Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5100 0 pikir 27 Qazan, 2015 saghat 15:15

QAZAQSTAN-RESEY: KIM KIMNING ESEBINEN KÝN KÓRUDE?

Reseylik sarapshylar «EAEO ayasynda Qazaqstan Resey esebinen kýn kórude» dep esepteydi. Múnday pikirdi jaqynda RF Qauipsizdik kenesining sarapshysy, sayasatker, Andrey Suzdalisev tanymal «Ogonek» jurnalyna bergen súhbatynda aitqan. Búl turaly «abai.kz» portaly 365info.kz-ke silteme jasay otyryp habarlaydy.

Suzdalisev (surette) «Ogonek» jurnalyna bergen súhbatynda Qazaqstan men Belorussiyany «Resey esebinen kýn kórude» dep ashyq aiyptaghan.

Reseylik sarapshynyng  sózine sýiensek, Resey kedendik shekara mәselelerimen sonau 1995 jyldan beri kýresip keledi. Alayda, Qazaqstan men Belorussiyadan әkelinetin kontrabandalyq tauarlar Batys elderining ónimderine salynghan embargodan keyin eki esege kóbeygen.  Suzdalisevting aituynsha, әdis óte qarapayym. «Europadan әkelingen tauarlar Qazaqstan men Belorussiyagha jetkizilip, ol jerde qayta qoraptargha qaptalady da, jana qújatpen Reseyge kirgiziledi. Mine, osylaysha Qazaqstan da, Belorussiya da  Reseydi aldap soghyp otyr»,-deydi sarapshy.  

Mysaly, «qazaqstandyq» dep kórsetilgen  Qytay tauarlary dәl osynday formatpen Resey shekarasynan erkin ótkizilude. IYә, sol bayaghy «made in China», tek qazaqstandyq qújaty bar.

Suzdalisevting aituynsha, óz kezeginde reseylik tauarlardyng Qazaqstan naryghyna kirgiziluine Astana resmiy  tosqauyldar qoiyda.

«Qorytyndylay kele týiindeytinim, Kedendik odaq ayasynda Resey biyligi ózining ishki naryghyn Belorussiya arqyly Europagha, Qazaqstan arqyly Qytaygha ashyp berdi.  Búl óz kezeginde reseylik kәsipkerlerding qaltasyna edәuir shyghyn keltirude. Endi bizge qaytpek kerek? Eger odaqtastarymyzdyng ózderi Reseydi ashyq tonap jatsa»,-deydi Suzdalisev myrza.

Shyn mәninde kimdi kim tonap jatqanyn Suzdalisev myrza týsinbese kerek. Subektivti sujetke qúrylghan súhbatty oqyp, birsydyrghy pikirlerge aliternativti jauap izdestirgen edik.

Birinshiden, Suzdalisev myrza eshbir resmy statistikagha silteme keltirmegen.

Al qazaqstandyq sarapshylar týzgen statistikagha sýiensek, ýstimizdegi jyldyng 8 aiynyng qorytyndysy boyynsha, eki el arasyndaghy tauar ainalymy reseylikterding paydasyna sheshilgen. Mysaly, osy uaqyt aralyghynda Qazaqstannan Reseyge eksporttalghan tauar ainalymy kórsetkishi – 3 mlrd.62,1 mln.  dollardy qúrasa, EAEO-gha tóragha bolyp otyrghan Reseyden importtalghan tauar ainalymy kórsetkishi – 7 mlrd. 14 mln. dollardy qúraghan.

Sonday-aq,  2015 jyldyng esebi boyynsha, Resey naryghyna eksporttalatyn qazaqstandyq tauarlar balansy 28,8 %-gha, kemigen.  Qazaqstannyng analogiyalyq jaghdayy Belorussiya naryghynda da mandyp túrmaghanyn resmy statistika dәleldeydi. Degenmen, búl memleketke jóneltiletin eksport kólemi 18,8% -gha artyp, 53,8 mln. dollardy qúrasa, importtalghan tauarlar kórsetkishi búdan әlde qayda joghary bolyp shyqqan. Belorussiya men Qazaqstan arasyndaghy import  aynalymy 28,9%-dy qúrap, 312,2 mln. dollargha artqan.

Sonday-aq, EAEO men Kedendik odaq ayasynda uәde etilgendey tauar ainalymy kórsetkishi eselenuding ornyna, qúldyray bastaghan. Mysaly, EAEO shenberindegi elderge jetkiziletin qazaqstandyq tauarlar  26,9%-gha tómendegen.  Búl – aqshagha shaqqanda  3 mlrd. 504,5 mln. dollar shyghyn degen sóz.

Kremli qazirgi qalyptasqan qarjylyq qiyndyq kezeninde ekonomikalyq strategiyasyn radikaldy týrde qarastyruda. Tipti, The Telegraph basylymynyng sarapshylary aitqan pikirlerge sýiensek, Resey múnay baghasynyng әlemdik naryqtaghy búrynghy baghasyn qaytaru ýshin bәrine dayyn.  Resey de, Qazaqstan da múnay jәne gaz sektoryna tәueldi memleketter bolghandyqtan  búl memleketterdin  klassikalyq anamezasy – «Golland indeti». Búl óz kezeginde eki memleket ýshin de fundamentalidi qatelik edi. Endi әrkim óz shama-sharqynsha әreket jasaytyny týsinikti. Onyng ýstine Resey Ortalyq Aziyadaghy yqpalynan aiyryla bastaghany taghy ras. Tek halyqaralyq arenada qanday da bir mәlimdeme jasau ýshin, derekter, statistikalar men mәlimetterge sýienu kerek ekenin Suzdalisev myrza bilmeytin bolsa kerek.  Ayta keteyik, búl reseylik sarapshylardyng Qazaqstangha jasap otyrghan alghashqy aqparattyq shabuyly emes. Endi Suzdalisev myrzanyng subiektivti pikirine qazaqstandyq sarapshylar ne dep jauap beredi eken? 

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338