylystyng tek bizde ghana oryn alyp otyrmaghany da ras. Ol jóninde fransuz postmodernisteri J.Delyoz ben M.Fuko «Balalar ózderining tabighatyna tәn emes infantilizmning jәne topastyqtyng qúrbany boluda. Mektep – azdaghan abaqtygha ainalghan» dep sipattaghan bolatyn [Fuko M. Intellektualy y vlasti: M.: 2002. 72-b.].

Búl qúbylystyng sipaty ony Qazaqstan mektepterinde qalyptasqan ahualmen salystyra qarastyrghanda aishyqty kórinis tabady. Áriyne, órkeniyetting aldynghy qatarly elderinde de orta jәne joghary buyndarda oqushylardyng bilimge qúshtarlyghy belgili dengeyge deyin tómendeydi. Biraq olar qúbylystyng jappay etek alyp ketuine jol bermeydi. Al bizding mektepterdegi ahualdyng ereksheligi sol – tәrbiyelenushilerding bilim alugha zauqynyng soqpay qaluyna jetkilikti kónil bólinbeydi. Orta jәne joghary buyndarda oqushylardyng mektepke qatynasy týbegeyli keri jaghyna ózgergen jәne ol jalpylama sipat alghan. Mektep balanyng oqugha degen yntasyn múqaltyp, psihologiyalyq soqqymen esengiretip tastaydy. Oqushy ýshin mektep ata-ananyng aidauymen, eriksiz baryp túrugha mindettelgen oryngha, ózinen aulaqtatatyn, jiyirkenishti mekemege – «naghyz abaqtygha» ainalghan.

Demek, bilim beru jýiesinde qalyptasqan ahualgha qatysty «bilimdi nashar beredi, bilim sapasy tómen» degen baghalaular shynayy bola almaydy, bilim beruding sapasyn kórsetetin termin oilap tabu kerek. Quys bos bolmaydy,  mektepter de birdene beredi, әriyne. Endigi súraqtyng ýlkeni – olardyng bergenining ne ekendiginde.

Ol – oqushynyng sanasynan bilim alugha degen motivasiyanyng sýrtilip tastaluy. Oqugha degen motivasiyanyng bolmauy oqushylardyng sabaqta tanymdyq qyzmet ýderisinen tys qalyp otyruynan kórinis berude. Triadanyng ýshinshi basqyshynda oqushylarda baghdarlamalyq materialgha ghana emes, tútastay ruhany azyq alugha degen rezistivtik túrghy ústanuy túr. Demek, qazirgi mektepter oqushynyng oqugha degen qúlshynysyn óshirip, olardy bilim alugha qarsylasu әdisterimen qamtamasyz etip otyr degen sóz.

Qazirgi oqushy mektepke bilim alayyn dep kelmeydi, kerisinshe, bilim alugha, múghalimge qarsy, agressivti pighylmen, «qane, bilimindi berip kórshi» degendey, ishtey qarsylyqpen keledi. Oqushynyng әr sózi men әreketi múghalimge senimsizdikke, kekesinge, eregeske toly. Sensitivtik jasynda, mentaldyq dengeyde sanasyna myghym ornaghan rezistivtik әdetinen ol JOO-gha kelip týskennen keyin de, tipti ómir boyy aryla almaydy. Qazirgi JOO-gha týsip oqyp jýrgender bilim almau ýshin kýresting aluan týrli amaldarymen qarulanghan. Sabaqqa kelmeudin, kelse – oqymaudyng tolyp jatqan syltaularyn algha tosyp, sytylyp ketuding joldaryn joghary dengeyde mengergen. Olardyng aldaudy dittegen kózderinde ot joq, bilimge qúlshynys joq, topas kerenaulyq bar.

Sanasynda refleksiya ýderisi toqtap qalghan oqushy oqulyqtarda berilgen ghylymy aqparatty mektep bitirgennen keyin ómirlik ahualdarda, óndiriste, túrmysta qajet bolady dep eseptemeydi. Baghdarlamalyq materialdy mengerudi eshkimge qajeti joq, qúr әure dep qabyldaydy. Mektep bitirushining sanasyna túlghanyng әleumettenui, dýniyetanymdy keneytu, mamandyq alu, óz isining kәsipqoyy bolu, ghylymmen ainalysu, dýniyening qúpiyalaryn ashugha úmtylu siyaqty úghymdar jat. Ony eshtene – matematika da, әlem de, júldyzdar da, poeziya da, gýlder, taudan syldyrap aqqan búlaq... qyzyqtyrmaydy. Ol salauattylyq, azamattyq paryz, enbek pen jetistik, otbasyn qúru jәne ony qamtamasyzdandyru siyaqty úghymdarmen bas qatyrmaydy.

Onyng sebebin anyqtau qiyn emes. Oqushy soqyr da, sanyrau da emes. Ol ainalada bolyp jatqannyng bәrin – kadrlar sybaylastyghy jaghdayynda, bәri patron dengeyinde sheshiletinin kórip, bilip otyr. Aghashka nemese tәteshka tabylyp, týsimdi oryn úsynghanda, onyng qaltasynda tek eki nәrse boluy kerek – joghary bilimning diplomy jәne birdene. Ornalasu degen osy. Oqushynyng týsinigi boyynsha, kәsipqoylyq, intellekt, mәdeniyet onyng taghdyrynda eshqanday ról atqarmaydy, sondyqtan baghalanbaydy.

Qazirgi mektep bitirushi aldyna bir ghana mindet qoyady. Ol – ÚBT-den ótu. Oqushylar test súraqtarynyng jauaptaryn jattaumen yntasyz, uaqytsha, ómirlik qyzmetke kereksiz birdene dengeyinde, tek ÚBT tapsyrghanda joghary ball alu ýshin ghana ainalysady. Olar test súraqtarynyng jauaptarynda mektepten keyingi ómirlik qyzmette kәdege jaraytyn ruhany azyq bar dep eseptemeydi. Oqushy aldyn ala ózining ortalyq jýike jýiesine «jattap alyp, emtihan tapsyryp bolghan son, laqtyryp tasta» degen komanda beredi. Onyng miy qojasynyng núsqauyn búljytpay oryndaydy. Sonyng saldarynan mektepten keyin bitirushining kәllasy bos bolyp shyghady. Tipti ÚBT-ny jaqsy tapsyrghandardyng ózderi mektepte ne oqyghandaryn esterine týsire almaydy.

Arnayy zertteulerding nәtiyjeleri mektepti auylda bitirip kelgenderding basym kópshiligining oqu ýderisinde bir ghana emes, birneshe sabaqta, birneshe synypta, ondaghan ret úshyrasatyn úghymdardy bilmey keletinin kórsetip jýr. Kópshiligi logikalyq oy týiindeuge qabiletsiz. Ótilgen materialda keltirilgen qúbylystar men ýderisterding sebep-saldarlyq baylanystaryna ýnile almaydy, ózinshe qoryta almaydy, teoriyalyq tújyrymdy tereninen týsinip, pishindey almaydy.

***

Qazirgi múghalimder ózderining tól mindetin – oqushygha ainalany qorshaghan ortada bolyp jatqan qúbylystar men ýderisterding terende jatqan syrlaryn, olardyng damu zandylyqtaryn týsindirudi keyinge ysyryp tastaghan. Baghdarlamalyq materialdy oqushygha mengerte almaghan olar endi sheberlikterin bilim dengeyi tómen bitirushini emtihannan sýirep shygharugha, emtihan alushylarmen kelisu joldaryn izdestiruge, shpargalka dayyndaugha jәne ony jasyrudy ýiretuge, osy siyaqty antiypedagogikalyq әreketterge baghyshtauda.

Qazir bilim beru úghymy emtihan tapsyrtu úghymymen tolyq almastyrylghan. Qazirgi oqushylar ghana emes, múghalimderding ózderi de emtihan tapsyrudan búryn qatty әbigerge týsedi: emtihan ýderisinde aqparattyq tehnologiyany paydalanugha, ÚBT súraqtary men jauaptaryn qolgha týsiruge (әriyne, tólemsiz emes) tyrysady.

Shpargalkamen emtihangha kiru jalpylama sipat almas edi, eger múghalim oqytugha tiyisti baghdarlamalyq materialyn oqushygha mengertip jiberse. Dýniyetanym kókjiyegin keneytetin ghylymy aqparattardy mektepten ala almaghandyqtan, oqushy shpargalka dayyndaugha mәjbýr boluda. Bilim kenistiginde oryn alyp otyrghan jantalas әreketterding bәri osymen – bilim sapasynyng tómendigimen týsindiriledi.

Mektep funksiyasynyng ózgerui oqytu әdistemesin de týbegeyli ózgertip jiberdi. Ghylymy didaktikanyng ornyn orta ghasyrlardaghy din dogmalaryn jattatu әdisi basty. Avtomatty jattaudy qazirgi qazaq múghalimderi qysqa merzim ishinde sýiikti әdistemege ainaldyryp aldy. Óitkeni jattatu «әdisi» múghalimge kóp jenildik әperedi: odan ózi oqytyp jýrgen pәnin mindetti, tereng bilu talap etilmeydi. Múghalim pәn boyynsha baghdarlamalyq materialdy mengertu ýshin oqytu әdisterin izdep әure bolmaydy, pedagogikalyq sheberliktin, kýsh pen quattyng qajeti joq. Oqushygha qúbylystyng syryn úghyndyramyn dep, onyng kezdeysoq súraqtaryna jauap beremin dep múghalim jantalaspaydy, teoriyalyq qaghidalardy týsindiru ýshin jattyghular, mysaldar oilap shygharmaydy, kórneki qúral jasamaydy. Oqushygha «jattap alyndar» dep qarap otyra beredi.

Reti kelgende aita ketu kerek, qúrghaq jattatu men truizmderdi qaytalay beruden balanyng oqugha degen úmtylysy joyylady, ony múghalim aitqannyng bәrinen jiyrendiredi. Jattatu men belgili aqiqattardy ýnemi qaytalatu pedtehnologiya retinde qoldanylghanda, adamnyng logikalyq oilaugha qabiletin kólegeylep tastaydy. Búlar – adamdy aljastyrugha bastap aparatyn faktorlar.

***

Tek motivasiya bilim beruden búryn bolghanda ghana bilim beru ýderisinde nәtiyje bolady. Bilim beru filosofiyasynyng mәni osynda. Eger olay bolmasa, bilim berushilikpen ainalysudan esh nәtiyje shyqpaydy. Jastardyng jappay mektepti jek kórui, tanymdyq qyzmetke qosylmauy, bilim alugha qatysty rezistivtik túrghy ústanuy, jetiluge talpynbauy – búlardy qazaq pedagogtary men psihologtary bayybyna bara almay otyrghan, últty ruhany apatqa bastap apara jatqan, qauipti dertting simptomy, tónip túrghan ruhany apokalipsisting belgisi dep qana baghalaugha bolady.

Búdan mynaday súraq tuyndaydy: mektep bitirushilerding sauatynyng tómendigining búqaralyq sipat alyp ketkenin kóre túra, qazaq ghalymdary nege dabyl qaqpaydy? Jauap mynaday: psihologiya ghylym salasy retinde Qazaqstanda damymaghan. Al pedagogtar bolsa, Kenesten keyingi kezende sanynyng meylinshe artqanyna qaramastan, bilim beru kenistiginde bolyp jatqan qúbylystardyng syryna ýnile alatynday mejege jete almay otyr.

Qanaghat JÝKEShEV

kzhukesh@mail.ru

(«Til filosofiyasy» atty kitaptan)

«Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» №38 (309) ot 05 noyabrya 2015 g.