Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 6321 0 pikir 28 Qazan, 2015 saghat 11:06

BIR KÝNI TALASBEK KIRIP KELDI

Qadyr Myrza Áliyding su jana  aforizmderi, Qapan Badyrovtyng (Á.Syghaydyng úsynuymen), Asanәli Áshimúlynyng kýndeliginen keyin Sәbiyt  Orazbaydyng óner men ómirdegi sahnadan tys әngimeleri, Áshirbek Syghaydyng jana jobasy «Jaryq júldyzdar», Zәkir Asabaevtyng ótken-ketken, búrynghynyng adamdary jónindegi bayandary, Quandyq Týmenbaydyng «Kózboyauy joq kórinisteri», Áshirbek Amangeldining tereng taldaulary, Núrghaly Orazdyng birnen-biri ótetin  «qyz minezdi» esseleri «Almaty aqshamynda»  búrqyldap basylyp jatqan kez edi. Búl keruen әli de jýrip keledi.

Ózekti órter bir ókinish, Áshirbek agha ómirden ozyp ketti. «Jaryq júldyzdardyn» ayasynda jariyalanghan, núrly jýrekpen, núrly aghyspen jazylghan әrbir esse, ocherkter, portretter birden oqyrman kónilinen shyqty. Áshaghang «Jaryq júldyzdarda» tek ózimizding túlghalar ghana emes, әlemdik dengeydegi óner adamdarynyng qyzyq ta qiyn taghdyryn tereng tolghanystargha qúryp, keng kósilip edi. Endigi jerde el elendep kýtken jobany ayaqsyz qaldyrmau maqsatynda Áshaghannyng ózi kitabyna alghysóz jazghan ruhany inisi, tanymal jurnalist Sәken Sybanbay әri qaray jalghastyrugha talaptanyp otyr.

Mine, osylaysha shygharmashylyq shuaghyna jylynyp jýrgenimizde bir kýni redaksiyagha Talasbek kirip keldi. Kәdimgi Talasbek Ásemqúlov. Syrtynan atyna qanyqpyn.  Jazghan-syzghanyn jibermey  oqugha tyrysatynbyz. Bir-eki ret asyghystau kezdeskenimiz de bar. Sol   bayaghy qarapayym, anqyldaghan qalpy.  Iyghynda sómkesi,  mandayy jarqyrap túr.  Tersheng eken, qayta-qayta sýrtinip otyrdy. Qysqa sәlemnen song ile-shala aitqany.

– «Almaty aqshamyn» biraz uaqyttan beri qadaghalap jýrmin. Ruhaniyat mәselesin kóp  qozghaydy ekensizder. Jigitterdin  jazghandaryn ýzbey oqimyn. Men de  bir jaghyna  shyqsam deymin. Júmys bar ma?

Dayyn túrghan shtat joq edi. Biraq, aldyna telegey tenizding ózi  kelip túrsa, quanghannan basqa jol  bar ma?  Qalamaqygha kelisim-shartqa otyrdyq. Sodan  Tәkeng tópeledi. Kýn qúrghatpay jazady. Birdi-ekili  iydeya  aitqan bolamyz, Tәkeng ony asyra oryndaydy. Keme toly  qazynagha  kezikkendeymiz. Oqyrman oljaly boldy da qaldy.

Bәrin ait ta birin ait, eng keremeti Asqar Sýleymenov turaly «Kemengerding ómirinen bir ýzik syr» atty essesi edi. Búl esse gazetimizdin  onnan astam nómirinde jaryq kórdi. Pikir, kózqaras yrghyn boldy. Birneshe sayttar «Almaty aqshamyna»  silteme  jasap, kóshirip basty. Oy men ónerding Asqary  turaly talay dýniye  jazylghan bolar-au. Al endi myna dýniyening syny da, syry da, synghyry da bólek. «Talantty týsinu ýshin de talant kerek» demekshi,  daryngha daryn qosylyp, dara dýnie shyqty. Basqalardy bylay qoyghanda, Asaghandy bir kisidey bilip qalar-au degen jary,  kórnekti synshy, estet Áliya Bópejanova: «Asqar­tanudyng birinshi kezeni әldeqashan bastalyp ketken,  Talasbekting ghajayyp essesi asqartanudyng ekinshi kezenining basy bolar», – dedi.

Jalpy, ol búl dýniyede, tipti, әdebiyette bolyp jatqan nәrselerding bәrine eksperiymet dep qaraytyn, tipti,  qoghamda dýmpu tughyzyp, kóbine jaqsy  qabyldanghan Asqar turaly essesine de osylay qarady. Endi oiymda jýrgen bir-eki adam bar, solar turaly jaza alsam,  kónilim tynshyr edi, deytin. Olar әlgi atyshuly essede jii kórinetin Tólegen Toqbergenov pen Zeynolla  Serikqaliyev edi. Tólegen aghanyng ýii әdeby salon bola­tyn deytin. Birde Aqseleu Seydimbek turaly tartysty  әngime bolghany esimde.  Bir zamanda ekeuining arasy suynqyrap ketkeni, ózining әldekimnin  «әdeby killeri» bolghany da ókinishpen aityldy. Biraq, Ahanmen kezdesip, kóp mәselening basy ashylyp, kónili  jaylanghanyna da shýkirshilik etetin. Ásirese, Ahannyng Tashkentting múraghatynan últ ýshin  asa qúndy dýniyelerdi tapqany turaly hikayasy  erekshe esimde. Endigi jerde ol turaly qalam terbeu de oiynda baryn jasyrmady. Biraq, sәl keyinirek dep edi. Ókinishke oray, osynau túlghalardyng taghdyry Talasbekting tanuynda  jazylmay qaldy. Basqalar jazar-au, jazylyp ta jatyr. Al, Talasbekting tanymy basqasha bolar edi, әriyne.

Ádebiyetting taghdyry sóz bolghanda ol búryn-songhy «aqyl ýiretkish… әdeby qariyalargha» soqpay ketpeytin. Solardan kórgen qorlyghyn aitqanda (әriyne, talanttysy emes), sener-senbesindi bilmeytinsin. Ádebiyettegi «dejurshaldardyn» (A.Aytaly) talay Talasbekterdi tapap ketkenin aitqanda da sene qoymadyq. Biraq, derek-dәiegi, dәleli nanymdy kórinetin.

Talasbek Ásemqúlovtyng sanqyrly talant bolghanyn kókiregi oyau, kózi ashyq oqyrman jaqsy biledi. Onyng jazushylyghy da óz zertteushisin kýtip jatqan bir baytaq. Ángime, povesti, kinossenariylerin bylay qoyghanda, «Taltýs», «Tәttimbet» romandarynyng qazaq prozasyna qosylghan zor ýles ekenin aitu lәzim. Osynau dýniyelerdi Talasbekting óz dengeyine jeteqabyl zertteushi zerdelese dep oilaymyz.

Talasbek óz mýmkindigin kinossenariylerimen de ózgeshe órnektey bilgen qalamger. Kinossenariy degende mynaday bir oy keledi. Áli kýnge deyin esimizde. Kezinde «Qyz Jibek» filimin týsirerde onyng ssenariyi «Leninshil jasta» jariyalanyp, kópting talqysyna úsynylyp edi. Búl ýrdis keyingi kezde qalyp qoydy. Áriyne, Talasbekting ssenariyleri baspasózde jariyalanbasa da sol olqylyqtyng ornyn birshama  toltyrghanyna kýmәn joq.

«Qyz Jibek», «Mening atym Qoja» filimderi týsirilui jaghynan ghana emes, tilimen de kórkem, shúrayly edi ghoy. Sol sekildi onyng «Birjan sal», «Qúnanbay» filimderine jazghan ssenariyi de últtyq kino tilining qúnaryn qayta tiriltti.

Kinossenariy degennen shyghady. Qazir «Qazaqfilimnin» múraghatynda Talasbekting Túmar (Tomiriys) hanym turaly ssenariyi jatqan boluy kerek. Sonday-aq, kýndiz adam, týnde jeztyrnaqqa ainalatyn әiel turaly jazylghan «Jeztyrnaq» degen ertegige qúrylghan kinossenariydi әuelde sheteldikter arnayy tapsyryspen jazdyrghanymen, keyinnen ony qabyldaudan bas tartady. Ssenariy «Qazaqfilimnin» arhiyvinde shang basyp jatady. Áytse de, Ontýstik Koreya Orta Aziyada ekshnfilimder týsiru ýshin ssenariyge bayqau jariyalaghan son, ol «Jeztyrnaqty» osy bәigege úsynady. Arada 7-8 jyl ótken song baryp, jenimpaz atanghan shygharmany әlgiler bar bolghany 1000 dollargha satyp alady.

Tәkenning ózi búl tuyndy jóninde «Koreyagha ketip qalghannan keyin ketken qyzdyng artynan jýgirgen siyaqty shulaghandar boldy» degeni bar.

«Almaty aqshamynda» jaryq kórgen qaysybir maqalalary, essesi bolsyn, qoghamda damylsyz pikir tughyzyp jatatyn. Redaksiyagha qonyrau shalyp, pikir bildirushiler, telefonyn, meken-jayyn súraushylar da kóp boldy. Oqyrmannyng osynshalyqty shynayy yqylasyna ol balasha quanyp, qanattanyp jýretin. Ony Almatynyng tarihy da qyzyqtyrdy. Sebebi, Almatynyng tarihy jóninde qoghamda bolyp jatatyn keybir úshqary pikirlerge kónili tolmaytyn. «Sol ýshin de osy tariyhqa kirisemin» deytin. Sol tariyhqa endi týren salyp, «Almatyny endi qolgha almaghanda, tariyhqa esemiz ketkendey eken. Álgi bir dәldýrishterding auzyn jabugha әbden bolady eken» dep qúmbyl kirisip edi. Ókinishke oray, orta jolda qalamy suyp qaldy.

60-jyldary әdebiyetke kelgen Á.Kekilbaev, M.Maghauiyn, A.Sýleymenov, J.Nәjimedenov, t.b. intellektualdy, tanymdyq proza men poeziyanyng baghyn ashty desek, 70-80-jyldardaghy buynnyng ishindegi oza shapqan oiy ozyqtardyng biri әri biregeyi Talasbek Ásemqúlov boldy desek, janylysa qoymaymyz. Jaraydy, әrige barmay-aq, ómirining songhy jyldarynda jazghan «Tәttimbet» romanyn oqyghan bolarsyz. Ónerding ishine kirip, tabighatyn ashyp jazu ýlken eruditting ghana qolynan keledi. Búl baghytta keshegi Júmeken, Tәkender bastaghan kórkem kóshti Talasbekting tartymdy jalghastyrghanyna eshkim talasa almas. Álimqúlov pen Ásemqúlov tandemine tanday qaqqandar da az emes edi. Talasbek atalmysh romanynda osy oiymyzdyng biyiginen kórindi. Búghan deyin T.Álimqúlovtyng «Sarjaylauynan» tam-túmdap bilgen Tәttimbet taghdyry myna romanda jandýniyemizdi qozghap, airyqsha әserge bóledi. Qalammen jazylghan kýy dersin. Kýy bolghanda da kileng bir «kókeykesti» kýiler.

Romanda Tәttimbetting kesteli tilmen jasalghan kórkem beynesi jónindegi әngime óz aldyna (jazushy ýshin eng basty kriyteriy til ekeni dausyz), múnda júrt búryn-sondy bilmegen ghajayyp derekter bar. Ol osy derekter arqyly kýishi túlghasyn búrynghydan da biyiktete týsedi. Mәselen, Aleksandr II taqqa otyrghanda Qúnanbay qajylyqqa saparshylaytyn sebepti ornyna Tәttimbetti úsynady. Aq patshanyng taqqa otyru rәsimi Mәskeude ótedi de, oghan qazaq elinen Tәttimbet, Shynghys tóre, t.b. barady. Jolsapargha poyyzben shyqqan búlar Reseyding kóp jerin aralaydy. Alghashynda Peterborgha deyin aparyp, qayta Mәskeuge әkelgen. Búl da bolsa súrqiya imperiyanyng ishine kisi boylap bitpeytin әreketi edi. Qysqasy,  Tәttimbet osy sapardan song qatty ózgeredi. Qazaq jerinde bazar ashu isin úiymdastyr­ghandardyng biri de osy úly kýishi. Sol tústa Sibirden ken óndiruge rúqsat alghan Tәttimbet 45 jasynda ólip ketpegende, ol qazaqtyng iri kapitalisterining biri bolar ma edi degen armandy oy qylang beredi.

Osy Almatyda erterekte últtyng ruhany súranysyn qanaghattandyratyn oryndar kóp emes edi. Mәselen, Áuezov teatry, jastar teatry degendey. Al endi, býginde bireuding esinde bar iya joq Áuezov múrajayynda Halyq uniyversiyteti bolatyn. Rahmanqúl Berdibaev basqarghan uniyversiytet últ úyatynyng úyasynday edi. Eki júma sayyn elimizge belgili ónerpazdar, aqyn-jazushylar, ghalymdar, qysqasy, últtyng qaymaqtary men qaspaqtary sol ayaday jerde bas qosatyn. Últtyng uayymy, mýddesi, múraty sol jiynda tam-túmdap aitylatyn. Mine, osy ayaday ortada talay talanttardyng da túsauy kesilip, dualy auyzdar bata berip jatatyn. Alghash ret Talasbekting de túsauyn kesken osy halyq uniyversiytetining sahnasy edi. Búl jolda ony túnghysh tanyghandar Rahmanqúl Berdibaev pen Jarqyn Shәkәrim bolatyn. Sóitip, ónerdegi qadamyn kýishilikten bastaghan ol keyinirekte «Men jaqsy kýishi bolatyn edim, biraq, abyroydy jazushylyqtan, әdebiyet pen óner synshylyghynan, kinossenariy salasynan taptym» dep jazdy.

Esesine, ol kýy tabaghyna tereng ýnilu arqyly әdebiyetke kýy tilin alyp keldi. «Taltýs» atty romanynda osy oiymyzdy tereng órnekteytin ol «Tәttimbette» shyrqau biyikke shyghandap ketedi. Ár kezdegi súhbatynda, óz jazuynda, auyzeki әngimesinde Tәttimbettey kýishi joq dep jýretin Tәkeng keyde bar mýmkindigin osy romangha júmsaghanday kórinedi.

Talasbekting «Almaty aqshamynda» «Tanylmaghan suretshi» (21.05.2013j.) atty maqalasy jaryq kórdi. Maqalada daryndy suretshi Múhtar Qúlmúhamedovtyng taghdyry bayandaldy. Suretshi joghalyp ketken. Talasbek onyng kezinde ózi kórgen «Qap, qap, qap» jәne «Aqyn» atty suretterin taldaydy. Shygharmanyng ekeui de Mahambet turaly. Eki tuyndyda da aqynnyng óler aldyndaghy sәti beynelengen. Talasbek osy súmdyqty taldaydy. Asa qorqynyshty negizge qúrylghan kartinany kәsiby mamandardan da jetik jetesizding jetesine jetkizip, shymyrlatyp jazyp shyghady.

Suretti jer-jebirine jetip taldau óz aldyna, ol bizding basymyzdy kesip alsa da selt etpeytin ruhany beyghamdyghymyzdy ashynyp eske salady. Búl ónerding baghasyn bilmeytinimiz ras qoy, onyng sebebin óz boyymyzdaghy ruhany kenjelikten izdeu kerek shyghar deydi bir oi. Talasbekting búl baghyttaghy oiy talas tudyrmaydy.

«Bizding kórermenning eng basty mini nede? Kóru qabiletining joqtyghynda. Qarap túryp kórmeydi. Búl, birinshiden, qazaq suret ónerining jastyghynan, ekinshiden, suret ónerining sosialistik zamanmen birge kelgendiginen. Shekteuli óner kembaghal kórermendi tughyzady. Kórermenning kóru qabiletin oyatu kerek, kózin tәrbiyeleu kerek. Kórermen oidyng jalqau­lyghynan arylu kerek. Suretke qarap túryp, oilanyp ýirenui kerek. Suretshining kónil-kýiin tap basyp ýirenui kerek» deydi ol. Mine, sóitip Talasbek tuyndy men tuyndygerding taghdyryn qosa qabat bayandap, ekeuine de arasha týsedi.

Tanymdyq maqalalarynyng ózi әngimedey oqylatyn onyng talaydyng tanym kókjiyegin keneytkeni ras. «Tanylmaghan suretshide» de sonday sәtter jetkilikti. Oiynyzgha oi, pikirinizge pikir qosady, úsynystary útqyr, kónilge qonymdy. Oqyrmannyng óz oiyn keneytuine de jol ashyp beredi.

Mәselen, bizding qazaqtyng suretshige «boyaushy» dep qaraghany da jasyryn emes qoy. Shynyn aitu kerek, búl rette suretshi qauymynyng jazushylarday qúrmetke ie bolmaghany turaly shyndyq syry da ózinen-ózi ashylady. Kórgen-bilgenimiz aqyn-jazushy bolyp, últ ruhaniyatynyng ózge salasyn tanyp-biludegi qarapayym halyqtyng týsinik-payymy tómendep ketkenin endi jasyra almaymyz. Búl kemshilikti beyneleu ónerinde әdebiyettegidey synshylardyng jetispeuinen dep te týsinuge bolady. Bizding beyneleu óneri ókilderining shygharmashylyghyn taldauda óz ishimizden góri oquy da, tanymy da ózgeshelerge kóp mýmkindik jasaldy. Al olar júrtty adastyratyn qaydaghy bir aghymdar, izmder tónireginde shiyrlap, últtyq tuyndylardyng ishki iyirimderine, nәzik tústaryna, ruhtyq sipatyna boylaugha kelgende sanaly týrde attap baspaytyn.

S.Aytbaevtyng «Jas qazaqtarynyn» «Molodaya gvardiya» jurnalynda ayausyz syngha úshyrauy sonyng bir dәleli. Salehetdinning de sodan ghoy «men óz dengeyimdi ózim jaqsy bilemin» dep әlgi synshysymaqtardy sheberhanasyna jolatpaytyny. Mine, qay tuyndysyna bolsyn terendik tәn Talasbekti oqyghan sayyn oigha oy qosylyp, eng qiyn týiinning de shideri sheshilip sala beretin.

Talasbekting «Almaty aqshamyna» iyghyna qapshyghyn salyp kirip kelgendegi sәti mening kóz aldyma bir zamanda student bolyp jýrip, bir jyl boyyna stiypendiyasyn jiyp, demalysta elge barmay alys qiyrlardy sharlap, sonyng biri Ararat tauyn asyp, Erevangha tartyp ketip, ýsh kýn boyy esigin kýzetip, ataqty Martiros Sariyanmen kezdesetin Pernebay Dýisenbinning kezinde «Leninshil jasty» «bombylaghanyn» elestetti. Ekeuining boyyndaghy fizionomiyalyq úqsastyqtardy aitpaghanda, egiz qozyday úqsastyq – ruhany jankeshtilik pen bilmeytini joqty­ghyna deyin ainymay qalghany. Sol Pernekennin, sary shúnaq ayazda kiyiz ýy tigip, ishine qara pesh jaghyp otyratyn mening ayauly ústazymnyng kurstasy Aqseleu – Ahang birde «Shirkin, Pernebay elge ketip qaldy ghoy, ol osy ortagha kerek edi. Ruhany kembaghaldyqpen kýresu ýshin» deytini esime týsedi keyde.

Mine, sol bir kýni redaksiyagha kirip kelgen Talasbek últtyng kórkemdik kenistigindegi sol ruhany kembaghaldyqtyng ornyn toltyru jolynda ózin-ózi ayamay kýndiz otyrmay, týnde kóz ilmey júmys istep edi. Sol ýshin densaulyghyn da berdi. Óner ýshin ómirin ayamady. Onyng bәrin, Talasbekting «Almaty aqshamyndaghy» ashylmaghan araldaryn ashyp aitu keleshekting isi. Ázirge kóp oidyng bir úshqynyn jylt etkizumen ghana shektelemiz.

Qaly SÁRSENBAY

Derek kózi: "Almaty aqshamy" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271