Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3321 0 pikir 2 Mausym, 2010 saghat 02:22

Ghabbas Qabyshúly. Aruaqty ardaqtaytyn qazaq edik...

KSRO atty imperiya ydyrap, tәuelsizdik alyp, mysaly, biz - qalamyn tirlik qúraly etkender - jetpis jylghy kenestik senzuradan qútylyp, arqa-basymyz kenip, jolymyz ashylyp  edi, biraq «әttennen»  әli de aryla almay kelemiz:  tilden tiyek ketip, «Erikti auyzgha bórikti bas siyp»  jatyr. Basqasy basqa-au, aruaqtardy sanlauy tar sananyn  bazaryna alyp shyghyp: «Ýide bir qyzym bar, búdan da soraqygha» úshyratyp jýrmiz. Auyzdy Abylay hangha salyp: «Ol alasa boyly, qauqarsyz eken, Búqar jyraudyng arqasynda han bolypty...» dep biraz shirenip alyp, sodan keyin Abaygha sýikenip: «Abay onshama myqty aqyn emes... óleng úiqastarynda  jymdastyq shamaly... ol qazir bizding aramyzda bolsa, bizshe kitabyn shyghara almay jýrer edi...» dep qoqilanyp qoyyp, auyzgha ilingen aqyn ataulyny Abaymen shendestirip, Abay men ol aqynnyng arasyn el jaylamaghan iyen dala etip kórsetetin «ghúlamalar»,  Jambyldy: «Lenin men Stalindi maqtap ótti, onyng ólenderin әdeby hatshylary óndep, tipti jazyp berip otyrghan» deytin «sәuegeyler» bar. Ol ol ma, alty alashqa aqyndyghymen, batyrlyghymen mәlim bolghan Segiz Serini: «ómirde bolmaghan, auyz әdebiyetining keyipkeri, qúr anyz», dep ejiktep, ólermendene ózeurep jýrgender de jetkilikti.

KSRO atty imperiya ydyrap, tәuelsizdik alyp, mysaly, biz - qalamyn tirlik qúraly etkender - jetpis jylghy kenestik senzuradan qútylyp, arqa-basymyz kenip, jolymyz ashylyp  edi, biraq «әttennen»  әli de aryla almay kelemiz:  tilden tiyek ketip, «Erikti auyzgha bórikti bas siyp»  jatyr. Basqasy basqa-au, aruaqtardy sanlauy tar sananyn  bazaryna alyp shyghyp: «Ýide bir qyzym bar, búdan da soraqygha» úshyratyp jýrmiz. Auyzdy Abylay hangha salyp: «Ol alasa boyly, qauqarsyz eken, Búqar jyraudyng arqasynda han bolypty...» dep biraz shirenip alyp, sodan keyin Abaygha sýikenip: «Abay onshama myqty aqyn emes... óleng úiqastarynda  jymdastyq shamaly... ol qazir bizding aramyzda bolsa, bizshe kitabyn shyghara almay jýrer edi...» dep qoqilanyp qoyyp, auyzgha ilingen aqyn ataulyny Abaymen shendestirip, Abay men ol aqynnyng arasyn el jaylamaghan iyen dala etip kórsetetin «ghúlamalar»,  Jambyldy: «Lenin men Stalindi maqtap ótti, onyng ólenderin әdeby hatshylary óndep, tipti jazyp berip otyrghan» deytin «sәuegeyler» bar. Ol ol ma, alty alashqa aqyndyghymen, batyrlyghymen mәlim bolghan Segiz Serini: «ómirde bolmaghan, auyz әdebiyetining keyipkeri, qúr anyz», dep ejiktep, ólermendene ózeurep jýrgender de jetkilikti.

Al Múhtar Áuezovti 1951-1953-jyldary «juan soyyl Qúnanbaydyng balasy Abaydy nasihattap jýrgen «burjuaziyashyl, feodalshyl, kertartpa» dep qughyndaghan kerauyzdardyng izi әli óshken joq. 1973-jyly syrttaghy «jazghyshtardyn» biri - mәskeulik Alla Marchenko «Voprosy liyteratury» jornalynda shyqqan maqalasymaghymen «Abay jolyn» tәrkiley jazdaghanda qynq etpegen qazekem keyin  Múhannyng aruaghyna ózi auyz saldy. 2004-jyly «Ýsh qiyan» degen gәzette manghystaulyq bir «tәuelsiz jornalshy»: «Búrynghy-songhy qazaqtyng óleninde - Abay! Jazushylyghynda - Ábish! Birinshilik osy ekeuinde ghana!» dep kósildi. Ábishi - Kekilbaev. Múhandy esepten shygharyp tastaghan nemening Abaydy  esine alghanyna shýkirshilik deniz. Onyng esesine Hasan Oraltaydyng «Elim-aylap ótken ómir» kitabynan: «...ol jazushy ýiine menimen birge barghan Erkin Hasenov degen almatylyq azamattyng jәne Bógenbaydyng aldynda bir sóz orayyna baylanysty: «Men - qazaqtyng Abaydan keyingi ekinshi oryndaghy úly túlghasymyn!» dedi» degendi oqyghanda eriksiz anyrdym. Keyin Hasanmen әngimelesip otyryp, kitabyndaghy «ol jazushysy» kim ekenin súraghanymda: «Múhtar Maghauin edi» dedi.

Múhtar Áuezovting aruaghyn ilip-shaluda Myrzatay Joldasbekovpen tendese alu da qiyn. «Qazaqstannyng Enbek Eri» ataghyn bergen preziydentting qolyn sýiip kózge týsken Ábish Kekilbaevty marapattau keshinde  Myrzatay: «...Ábish! Sen tolqitynday oqigha boldy, bauyrym! Búl ataqqa Áuezov jete alghan  joq!  Ózin  bilesin, ózge  danalar  da jete alghan joq, sen jettin!..» dep

(«Ábish jetken biyiktik...», «Obshestvennaya pozisiya» gәzeti, 9-jeltoqsan, 2009 j.), atom-yadrolyq jarylystardan mýjilip bitken Degeleng tauynyng tasyn taghy bir saudyrata jazdady. TýuH! «Tarihy lebiz» ghoy, «tarihy lebiz»!  Múhang «jete almaghan»,  «ózge de danalar jete almay»  ketken  ataqqa jetu Ábishting «ghajap ereksheligi» ekenin Myrzekeng qalay dóp basqan desenshi!

1930-nshy jyldary da qughyn kórgen Múhannyng qyryq jyldan asa túmshalanyp jatqan «Qily zaman» romanynyng qaytadan jaryq kórui turaly Ády Shәripov  1974-jyly Tbilisiyge saparymyz kezinde mening saualyma jauap ete bylay dedi:

-1961-jyldyng osynday kóktem kezi bolatyn. Sovminning auruhanasy.  Kardiologiya bóliminde jatyrmyn.  Bir kýni, saghat onbir-au deymin, palatagha Múhan, Áuezov Múhtar aghamyz,  kirip  keldi. Oida joqta. Sәlem berip, túrugha ynghaylana bastap edim: «Pәli, Ádi, qozghalma, saghan әzirshe túrugha bolmaydy», - dedi. «Múha, óziniz qalaysyz?» - dedim. Operasiya jasatpaghyn estigenmin. Múhang oryndyqty kereuetime taqay qoyyp otyrdy da: «Ózing bilesin, men de jatyp shyqtym ghoy. Sanatoriyge reabilitasiyagha barmadym, osynda jasaghan em-dom da jeter. Mәskeuge jol jýrmekpin. Professor Sayym Balmúhanov sonda emdeluimdi maqúl kórdi, - dep sәl kidirdi de: - Pәli, Ádi, men saghan eki amanat aitqaly keldim. Birinshisi: ózing oqugha týsuine qol úshyndy bergen Múrat әli jas, kóz qyryndy sala jýr. Ekinshisi: «Qily zamandy» qaytadan bastyryp shygharudy moynyna al, sening ghana qolynnan keledi», - dedi, qalayda shapshandau sóilep. Manghazdana bayypty sóileytin aghamyzdyng onysy jәne «saghan eki amanat aitqaly keldim» degeni maghan únamady, ishtey qatty tiksinip qaldym, biraq syr bermeuge tyrmysyp: «Múha, saparynyz ong bolyp, aman-esen oralasyz, kitapty da shygharamyz, Múrat ta oquyn bitirip keledi, sóitip, ózinizben aqyldasa otyryp, ýsh toydy bir-aq jasaymyz!» - dedim. «Pәli, Ádi, auzyna - may! Áytse de, sen búl amanattarymdy úmytpa. Ózing әbden aiyghyp shyq, amanshylyqpen qauyshugha jazsyn!» - dep enkeyip betimnen sýidi de, ay mandayy jarqyray týregelip, aqyryn búrylyp kete bardy. Qayran jýregi bir súmdyqty sezdi me eken... Sol Mәskeu saparynan oralmady... Operasiya ýstelinen baqigha attanyp ketti ghoy...

Ádekenning ashyq ýni qúmyghynqyrady. Qaumalay qalghan qalyng oidan tezirek sergitudi oilap:

-Auruhanadan shygha «Qily zamandy» qolgha aldynyz ghoy? -dedim. Ol maghan  jalt qarap alyp, basyn sәl shayqap:

-Joq, - dedi. - Men ol tústa sovmin predsedatelining orynbasary bolsam da, Múhannyng amanatyn oryndau asyl agha aruaghy aldyndaghy paryzym edi-au desem de, kitapty qaytadan bastyra qoy qolymnan kelmedi.  Bizding qazaqtar «qyzyq» qoy, jogharydaghy joldastarmen sóilesip edim,  olar: «Ol kitap partiyanyng sayasatyna qarsy dep jabylyp tastalghan. Bayqa, qate qadam  jasama» dedi.  Sodan keyin ózimizge joldy Mәskeu arqyly salmay bolmas dep týiip, romandy orys tilinde shygharudy oiladym. Ózimiz jýndey týte bastaghan: Múhtar Áuezov pen Qanysh Sәtbaevty, Ghabit Mýsirepovti, Ahmet Júbanovty qorghap qalghan Mәskeu emes pe edi?! Sol jaqtan kýsh aluym kerek dep bildim. «Qily zaman» 1928-jyly Qyzylorda qalasynda basylyp shyghyp, «feodal-últshyl jazghan kitap, sovettik ómirding ónin ainaldyrghan, joqtan bar jasalghan» dep bassalyp aiyptaugha úshyrap, taraluyna tiym salynghan bolatyn. Al endi shyndyghynda shoshynatyn eshtenesi joq. Belgili Qarqara kóterilisi negiz etilgen, yaghny tarihy oqighagha sýienip jazghan ghoy. Sol ýshin kýstәnalap...  Bәrin istep jýrgen ózimizding qazaqtarymyz, ne aitarsyn... Sol kezende «baydyng balasy, qajynyng túqymy» degen pәle-jalamen ózim de qughyn kórdim, pedinstituttan, komsomoldan shygharylyp, basyma qater tóngen song Týrkmenstangha qashyp ketip, aman qaldym. Mende «Qily zamannyn» bir danasy bar edi, sony qalayda eng qymbat mýlkimdey tyghyp, júrttan jasyryp jýretinmin. Bir kezderi sheshem tigip bergen kenep boqshabayymnyng týbine tyghyp salyp, ala kettim. Qoyshy, sodan 1966 jyly Sovminnen Jazushylar odaghy basqarmasynyng birinshi sekretarilyghyna jiberilip, erkinirek qimyldauyma jol ashyldy. Kitapty mәshinkeden ótkizdirip, orys tiline jolma-jol audartyp, SSSR Jazushylar odaghyna barghan bir saparymda, 1969 jyly, Mәskeuge ala jýrdim de, kezinde Múhannyng dosy bolghan Aleksey Naumovich Pantiyelevke aparyp kórsetip, shyndyqty aityp, әdeby audarma jasauyn ótindim. Múhannyng aruaghyn riza bolsyn dedim. Ol sózge kelgen joq, tipti quana qabyl aldy. Kezinde Múhanmen jaqsy tanys-bilis bolghan mәskeulik qalamgerlerding biri edi. Audarmany bas-ayaghy tórt aida bitirip, Almatygha, maghan telefon soqty. Al men eki-ýsh kýnnen keyin Mәskeuge, SSSR Jazushylar odaghynyng kezekti plenumyna barmaqshy edim, sәti týsip, tipti jaqsy boldy. Bardym. Aleksey Pantiyelevting quanyshynda shek joq: - Ghajap shygharma! Qayran Múhtar! Qayran Múhtar!.. - dep jýregi eljireydi kelip. Audarmasynyng qalamaqysyn eseptep, artyghymen ala barghanmyn, sony ol «almaymyn!» dep әlegimdi shyghardy. «Múhtardyng aruaghyna qyzmet ettim, onymdy púldamaymyn!» deydi. Men: «Kimning bolsyn, qansha bolsyn enbegin ótemeu músylman qaghidasynda kýnә delinedi, ondaydy aruaq  keshirmeydi», - dep әreng aldyrdym. Qoyshy, sonymen, audarmany «Novyy miyr» jurnalynyng Bas redaktory Aleksandr Tvardovskiyge alyp baryp, kezinde avtor men kitap tap bolghan shyrghalandy oghan da aityp berip, jaqsy tanystyghymyzdy paydalana salmaq salyp:  -  Sasha, davay, jornalyna tezirek shyghar! - dedim. Obaly kәni, ol da Múhanmen dos-joldas bolghan ghoy, birden: - Múnyng jaqsy boldy, dúrys istegensin! Tez shygharamyn, biraq, orys oqyrmany ýshin alghysóz kerek qoy, alghysózsiz bolmaydy, kәne, oilanayyq, kimge jazdyramyz? - dedi. Ekeuimiz aqyldastyq, anany atadyq, mynany atadyq. Bizding jaqtan tez jazyp bere qoyar kisi tabylmasyn ishim sezedi. 195I - 1953-jyldary Múhannyng sonyna týsken, til tiygizgenderding talayy әli tiri jýr. Olar, búl ong isimizdi esty qalsa, qalshyldap qarsy әreketti taghy bastaudan tayynbas. Qaysysynyng ishinde it ólip, qaysysynyng ishinde mysyq ólip jatqanyn qaydan bilesin?!. Qúrysyn, pәleden aulaq!.. Sol jәitti oilap otyrghanymda esime Shynghys týse qaldy, Shynghys Aytmatov! Soghan jazdyrayyn! Múhannan bata alghan bauyrymyz Shynghys túrghanda bógdening qanjyghasyna baylap bergenim bolmas, múnymdy Múhannyng aruaghy da jón kórer dep týidim de, dereu: - Sasha, Múhtar Omarhanúly әdebiyettegi alghashqy qadamyna erekshe  quana batasyn bergen Shynghys Aytmatov bar emes pe?! Alghysózdi sol Shynghysqa jazdyrayyq! Odan basqany izdep qaytemiz?! Ol osynda jýr dep estidim, tauyp alayyn da aitayyn,  kelisedi! - dedim. Tvardovskiy dereu qúptap: - IYә, Shynghys Tóreqúlúly osynda, kelgenine bir apta boldy-au, men erten... joq, býgin izdettirip, ózim sóileseyin, tapsyrayyn! - dedi. Alayda onyng da basy dau-damaygha iligip, sayasatshyldardan teperish kórip jýrgenine biraz uaqyt bolghan edi, әngimemizden keyin kóp úzamay qyzmetinen bosatyldy. Jornalyna óte batyl, shynshyl shygharmalardy jariyalaghany ýshin. Áytse de, ózi jasaqtaghan jornal kollektiyvi onyng baghytyn saqtady, «Qily zamandy», ýshinshi jyl degende, 1972-jyly, Aleksandr Trifonovich jazdyryp alghan Shynghystyng alghysózimen, bәribir shyghardy. Mineki, Ghabbas joldas, osynday hikayat bolghan, - dedi Ádeken.

-Eger Shynghysty taba almaghan bolsanyzdar, alghysózdi Múhannyng mәskeulik әdebiyetshi-synshy dostarynyng birine jazdyrularynyz mýmkin be edi? - degenime Ádeken:

-Áriyne, sóitetin edik, tosatyn uaqyt joq boldy ghoy, tezdetuimiz kerek boldy emes pe? - degen.

 

Mәskeuding «Hudojestvennaya liyteratura» baspasy 1973-jyly Múhtar Áuezovting bestomdyghyn shyghardy, roman  «Lihaya godina» degen atpen soghan engizildi. Sol tústa «Júldyz» jornalynda Ády Shәripovting alghysózimen jariyalandy. Qazaq tilindegisining «Jazushy» baspasynan jaryq kórui 1975-jyly ghana iske asty. Múhtar Áuezovting aruaghymen alysqyshtar ol kezende de az kesapattanghan joq.

 

Roman haqyndaghy tarihy derek Ádekenning «Kórgenim, kónilge týigenim» dep atalghan kitabynda bar («Qazaq uniyversiyteti» baspasy, 1998-j.). Ádekenning mereytoylary kýnderinde gәzetterde shyqqan  maqalalar men estelikterde aityldy da.  Biraq, nege, qalay ekenin bilmeymin, sol oqighanyng óni ainaldyryla beredi.

Sh. Aytmatov pen M. Shahanovtyng "Qúz basyndaghy anshynyng zary (Ghasyr basyndaghy syrlasu)" kitabynda ("Rauan" baspasy, 1997-j.) Múhtar  Shynghysqa bylay depti:

"...Al Áuezovting bir kezde iydeologiyalyq jaghynan qayshy, kertartpa shygharma dep baghalanyp, sayasattyng ótkir qayshysyna týsip ketken "Qily zaman" romanyn totalitarlyq jýiening túsynda aragha ýlken bedelinizdi salyp, odaqtyq "Novyy miyr" jurnalyna jariyalattyryp, halyqpen qayta qauyshtyrdynyz. Osy eren enbeginiz ýshin de qazaq elining búrynghydan da ózgeshe sýiispenshiligine bólendiniz".

Múhtar  mәselening anyghyn bilmedi desek, Shynghystyng ózi birden-bir kuә bolghan shyndyqty aitpauy danq pen daqpyrtqa bauyr basqan pendeshiligi edi dey alamyn. Osy orayda aita keter bir jәit: qúlaghyna jaghymdy sóz shyndyqtan alys bolsa da, ony ýndemey qabylday salu da әdetke ainaldy. Mysaly: Ábishting de, Shynghystyng da sol sәtte: «Múhannyng aruaghyn mazalamayyqshy!» deulerine bolatyn edi. Sonday-aq, býginde «úly» degen sóz tughan kýnin toylaudy dýrkiretip ótkizgen aqyn-jazushylarymyzdyng bәrine aitylatyn boldy. Ol aqyn-jazushylar da mizbaqpaydy, sirә, ózin shynynda: «Úly aqynmyn!», «Úly jazushymyn!»  dep  biletin bolsa kerek. Úyat-aq!

 

«Qazaq әdebiyeti» gәzetinde basylghan «Úly ústazdyng kemenger shәkirti» degen maqalasynda (23. 12. 2008-j.) Biysenghaly Zinol-Ghabden myrza da Múhtar Áuezovting «sonau jyldary tiym salynghan «Qily zamanyn» jaryqqa shygharghan, orysshagha da audartqan Shynghys Aytmatov» dep tújyrypty. Osynday pikirdi Astananyng L. Gumiylev atyndaghy Evraziya uniyversiytetining bir oqytushysy da (әiel kisi, aty-jónin esime týsire almadym) qaytalapty.

 

Bizde býginde ne kóp, jekemenshik, anau-mynau gәzet kóp. Kimning ne jazsa da, - erki. Solardyng biri - «Alashorda» degen aptalyqta birde «Últyn sýigen ýlken jýrek» dep dagharaday taqyryp qoyylghan shaghyn material shyqty. Avtory Daryn Seker, sirә, jas jornalshy bolar, bir tústa: «1973-jyly Múqaghaly Maqataevty Jazushylar odaghynyng mýsheliginen shygharyp jibergen kezde Zәmza 2-kurstyng studenti bolatyn. Oqudan shyghartyp jiberui mýmkin ekenin bile túra, Jazushylar odaghynyng basshysy Ánuar Álimjanovtyng aldyna baryp: «Jazushylar odaghynyng 400 mýshesi bolsa da, 400 Múqaghaly joq. Múqaghalidy Odaqtan shygharghanda, Odaq kim ýshin júmys isteydi? Tarih aldynda, bolashaq úrpaq aldynda qylmys jasap otyrsyzdar!», deydi taysalmay», depti. Óidóit shirkin! Jazushylar odaghy mýsheliginen shygharylmaghan Múqaghalidy әlde Zәmzә Qonyrovanyng qiyaly, әlde Darynnyng sengishtigi «shygharyp», aiyzdary bir qanypty.

 

Qonyrovanyng «tebitui» 1973-jyly boldy-mys, al Múqaghalidyng «Odaqtan quyluy» turaly ósekting shyqqany - 1974-jyly. Sonda Áneken: «Ey, shyraghym, bolmaghan oqighany boldy dep, qay betinmen kelip otyrsyn?» demey, «kinәsin» bir jyl búryn «moyyndap» otyra bergen ghoy, ә?!

Ózderi jete bilmeytin jәitti ózderi basy-qasynda bolghanday etip jazghyshtargha eriksiz tandanady ekensin.

 

«Obshestvennaya pozisiya» gәzetining biylghy 5-mamyrdaghy sanynda «Kto je nastoyashiy partizan «dyadya Vasya»?  degen ortaq  taqyryppen eki maqala  jariyalandy («Na fronte ya byl Vasya», avtory - Jasúlan Joldybaev jәne «Valy bolishe pohoj na Vasu», avtory  - Sholpan Ysqaqova)

Onyng kirispesinde bylay delingen:

«Nedavno v redaksii nashey gazety «Obshestvennaya pozisiya» ot obychnogo grajdanina Serika Urazbaeva prishlo pisimo. V nem opisyvaetsya sudiba ego deda Valy (Uali) Bolidjanovicha Urazbaeva, za golovu kotorogo fashisty davaly bolishoe voznagrajdenie y kotorogo partizany prozvali  «dyadey Vasey». Pozje avtor pisima priynes v redaksii y dokumenty iz gosarhivov Almaty y Moskvy, podtverjdayshie predostavlennui im iformasii.

Odnako vsem nam izvesten  pisateli  Kasym  Kaysenov, kotoryi  v svoey kniyge «V tylu vraga» nazyvaet sebya «dyadey Vasya».

My ne otnosim ny odin iz etih faktov k istiyne v posledney instansii, a toliko predlagaem chitatelu samim oznakomitisya s nimiy».

Atalghan eki maqalada Qasym Qaysenov pen Uәly Orazbaev turaly aitylghan.  Ortaq taqyryp aiqaylap mәlimdep túrghanday, Qasym Qaysenovting «nastoyashiy «dyadya Vasya» bolghany kýdikti. «Serik Urazbaev utverjdaet, chto nikogda ne chital y ne viydel knigu Kasyma Kaysenova «V tylu vraga». No on uveren, chto nazvati cheloveka Vasey mojno, esly ego imya sozvuchno. Tak, Ualy Bolidjanovicha spokoyno mojno nazvati Vasiliyem, ily prosto dyadey Vasey. A Kasyma Kaysenova nazvaly by kak-nibudi po-drugomu. Napriymer, dyadey Koley», depti avtor.

 

Qasym Qaysenovti jaqsy bilgen kisi retinde aitarym: 1967-jyly Kiyevke Qaskenmen birge baryp, kózi tiri partizan dostarynyng bәrimen derlik tanystym. Olardyng balasha shat-shadyman kezdesip, qúshaqtasyp, sýiisip tabysqandary, joryq joldaryndaghy oqighalardy әngimelegende birde kýlip, birde jylap otyrghandary - ghajap bir drama. Qaskenning dostary aitarlaryn: «Pomnishi, Vasya?!» dep bastaydy...

Mening maqsatym ataqty aghamyz turaly әlde hikaya, әlde  roman jazu edi, biraq joljazbamen shekteldim. Aqyn joldasym Sabyrhan Asanov ekeuimiz sәlem berip shyqpaqqa Qaskenning ýiine baryp, esen-saushylyq súrasqan song men «Qazaq әdebiyeti» gәzetinde: «Pomnishi, Vasya?!» degen taqyryppen jariyalanghan joljazbamdy kórsetip: «Agha, Kiyevke sizben birge barghanda oi-josparym kóp edi... endi búdan basqa eshtene jaza alatyn emespin. Partizan soqpaqtarynda sizdermen birge jýrgen joqpyn, tipti Kiyevte sizdermen birge kýle de almadym, sizdermen birge jylay da almadym...», dedim. Qaskenning óninen renish taby bayqalmady. Ol jaydary qalpynda qarap basyn iyzep, qolyn úsyndy da: «Shynyndy aitqanyna rahmet! Men turaly jazylyp jatqan dýnie kóp, sol da jeter. Al myna taqyrybyng maghan únady, ishi de únaytyn shyghar, rahmet!», dep jymiya qolymdy  qatty qysty.

 

Qasym Qaysenovting Vasya bolghanyna tandanu, Uәly Orazbaev ekeuining qaysysy erligi, aty jaghynan «nastoyashiy Vasya» ekenderin shendestiru, gәzet oqyrmandaryna  «shyndyqqa kóz jetkizu» ýlesin qaldyru ekinshi maqalany jazghan Sh. Ysqaqovagha ne ýshin kerek boldy eken? Orazbaevtardyng otbasy jayyndaghy jap-jaqsy maghlúmatyna Q. Qaysenovti tyqpalap, onyn  Ukraina  men Qazaqstan júrtshylyghyna týgel derlik mәlim «Vasya» ekenine shýbәli bolghany mýlde týsiniksiz. Onyng ýstine Qaskeng Ukraina jerinde, al Uәkeng Belarussiya  jerinde partizan boldy, yaghni, eki azamattyng aruaqtaryn endi birine birin qarsy qoyghany tipti óreskel.

Qaharman Q. Qaysenov ukraindyqtargha ózin «Men - Vasyamyn» dep tanystyrmaghan, olay atap jibergen kisi - onyng  partizan dosy A. Kryachek. Anqyldap sóileytin aq kónil, qushykesh kisi edi. Qasym atty qazaqty nege «Vasya» degen sebebin bilmeymin, súramappyn.

Orystarda basqa últ adamdaryna ózderinshe at qoya salu op-onay. Mysaly, «Balabekti» «Borya», «Týlkibaydy» «Tolya» dey salady. Alayda kereghar atap jiberetinderi de bolady. Oghan Qaskeng bir mysal desek, ekinshi mysalymnyng tarihy erekshe qyzyq.

 

Bizde Mihail Ivanovich Esenәliyev degen memleket jәne qogham qayratkeri bolghanyn Qazaqstannyng ziyaly qauymy jaqsy biledi. Al onyng naqty aty-jóni - Hakim Tilegenúly.

Oral ónirinde dýniyege kelgen Tilegen jeti jasynda әke-shesheden jetim qalghan da, qaraylasar eshkim bolmay, taghdyr qanghalaqtatqanda shara bola ma, Reseyding Saratov oblysyndaghy Piyter derevnyasynan bir-aq shyqqan. Sonda qolbala bolyp jýrgen. «Tilegen» aty bylay qalyp, «Ivan, Vanya» atalyp ketken. Bozbala mejesine jetkeninde kolhoz bastyghynyng atqosshysy bolghan. Qazaq emes pe, jylqy malyn baghyp-qaghugha beyimdiligi, eptiligi, qúmarlyghy bayqalghan ghoy. Kýnderding bir kýninde derevnyagha ózinshe tiyanaq izdegen jetim qyz - Ýmitay boyjetken  kele qalypty. Oida joqta taghdyr qosqan degen sol ghoy, ekeui tanysyp, aqyrynda, «eki jarty-bir býtin» bolyp, bas qúrapty.

Jas otau perzentti bolghan. Úl bala. Ákesi «Hakim» dep at qoyghan. Toy ótken song Tilekeng nәrestesine tuuy turaly kuәlik alugha barady. Ondaghy orys kelinshek: «Vanya aghay, búl balannyng atyn «Mihaiyl» dep qoyayyq. «Mihail Ivanovich» bolsyn. Mihail Ivanovich Kalinin joldasty bilesiz ghoy, ony býkil dýnie jýzi biledi! Sizding úlynyz da Sovet Odaghynyng sol basshysynday ýlken úlyq bolsyn!» - depti. Kónil quanyshy kemerinen asyp jýrgen Tilekeng úlynyng әigili Kalinin joldaspen attas bolghanyn dúrys kórip: «Nu davay, pishiy!» dese kerek. Sóitip,  Hakim  «Mihail Ivanovich Isinaliyev» bolyp kete barghan.

Sóz sonynda aitarym: gәzet-jornaldarymyzdyng әdrisi jazuly manda «Avtordyng kózqarasy redaksiyanyng kózqarasyn bildirmeydi» degen eskertpe bar. Dúrys shyghar, biraq sonymen qol siltey salyp, keybir avtordyng aruaqqa til tiygizuine jol beruge bola ma? «Til tiygizu» degende marqúm adamgha qatysty shyndyq eshqashan aitylmasyn deuden aulaqpyn, - aitylsyn, tek shyndyqtyng ózin joqqa shygharu, aruaqqa qiyanat jasau bolmasyn deymin.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394