2010 jylghy 28 mamyrda Sankt-Peterburg qalasynda bolyp ótken Keden odaghynyng jogharghy organy otyrysynyng qorytyndylary boyynsha Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasynda Keden odaghyn qúru shenberinde halyqaralyq sharttardy qoldanu turaly shartqa qol qoyyldy.

2010 jylghy 1 shildeden bastap Qazaqstan men Reseyding arasynda birynghay kedendik aumaqty qúrudy, keden odaghyna qatysushy memleketter arasyndaghy kedendik shekaralardy joydy, jýkterdi kedendik resimdeudi alyp tastaudy boljaytyn Keden odaghynyng Keden kodeksi qoldanylatyn bolady. Kedendik aumaq әzirshe Qazaqstan men Resey arasynda qúrylatyn bolady. Belarusi ózining dayyndyghyna qaray Keden odaghyna qosylady dep boljanuda.

Songhy eki apta boyy atqarylghan qauyrt júmystyng barysynda Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasyndaghy barlyq kelispeushilikter boyynsha is jýzinde tiyisti kelisimder men sheshimderge qol jetkizildi.

Birinshi kezekte, Keden odaghynyng komissiyasy aldaghy uaqytta ózine beriletin ókilettikter shenberinde barlyq sheshimderdi, mysaly, ýshinshi elge qarsy qorghanys sharalaryn engizu jónindegi sheshimderdi tek konsensus arqyly ghana qabyldaytynyn atap ótken jón. Búghan deyin konsensustyq sheshimder Keden odaghynyng Jogharghy organy - Memleketaralyq keneste ghana qabyldanatyn edi.

2010 jylghy 28 mamyrda Sankt-Peterburg qalasynda bolyp ótken Keden odaghynyng jogharghy organy otyrysynyng qorytyndylary boyynsha Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasynda Keden odaghyn qúru shenberinde halyqaralyq sharttardy qoldanu turaly shartqa qol qoyyldy.

2010 jylghy 1 shildeden bastap Qazaqstan men Reseyding arasynda birynghay kedendik aumaqty qúrudy, keden odaghyna qatysushy memleketter arasyndaghy kedendik shekaralardy joydy, jýkterdi kedendik resimdeudi alyp tastaudy boljaytyn Keden odaghynyng Keden kodeksi qoldanylatyn bolady. Kedendik aumaq әzirshe Qazaqstan men Resey arasynda qúrylatyn bolady. Belarusi ózining dayyndyghyna qaray Keden odaghyna qosylady dep boljanuda.

Songhy eki apta boyy atqarylghan qauyrt júmystyng barysynda Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasyndaghy barlyq kelispeushilikter boyynsha is jýzinde tiyisti kelisimder men sheshimderge qol jetkizildi.

Birinshi kezekte, Keden odaghynyng komissiyasy aldaghy uaqytta ózine beriletin ókilettikter shenberinde barlyq sheshimderdi, mysaly, ýshinshi elge qarsy qorghanys sharalaryn engizu jónindegi sheshimderdi tek konsensus arqyly ghana qabyldaytynyn atap ótken jón. Búghan deyin konsensustyq sheshimder Keden odaghynyng Jogharghy organy - Memleketaralyq keneste ghana qabyldanatyn edi.

Ekinshiden, eki elge birynghay keden aumaghyn qúru kedendik әkelu bajdy bólu normativterin qayta qaraudy talap etti. Jana normativ boyynsha Qazaqstannyng ýlesi kedendik әkelu bajynyng barlyq Keden odaghy boyynsha jinalatyn jalpy somasynyng 7,69 payyzyn qúraydy. Búl mәsele matematikalyq qayta esepteu sipatynda jәne budjetting kirisine әser etpeytin bolady.

Ýshinshiden, bizding azamattarymyzdyng jenil avtomobiliderdi әkelgen kezde kedendik bajdar elimiz ýshin manyzdy mәsele bolyp tabylatyny ózderinizge belgili. Osy uaqytqa deyin Qazaqstan zannamasynda da, Keden odaghynyng zannamasynda da jeke túlghalardyng avtomobiliderdi әkeluining erekshe tәrtibi bolghan joq, ýshinshi elden avtomobili әkelgen kezde bajdar jalpy tәrtippen Birynghay kedendik tarif boyynsha tólendi.

Kelissózder nәtiyjesinde biz Qazaqstan ýshin ghana alymdar engizuge kelistik, oghan sәikes Qazaqstan halqy ýshin jenil avtomobilider әkelgen kezde Belarusita qoldanylatyn rejimge úqsas jenildikti rejim qoldanylatyn bolady. Rejim qozghaltqysh kólemi men shygharylghan jylyna baylanysty qúbylmaly stavkalardy boljaydy jәne 3 jyldan 10 jylgha deyingi avtomobilider ýshin barynsha jenildikti stavkalardy belgileydi.

Búl rejim boyynsha biz de birqatar shekteuler engizetinimizdi atap ótken jón - búl Resey Federasiyasynyng aumaghyna avtomobiliderdi qayta satu maqsatynda paydalanugha jol bermeu, óitkeni, Resey azamattary ýshin neghúrlym joghary stavka qoldanylatyn bolady. Búdan basqa, kýntizbelik bir jyl ishinde bir jeke túlgha eki nemese odan kóp avtomobili әkeletin bolsa, baj stavkalary joghary bolady.

Osy kezdesuding tórtinshi manyzdy mәselesi erkin ekonomikalyq aimaq ýshin kedendik jenildikter boyynsha 2017 jylghy 1 qantargha deyin ótpeli kezendi belgileu bolyp tabylady. Qazaqstan erkin ekonomikalyq aimaqqa әkelinetin tauarlardy kedendik bajdan bosatudy talap etti. Búdan әri jetkilikti qayta óndeu ólshemderin saqtaghan kezde osy tauarlardan óndirilgen ónimder erkin ekonomikalyq aimaqtan Keden odaghynyng basqa aumaqtaryna bajsyz shygharylatyn bolady. Osylaysha, biz kedendik bajdar boyynsha jenildikter arqyly erkin ekonomikalyq aimaqtarymyzdyng investisiyalyq tartymdylyghyn qamtamasyz etemiz jәne jetkilikti qayta óndeudi talap etu arqyly olarda qosylghan qún jasaudy qamtamasyz etemiz.

Besinshiden, biz úshaqtargha arnalghan bajdar boyynsha ótpeli kezeng engizu turaly mәselede progreske qol jetkizdik. Qazirgi uaqytta Keden odaghynda 20 payyz mólsherindegi stavka qoldanylady. Qazaqstannyng ekonomikalyq mýddesin eskere otyryp, Qazaqstangha ótpeli kezeng beru boyynsha kelissózderdi bastadyq, búl kezende úshaqtargha arnalghan baj stavkalary nólge teng keletin bolady. Kezdesu barysynda prinsipti kelisimderge qol jetkizdik, endi ótpeli kezenning merzimin aiqyndau ghana qaldy. Qazirgi uaqytta taraptardyng tehnikalyq sarapshylary búl merzimdi qazaqstandyq tasymaldaushylardyng qajettilikteri men reseyding avia-óndirushilerining mýmkindikterin eskere otyryp aiqyndaydy. Men búl mәsele bir aidyng ishinde sheshiledi dep kýtemin.

Osylaysha, qol jetkizilgen kelisimderding nәtiyjesinde Qazaqstan ózining ekonomikalyq damuyndaghy manyzdy kezenderding birine jaqyndady - ol tolyq dayyndalghan, óz talaptary barynsha eskerilgen birynghay keden aumaghyn qúru bolyp tabylady. Endi bizding biznesting aldynda ýlken júmys túr, Keden odaghynyng júmysy onyng iskerlik belsendiligining dengeyine baylanysty bolady. Al bizderdi, әriptester, Memleket basshysynyng búdan da auqymdy tapsyrmasyn oryndau - yaghny Birynghay ekonomikalyq kenistikti qúrudy ayaqtau júmysy kýtip túr.

Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Mәsimov.