Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 11051 0 pikir 21 Qazan, 2015 saghat 10:36

SATQYNDYQ EMEY NEMENE?


 

Aghybay batyr sarbazdarymen Qashqantenizge oralyp Kenesary hannyng bәibishesine qayyr bolsyn aityp, bir jeti ayaldap Kýnimjan men Janyldy qayghydan sergitip, el júrtqa qonaqasy bergizip qúran oqytyp, bata jasatty.

Eki әieldi de tórkinderine qaytarmay Kýnimjannyng úly Ahmetpen, Janyldyng alty úlynyng basyn qosyp, aqyldasa otyryp Jәmshi ózenining boyyna, ózi jaylap otyrghan Qarakesek kókbóri Kerneyding jerine kóshirip alugha kóndirdi. Ákesining qayghysyn moyynmen kótergen Ahmet, Omar, Ospan Tayshyq, Ábubәkir, Sadyq, Shyghaylardan «at jalyn tartyp minuge jaradyndar, han balasy degen ataqtaryng bar, bolashaq turaly oilanatyn uaqyt boldy» dep  tórt kózin týgeldep, Aghybay batyr aqyl qosyp, jón súrap úldardyng joly ýlkeni dep Ahmetke qarady. 

- Ákem kóp jyl soghysty. Ákesi de, aghalary da jau qolynan qaytys boldy. Beybit ómir sýre alghamyz joq. Mal baghyp tynysh ómir sýrsek qaytedi?

- Joq - dedi qyzba qandy Sadyq. Men әkemning isin jalghastyram. Orysqa qarsy soghysam. Kim orysqa qarsy soghyssa soghan qosylam. Aghybay atam qúsap batyr bolam.

- Bolsang bol, Sadyghym. Is qimylyng Nauryzbaygha tartqan. Janyl әkelgen aq sauyt saghan shaq. Ákeng solay ataghan. Biyl qystap shyghayyq. Aldaghyny keler jyl kórsetedi.

Erip kelgen jigitterge jylqy, týie, siyrdan bólip aldaryna salyp, eline qaytatyndargha úlyqsatyn berip, raqymetin aitty. Hannyng sybaghasyn bala shaghalaryna qaldyryp Kýnimjan men Janyldyng kóshin ózi bastap, Jәmshi ózenining jaghalauyna, batyr Balta toghanynyng basyna kóship keldi. Han ordasynyng sәn saltanatyn búzbay, birneshe qonaq ýiler tigildi. Soyys maldaryn iriktep kelimdi ketimdi kisilerdi kýtuge jigitter, aspazshy kelinshekter dayyndady. Qyzylaray tauynda otyrghan Janghúty by han kóshining keluin estisimen qonys jayly bolsyn aityp bata oqydy. Janghúty biyding aqylymen «keler jyly mal qondanghanda kýzge salym, qyrkýiekting ortasynda ainaladaghy elge sauyn aityp «tas týsken jerine auyr» degendey bes ata Qarakesek jyldyq qadesin berudi kóterip alar. Qúnanbaygha estirtip, keletin kýnderin habarlaudy Naymannyng tóresi Beksúltangha, Qypshaqtyng bii Balghojagha da, Qarakesekting bii Alshynbaydyng da habarsyz qalmauyn eskertip, әri qaray birine biri habarlasar degen oiyn týiindep Aghybay batyr men Qanlybay batyr ózi bas kóz bolar» dep bәtualasty. Qanlybay batyr óz eli Toqyrauyn ózeni boyyndaghy Dadan Tobyqtynyng jaqyndyghyn paydalanyp Kenesarynyng et jaqyn tuysy seksendegi Rýstem tóreni shaqyrtyp alyp dastarhan iyesi etip tórge jayghastyrdy. Seydaq qoja moldalyq jasap qúran, batasyn oqyp, uaghyzyn aityp hatshylyq, elshiliktegi is әreketterin әngimelep otyrdy.

Qystan aman esen, mal shyghynynsyz shyghyp, qayghyny da jenip  kýndelikti sharuasymen ainalysyp jatqanda Aghybay batyrgha Ýisinderden Arqagha jaqyn otyrghan Ysty-Bóltirik biyden jaushy keldi. Teriskeyding Búrqyldaq degen ózeginde qystatyp otyrghan jylqsynan ýsh ýiir jylqyny belgisiz bireuler aidap ketkenin, iz kesushiler, izding osylay qaray týskenin bayqap, kelip túrghan beti eken. Qarakesekter arasynan «jylqy quyp keldi» degen әngimeni estimegen Aghybay batyr «dýdәmәl jerlerindi aralap kórinder» dep jaushylardy erkine jiberdi. Osy әngime syltau boldy ma Aghybay batyr taqymdy-taqymdy jiyrma jigitti iriktep «jylqy izdeushiler» bolyp jolgha dayyndaldy. Arnayy jalpaq toqym dayyndatyp, astyna qylyshtaryn jasyryp, qoldaryna qúryq ústap joryqqa attanudy Sadyq tórege ghana aityp «joryqtyng maqsaty Sypataydy tabu» dep týsindirdi. Mamyr aiynyng basynda Balqash kólining ontýstigimen Baqanasty basyp ótip eki kýnde Aqtastyda otyrghan Bóltirik sheshenning auylyna kelip qondy. Jetpisten asqan by betining qyzyly qaytpaghan tyng kórindi, jýris túrysy shiraq bolghanmen, auyl aimaqtan shyqpay búrynghyday tógile sóileuden qalyp, sharua baghyp qalghangha úqsaydy. Ángimeden әngime tughanda Sypataygha jasaghan jaqsylyghym ózime tiken bolyp qadalyp jatyr dep múnayghanday boldy.

- Ana jyly ózderindi tastap qashqanda Myqan suynan ótip qyrghyzdardyng nayzasyna týirelip, dalada qalghan jerinen tauyp alyp, jarasyn emdep qashqyndaryna qosyp jiberip edim. Sol Sypatay ýiirdegi aighyrlarymdy Ystylardyng úrylary úrlady dep qartayghan shaghymda elding  ayghyrlaryn ústatyp әketti. Osy jolghyny da sol istedi dep oilaymyn. Qúmalaq saldyryp edim jylqyndy batysqa qaray aidap ketti deydi.

- Aq adal malynyz esh jaqqa ketpes tabylar. Bizge úrlanghan maldyng týr týsin anyqtaugha 3-4 jylqyshy qosyp ber. Sypataydyng jýretin jerlerin, jaylau, qystauynyng qay jerde ekenin aitynyz?  

- Ay, Aghybay-ay úryda jaylau, qystau bola ma? Ile ózenining boyynda, qalmaq Jalayyrdyng ortasynda tuyp ósip, kózin úrlyqpen ashqanyn bilesin. Sen úmytatynday bolghan joqsyn. Toqrauyn ózenining boyynda otyrghanynda, qansha jylqy ekenin bimeymin. Biraz jylqyndy úrlap ketipti, sol ýshin Jalayyrdy shabamyn dep jar salypsyn. Olar maghan keldi. «Aghybay batyrdy toqtatynyz, eldi shappasyn jylqysyn úrlaghan Botpay-Andas, Sypataydy úrlaghan jylqylaryn jinap alyp ózderin qyr asyra qudyq, qyrghyzdargha jaqqa qashyp qútyldy, Qalmaq-jalayyryn Moyynqúm asyryp jiberdik» degen song men saghan baryp kәri qúrtang shaldyng nesin shabasyng dep toqtatqan joq pa edim. Jylqyndy basy artyghymen týgeldepti. Óz eli botpaylargha da syimay jýrgen adamda bereke bola ma, qayyn júrtynyng jerinde jýrgen bolar.

- Qayyn júrty kim edi? - dedi Aghybay batyr júlyp alghanday.

- Kim dering bar ma? Bayaghy Abylay hannyng qolynan ólgen qyrghyzdyng Solto ruynyng Jayylhany emes pe? Sheshesi qyrghyzdyng qyzy, әieli Áliman qyrghyzdyng qyzy, atasyn óltirgen Abylay. Senderdi satpaghanda kimdi satady? Bir jýrse Susamyrdyng tauly qiyasynda, Sarykemerde, Talas ózenining basy Jarshapqandy qystap shyqty dep estidim.

- Jaraydy, Bóke. Qanyqtym sózinizge. Myna qasymda otyrghan balanyng kim ekenin bilesiz be?

- Joq. Qay balany tany berem, ol jastan ótip kettim emes pe?

- Tanymasanyz tanystyrayyn. Búl qúrmetti han iyem Kenesarynyng kóp balasynyng biri emes, biregeyi Sadyq súltan bolady. Ákemdi óltirtuge sebepker bolghan satqynnyng kim ekenin kóreyin dep izdep shyqty. Balanyng alghashqy jauyngerlik jolyn bastap beruge ertip shyqtym dep tanystyrghanda, Sadyq súltan «iyә, solmyn» degendey bas iyzep isharat bildirdi. Bóltirik sheshen ornynan qozghala qolyn sozyp «ornynda bar onalar» degen osy alpamsaday jigit bolyp ósipsin. Ákeng qatal da bolsa aqyldy, 20 myng qoldy basqarghan qolbasshy, ainalasyna 50-60 Aghybayday batyrlardy jinaghan bahadýr, alghan betinen qaytpaytyn erjýrek kisi edi. Arty qayyrly bolsyn, balam. Jasamaghan jasyn sender jasandar. Ákeng azattyq ýshin alysqan arystan edi, etekten tartqan Sypatayday itterdin, ózinning orystanyp ketken tórelerinnen qoldau tappay, basyn tasqa soghyp óldi ghoy, qayran er - dep kórgen jerde qayyr bolsyn aityp әkesining sybaghasyn soyghyzyp, eki kýn tynyqtyryp qonaq etti.

Qorday asuynan tike asqan jorytushylar qyrghyzdyng Qarabalta jotasyna at shaldyryp, jeke-jeke otyrghan auyldargha joq izdegen jylqyshylar bolyp týnep shyqty. Jol josyqty súrap alghan jylqyshylargha jón siltegen qyrghyzdar:

- Sypatay degendi bilmeymiz. Shalduar ózenining basynda biraz qazaqtar túratyn kórinedi solardan súranyzdar dedi. Jýrer joldyng ýsti bolghan song sogha ketkendi dúrys kórgen Aghybay batyr Bóltirik by qosyp bergen bes jylqyshygha taghy ýsh adam qosyp «Biylikólden kelgen qonaqtar edik dep Sypataydyng jaylauyn súrap» biluge jiberdi. Ózderi tasada qalyp jauap kýtip, at shaldyryp tynyqqan boldy. Kóp keshikpey keshke qaray jylqyshylar qayta oralyp «Aghaeke, Jarshapqannan kóship kelgen bolsa Sarykemerge qonghan bolar» degen jauapty jetkizdi. Osy dúrys jauap bolar degen Aghybay jigitterdi ýsh topqa bólip, jana kóship qonghan auylgha jansyzdandyryp birinshi topty jiberip, ekinshi topqa qarauyl qaratty. Qalghan top Sypataydy tiridey ústap, auylgha alyp ketudi oilastyryp jatqanda «birinshi top» keldi.

- Aghaeke, Sypatayynyz kórshi auylgha ketipti. Keshke qaytyp oralyp qalar dep әielder aitty. Auylda birde bir erkek joq. Azghantay oiyn balalary jýr, olardan súraghandy úyat kórdik.

- Jaqsy, shydasandar osynda týnep, auyldy toruylgha alayyq. Olar bir kisi emes 10-15 kisi boluy mýmkin. Bir jaghynan kelip qalar. Qonagha, jatar oryngha jiyrmashaqty attyly kelip ýidi ýige bólinip týsti. Sypataydyng otauyn anyqtap ketken jigit, ol ýige adam kirmegenin bayqap batyrgha habar berdi. Aghybay birden sekem alyp «Biylikólden adam keldi» degendi estip «ol qashyp ketti» dep tanerteng auylgha kirip, qonaq bolyp jaghdaydy anyqtamaqqa tәuekel jasady. Jigitterge mening atymdy, Sadyqtyng atyn atamaysyndar dep tapsyryp «Biylikólden kelgen qonaqpyz» dep auyl aqsaqalyn súrastyryp attarynan týsti. Qonaqtar keldi dep qúlshynyp túrghan adam bayqalmaghan song búl Sypatay auyly ma? - dep súraghan jigitterge túshymdy jauap bergen eshkim bolmady. 4-5 jigit jylqynyng qasynda qalyp jetpisten mol asqan qartqa «ýiiniz qaysy» dep súrastyryp ýiine basa kóktep kirdi. Ár ýiden quyrdaqtyq et aldyrtyp ýlken qazandy qaynata bastap, qymyz jinatty. Dastarhan jayylyp kepken bauyrsaq tógilip 2-3 jerden quyrdaq qoyyldy.

- Aqsaqal - dedi jigitterding biri Sypataydyng auyly baquatty, myrza dep edi búlarynyz qalay? Ár ýiden quyrdaqtyq et jinatyp, әurege týsip jatyrsyzdar, bir-eki qoydy soyyp tastasanyzdar qonaqtarynyz batasyn berip riza bolyp qaytpay ma?

- Shyraghym, onda Sypataydyng ýiine baryp týs. Bizder jalshy, malshy, qúlshy adamdarmyz.

- Nege bizdi Sypataydyng ýiin kórsetip, sonda týsirmediniz?

Sizder Sypataydyng ýii qaysy? - dep jón súraghan joqsyzdar. Onyng berjaghynda batyr auylda joq kórinedi. Ózektegi auylgha qonaqqa ketip edi týndegi kelgen jigitterding aituynsha Jarshapqangha - qayyn júrtyna әieli men ekeui jol jýrip ketipti. Búiyrghan dәmnen auyz tiyip renjimey ketkenderiniz dúrys.

- Ata, Sypatay qashan keledi - dep oilaysyz degen Sadyq súltan aqsaqaldyng jauabyn degbirsizdene kýtti.

- Shyraghym, bizderge ol jónin aita ma? Bir jyldan asty batyrymyzdyng «qonaryn say, úsharyn jel bilip jýr» ghoy. Arqada Aghybay degen batyr qyrghyzdardyng qorshauyn búzyp shyghyp, tiri qalypty. Mening basymdy alsa sol alady dep, búrynghy batyrymyz qazir paqyr boldy. Jan jaqtan tyng tyndatyp, bóten beysaubat bireuler jýrgen joq pa dep janyn shýberekke týiip jýrgen jaghdayy bar. Qonaq kýtetin jaghdayy joq.

- Raqymet aqsaqal jauabynyzgha qanyqtym. Qasynda otyrghan Aghybay batyr ýn shygharmay dastarhangha yqylas jasap syrtqa shyqty.

Kermedegi atty kýzetushiler de bir-bir janan quyrdaqqa toyyp alghan eken atqa qoparyla otyryp bet alghan jaqqa úzanqyrap baryp Aghybay batyr atynyng basyn tartty. 

- Jigitter - dedi Aghybay batyr - sonsha jerden kelip bos qaytqanymyz bolmas, aldymyzda ermek bolsyn sybaghalyq jylqy aidap qaytayyq. Tórt-bes topqa bólinip myna kemerlerdi sýzip shyghyndar, úrlyqtan jighan Sypataydyng jylqylary osy manayda bolar, sugha qúlasa Shalduargha aidar - dep aqyl berdi.

Aytsa aitqanday Alataudyng sozylghan silemderindegi say salada bólek-bólek, ýiir-ýiirimen  eki myngha tarta jylqy jayylyp jýrgenin kórip aityp keldi. Jylqyshylar ýsh ýiir shúbar jylqynyng qalyng jylqydan bólek baghylyp jýrgenin de tauyp, Aghybay batyrgha aitty. At basyn tarta búryp batyrdyng qasyna toqaylasqan jigitterge:

- Al tartpalaryndy tartyp, qylyshtaryndy shygharyp belge ilinder. Qúday búiyrtsa osy jerden auylgha qaytamyz. Qalaghandarynsha jylqy bólip alyndar. Bóltirik biyding jylqylary bar ma eken bayqadyndar ma?

- Ishin aralap kórgemiz joq. jylqynyng bәri bir emes pe? «ysqyrsa jeldiki...» degendey Bóltekeng qúlaghyna en salyp qoyghan joq, sany týgel bolsa boldy.

- Onda bas jylqyshysyn maghan jolyqtyryndar. Óz jylqylaryn bólip alsyn, aitayyq.

Soyyl qúryghyn sýiretken onbes jylqyshyny jigitter jinap keldi. Aghybay batyr jәimen amandasyp, jón aitysyp ózin tanystyrdy. Bәri múnayghan qalyp tanytyp «tanimyz, tanimyz, estigenbiz» dep shulasty. Biz qazir aldymyzgha sighansha jylqy aidap ketemiz. Ózderinning jylqylaryng bolsa alyp qalyndar. Sender jazyqty emessinder. Shúbar jylqylargha tiyispender. Ózi izdep kelse alar.

- Batyrgha ne dep jauap beremiz? – degen bas jylqyshyny jaqynyraq shaqyryp alyp Aghybay batyr:

Ýsh ýiir shúbar jylqyndy,

Aghybay aldy degeysin.

Basyndy almay tynbaydy,

Satqyndyghy ýshin degeysin.

Han Kenening kegi ýshin,

Taghy keledi degeysin.

Bas jylqyshy Aghybay ólenin ishtey eki-ýsh qaytalap jattap aldy. Sypatay jylqyshylaryna erkindik berip edi tandap-tandap ýsh jýzge tayau jylqyny bólip aldy. Syrtynan qarap túrghan Aghybay batyr bas jylqyshygha «taghy alyndar» dedi.

- Batyreke, biz óz jylqylarymyzdy aldyq. Sypatayynyz óz jylqysyn ózi alsyn - dep oryndarynan qimyldaytyn týr kórsetpedi.

- Tigerge túyaq qaldyrmay ketkenimiz Qúdaydan úyat bolar, jau bolghansha dәmdes túzdas bolyp edik, jylqynyng ortasynan kirip, qaq bólip alyp qalyndar - dep dauysyn qattyraq shygharyp jylqyshylardy júmsady.

- Bólingen jylqylardyng ózi jeti jýzdey bolady - dep shamalady Aghybay batyrdyng jigitteri.

- Al onda Saryarqagha qaray jeldete quyndar, ymyrt jabylmay jazyqqa jetip alayyq - dep betti elge búrghyzdy.

Ýsh ýiir shúbar jylqyny Sypataydyng balasy Toqtambetke aidatyp «әkeng izdep kelgenshe mening qasymda bolyp ózing baghasyn» dep ala ketti. Ákesine tartqan minezi joq «qoy auyzynan shóp almaytyn» momyn, isher asy bolsa, kiyim de izdemeytin, denesi әkesine tartqan iri, keshke deyin mal sonyna salyp qoysang sharshamaytyn mojan topay sekildi. Jigitter әjualap әngimelesip ishke tartyp «Toqtambet» degen atyn ózgertip tilge jenil «Toqabay» dep atap ketti. Mal qayyrudy ýirengen, taqymy myqty qasyna kezek-kezek kelgen jigitter sózge tartyp «shúbar ýiirdi» qayyrysyp «bizding elden qyz alasyn, әkenmen qúda bolamyz» dep qaghytsa da jarqyn jauap bermey «iyә» deumen keledi.

Aqsu ózenining jaghalauynda otyrghan qazaq auyldaryna jetip, qazan kótertip, eki tu biyeni soydyrtyp manaydaghy el júrtty da tamaqtandyrdy. «Saqtyqta qorlyq joq» dep jylqy kýzetin kýsheytip tanerteng ertelep shyqqan jylqyshylar Jaysang tauly jotasynyng tóbesimen Júmajan jaylauynyng Qaynarbúlaghyna kóship qonghan Bóltirik sheshen auylyna jylqylardy qaptata týsirdi. Atqa minip aldarynan shyqqan Bóltirik Aghybay batyrgha alghysyn aityp jylqyshylaryn qúshaq jayyp qarsy aldy. Auylda aq týiening qaryny jarylyp «jaudan qaytqan mal olja» degen, arty qyrsyqsyz bolsyn dep mal soyghyzyp qúdayy tamaq bergizdi. Aghybay batyrdyng jigitteri saydyng tabanynda aghyp jatqan suy  mol Shoqpardyng ózenine shomylyp eki kýn demalyp әbden tynayyp aldy. Kónili marqayghan Bóltirik sheshen Sypataydyng eki mynnan artyq jylqysy bar ekenin estip:

- Sypataydy qansha úry qary desekte óte malsaq. Iship jemeske bar, mal sanyn kóbeytkenge qúmar. Áne bir jyldary shúbar jylqygha eki jylqydan berip jinap jýrdi dep әngimelegende Aghybay batyr:

- «Taya jeseng tay qalady, qoya jeseng qoy qalady» degen osy, әitpese, ýsh ýiir shúbardyng basy qalay qúralady? - dep Bóltirik sheshenning sózin qoshtay týsti.   

Aghybay batyr Bóltirik sheshenmen әngimelese otyryp aldaghy kýzde, qyrkýiekting ekinshi júmasynda Kenesary hangha arnap as beretinin, oghan Qúnanbay, Janghúty, Qypshaq-Balghoja bi, Qarakesek-Bayseyit, Alshynbay biyler, Orta jýzding súltan-tórelerining shaqyrylghanyn aitty. Úly jýzden keletinderdi basqaryp keludi ózine tapsyratynyn jetkizdi. «Jol aqysy jýrse bitpek» dep atty da, adamdy da eki kýn demaldyrghan Aghybay batyr Balqash kólining soltýstigimen Jәmshige jetudi jigitterge «sharshasandar da jetesinder» dep maqsat qoydy. Eludi enserse de atqa otyruy tip tik, taqymynyng qysymynan astyndaghy «Qyzylauyz» túlpary belgi alyp san týrli jýriske salyp, batyrdyng úiqysyn ashyp, boyyn sergitip jorghasynan taypalmay keledi. Aydan asa jol jýrip, elge jetip qaptaghan qalyng jylqyny Qarabúlaqqa qaray órgizip, Shúbardyng ýiirinen basqa jylqyny bólip alyndar dep núsqau berdi.

Astyng dayyndyghyna tu biyelerden bólgizip, kebe qúiryqty qoylardy iriktetip shóbi shýigin Tolaghay tauynyng baurayyna baqqyzugha adamdar dayyndap, ýy jayymen kóshirip qondyrdy. Qonaqtargha arnalghan 70-80 kiyiz ýilerdi qayta qaratyp, jasauyn jabdyqtatudy jer iyesi, el iyesi Baghys pen Aymaghanbetke tapsyrdy. Ýsh jýzding qazaqtaryna at shaptyryp, jar saldyrmasa da keletin qonaqtardyng mol bolatynyna Qarakesek biyleri Alshynbay men Bayseyit senimdi edi. Biri hannyng mezgilsiz qazasyna qayghyryp kelse, biri 10 jylghy soghysyn jazghyryp, qatygez qataldyghyn, talaugha týsken maldaryn mansúqtay keleri anyq. Elding azamatymyn degenderi  últtyng azattyghyn oilap jerimdi, elimdi orys patshasyna bermeymin, tabanyn bastyrmaymyn degen qaysarlyghyn quattay keler. Abylay zamanyn ansaghan shal shauqandar «qayyrusyz mal baqtyrghan, qalynsyz qatyn aldyrghan» ómirdi ornatamyn dep mert boldy ghoy dep armanday keler. Nede bolsa Kenesary hannyng asy bes ata Qarakesekterge ýlken syn bolghaly túr.

Sypatay joryghynan Sadyq súltannyng buyny qatayyp, ensesi kóterilip, sózi týzelip qaytqany ýlken apasy Kýnimjangha qoyghan súraqtarynan, aitqan әngimesinen sezilip túrdy. «Ákem qyrghyzdarmen ne ýshin soghysty» degen súraqtyng tónireginde qayta ainalyp soghyp, Kýnimjangha bauyr basyp óskendikten be, basqa balalarday emes «apa otyrshy, әngime aitshy» degendi jiyiletti. Aghybay kókem Sypataydy tapqanda «óz qolymmen bauyzdap basyn kesip alatyn edim, әtteng qolgha týspedi» dep júdyryghyn týiip otyruy jiyiledi. Aghybay kókesining myrzalyghyn aityp, bizben erip barghan jigitterine on-onnan jylqy bólip berdi. Satqyn Sypataydyng bar malyn aidap ketpey jartysyn jylqyshylaryna tastap ketti. Jaudyng malyn nege  ayady, eldegi maly azdargha bólip bergende alghysyn aityp, batasyn beretin edi» degendi ýlken apasy estigende mynau әkesinen de qatygez bolar ma eken dep oilady. «Bar malyn aidap ketse olar ash qalmay ma?» dep aitqysy kelip oqtaldy da, aldynan shyghyp betin qaqpayyn әkesining yzasy әli kókeyinen ketpey túr ghoy dep toqtap qaldy. Sadyq súltan Kýnimjan apasyn erekshe jaqsy kóretini sansyz súraqtaryna erinbey jauap berip, sen de erteng batyr bolasyn, han bolasyn, әkenning istegen isin jalghastyrasyng dep arqasynan qaghyp, mandayynan iyiskep otyratyn.

Kópten kýtken uaqyt jaqyndap Qanlybay batyr maldy aidatyp Qarabúlaq basyna keltirdi. Qaz qatar tigilgen ýiler boy týzep, kerme aghashtar tizilip, әr ýshinshi ýige jana ystalghan qara mester keregening jibine ilinip, as tabaghyn jigitter atpen tasitynday etip qazan oshaq aulaqqa ornalastyryldy. Qashanghy әdetinshe Qúnanbay eshkimge túryp sәlem bermes ýshin aitqan uaqyttan bir kýn búryn kelip arnayy tigilgen ýige jayghasty. Úly jýzden Bóltirik sheshenning qolqalauymen Sýiinbay aqyn, Áli, Tezek tóre bastaghan birqatar qonaqtar keldi. Naymannan Beksúltan tóre, Qypshaqtan Balghoja by onbes adammen keldi. Qarqaralydan agha súltan Qúsbek tóre bastaghan qonaqtar qatarlas ýige Janyldyng otauyna týsirilip, Alshynbay bi, Bayseit bi, Aghybay batyrmen dastarhandas boldy. Keshteu kelgen Saqqúlaq biydi de Qúsbek tórening qataryna otyrghyzyldy. Saqqúlaq biyding keluimen әlde ne oiyna týsken Alshynbay by Sakendi Qúnanbay, Bóltirik otyrghan ýige kirgizu kerek edi dep qaldy.

- Bóltirik qúrysyn, ol otyrghan jerge otyrmaymyn degen sózim bar. Alshekeng qattyraq kýlip jiberdi.

- Alsheke, nege kýldiniz, kýletindey ne bar edi - dep Qúsbek tóre de jymyidy. Alshynbay aitsa taghy býldirer, ózim aityp bereyin - dedi Saqqúlaq biy:

- Qarataudan jolaushylap kele jatyp qúrdasym Bóltiriktikine sogha keteyin dep jolda Júmajan jaylauyna soqtym. Ýiine kireyin desem tabaldyryqta kóldenendep it jatyr eken «ket» desem yryldap aibat shegedi. Qolymdaghy qamshymen tartyp jiberdim qynsylaghan dybysynan Bóltirik shyghyp:

- Qoy, tóbet qoy. Auyldy dýrliktirmey. Aghasy  úrghanda inisi kóterer bolar. Túlpardyng óz túyaghy ózine dәri.... aghana jol bermegen ózing kinәli dep ottap shyghyp keledi. Teris ainalyp atqa qarghyp mindim de jýrip kettim. Ol at tauyp erttep mingenshe men qyr asyp biraz jerge jetip qalghanmyn. Dos kónili qaljyrap qalghan bilem, qos atty qara terge týsirip quyp jetti. Ólerdegi sózin aityp ekeulep jalynyp jalbarynyp betimnen qaytardy. Qúlyn soyyp, qol qusyryp qyzmet jasatyp, jigitterime tu bie soyghyzyp qúrmet kórsettirip, әbigerge týsirip kettim. Bizding elde «tam» dep molany aitsaq, ol jaqta ózining otyrghan ýiin aitady. Bizding eldegi «oy, tóbet-ay» degen maqtau, kótermeleu sózi ýisin elinde aitylmaydy. Sony  maghan japsyryp Alshynbaydyng kýlip eske alyp otyrghany osy әngime dep toqtady.

Qúsbek tóre, Saqqúlaq by «Kenesarynyng ólimin» óz qúlaqtarymen estisin degendey basqa ýide otyrghan Nysanbay jyraudy shaqyrtyp aldyrdy. Sәlem berip kirgen jyraugha Qúsbek tóre:

- Jyrau agha, Kenesary ólimining basy qasynda bolypsyz, bizge aitqandar әrqily etip aitady. Óz auzynyzdan estiyik dep edik.

- Taghdyr shirkin qiyn ghoy. Bayzaq datqa ekeumizdi qol ayaghymyzdy baylap Kenesarygha qarsy tizerletip otyrghyzyp qoyghan. Hanymyz qol ayaghyn sheshudi, songhy sózin aityp, namaz oqyp alugha úlyqsat súrady. Qyrghyzdar músylmanshylyq jasap úlyqsatyn berdi. Kenekeng basyn kóterip betin Saryarqagha búryp jigerli, shiraq dauyspen qoshtasuyn ólenmen tolghap úzaq әndetti. Han iyemdi aqyn dep oilamaghan edim, tang qaldym. Tolghauynyng sonynda Bayzaq ekeumizdi «bosatyndar» dep súrap aldy. Elshi bop jýrgen Qalyghúl ayaq qolymyzdy sheshtirip qasyna túrghyzdy. Han iyem shynynda da jýrek jútqan batyr ghoy ólimdi de salqyn qandylyqpen qarsy aldy. Súratyp alghan dәret suymen qolyn shayyp, betin sipap bolghan song belinen jaynamazyn sheship, býktelgen qúrystaryn jelpip jiberip qúbylagha qaratyp jaydy da namazyn bastady. Dúghasyn ýsh ret qaytalap bitirgen song jaynamazyn juan bórenening bas qoyatyn jerine tósep jatar kezde, Bayzaq datqa jenimnen tartyp «jýr kettik» dedi. Basynyng shabylghanyn kórgisi kelmegen bolu kerek syrttap ketkende Qalyghúldyng dauysy shyqty. «Basyn kim shabady, kimning ýiinen eki-ýsh adam óldi» dep aiqaylap jatty. Bas shabylghan song jaynamazyna orap Qalyghúl 5-6 adammen Qapalgha alyp ketti. Saqqúlaq by múqiyat tyndap alghannan keyin:

- Jyrau degen atynyz bar biraz tolghap jiberiniz, qúlaqtyng qúryshy qansyn. Nysanbay dombyrasyn qaghyp-qaghyp jiberip, ekpindep baryp qayyryp:

...On bes jasqa kelgende,

Kenesary, Nauryzbay,

Tóreni izdep kelgenmin...  dey kelip úzaq tolghap ayaqtarda:

...Keshegi ótken Kenekem,

Dýrry - gauhar danasy,

Arqadan auyp ketkeni,

Búl jaqtaghy el júrttyn,

Auyzynyng alasy. - dep toqtap manday terin sýrtip qayta tolghap Merkedegi, Áulieatadaghy qoqandardy qalay qyrghanyn Aghybay men Nauryzbaydyng shayqastaghy batyrlyghyn kórkem sózben boyausyz jyrlap berip toqtady. 

Tigilgen 85 ýy aitylghan júmagha lyq tolyp taghy ýiler tiktirildi. Astyng dastarhanyn basqaru Bayseit biyge tapsyrylyp kimning kimmen otyratynyn belgilep Bóltirik sheshendi Qúnanbay, Janghúty men Balghoja by otyrghan ýige kirgizip syily qonaq etip qabyrghaly biylermen dastarhandas jasady. Qúnanbaymen jalayyrlardyng jer dauynda «Altyn emelde» kezdeserde Qúnanbay otyrghan ýige týspey ótip ketip, bir kýnnen keyin oralghany el esinde qalghan. Qaytyp oralghan sheshenge «qayda boldynyz, qonaqtar kýtip qaldy ghoy» degen qonaq kýtushige:

- Qúnanbaylardan da ýlken әruaqtar bar, solargha baryp qúran oqyp, bata jasap qayttym. Qúnanbay bala ghoy otyra túrsyn dedim - dep ýige Qúnanbay estisin degendey sóiley kirdi. Bóltirikting ne aityp kele jatqanyn týsine qoyghan agha súltan kózin júmyp, úiyqtaghan bolyp bas kótermedi. Búryn kórmegen Balghoja biyding sәlemine jauap qaytaryp, jón súrasyp otyrghanda Qúnanbay basyn kóterip Bóltekene aqshiya qarap «men kórgende bóltirik edin, endi arlan bolghan shygharsyng - dep sóiley túrdy.

- Agha súltan - qablan bolghanyng qútty bolsyn. Áueli amandasyp alayyq, qaradan han saylanyp mәrtebeli boldyn. Elge paydang tiyip, halyqtyng qamyn oila - dep Qúnanbaydyng úsynghan qolyn alyp amandasty. Jarasymdy qaljyndarynyng artyn zilge ainaldyrmay Balghoja by sóz arnasyn basqagha búryp:

- Qúneke, bizden góri oryspen kóp aralasyz Qarqaraly, Semey duandarynyng әkimderi Kenesary turaly ne dep jatyr?

- Semeyding auyp kelgen oqymystylary, tónkeriske qatysqandary Kenesaryny dattap otyrghan joq. Kesek minezdi, iri túlgha dep maqtaydy. Orys patshasynyng qazaq jerine basa kóktep kirip, bekinister saluyn aiyptaydy. Oghan qarsy shyqqan Kenesarynyng kýresin - qazaqtyng azattyq kýresi dep baghalaydy. Tәuekel men namysty tu etken alghashqy ýsh tórt jyldyng soghysyn toqtatpaghanda, әskerin taratpaghanda ýlken kýshke ainalatyn edi. Qonyrqúlja, Jantórinderding qarsylyghy el arasyna iritki týsirip ketti emes pe? Sodan keyin-aq halyqtyng qiiy qabyspay, tóreler tór bólisip qyrghy qabaq boldy. Qazaqty ru-ru etip bólip alghysy keldi. Qazaqtyng alauyzdyghyn paydalanyp orystar bekinisterin kóbeytip jiberdi.

- Ras, Qúneke! Kenekeng 1825 jyldan 1830 jylgha deyingi general Karbyshovtyng jýrgizgen soghystarynan, qazaq auyldarynyng shekken zardaptaryn, qyrylghan adamdarynyng sanyn kórsetip Omby gubernatoryna jazghan hatyn sonda barghanymda maghan oqytyp jón súraghany bar «jazghanynyng bәri shyndyq» dep jauap berdim - dep Balghoja by Qúnanbay sózin qoshtap otyrdy. Sózge aralasqan Janghúty biy:

- Abylay zamanynda segiz duan el edik, sol kezdegi handyq biylikti qalpyna keltirmey attan týspeymin deushi edi, aqyry attan týspey mert boldy. Imany salamat bolsyn.

- Mert bolghan joq. Etekten tartqan itter mert etti. Sypatay men Ábilpeyizding Rýstem tóresi 12 myng әskerdi alyp ketpegende qyrghyzdardy eki orap alugha kýshi jetkilikti bolatyn edi,  - dep Bóltirik sheshen tizesin qomdap ontaylana otyrdy.

Kenesary han atqa qonghaly orys jerine basyp kirmegendigin qazaqtyng shúrayly jerlerine bekinister salyp jayylymdy taryltyp jatqanyn, tilge tiyek etip Orynbor, Ombygha qanshama hat jazdy. Qazaqqa bas kóterter bir adam kerek edi, onyng jugharaqta shyghar týri joq. Bas basyna by bolyp, óz ruym, óz qúlym dep rudan asa almay jeke basynyng mәrtebesin oilap, «barymen bazar» dep tamaq toqtyghyn, kishkene biylikke mәz bolghandardyng zamany tughany qara halyqtyng oiynda qaldy. Atqa minip atoy salar tóre túqymynan da, qara túqymynan da kórinbey túrghany asqa jinalghandardyng kónilinde ketti. Kezinde jazghan hattarynan eshtene shyqpay namysy taptalghan son, atqa qonghan Kenesarynyng isin jalghastyrar er azamat kórinbegenin asqa jinalghandar bildi. As tarqap qúran oqylarda Hannyng artynda qalghan Kýnimjan men Janyldy, bala shaghalarymen shaqyrtyp alyp aqyl kenesterin aityp sabyrgha shaqyrdy. Han Kenening isi atausyz qalmas, orystyng qúlyna ainalmaspyz, erkindikke jetkizer er tabylar, aman bolayyq dep tarqasty.

Astan eki oy týiildi. Qúsbek tóre dastarhan ýstinde otyrghanda «Aghaeke osy Kókbóri Kerneyding jerin jaz jaylap, qys qystap jýre beresiz be? Ombydaghy gubernatorgha baryp jer súrap alu kerek emes pe? Sózinizdi sóileytin adamdar bar» degen edi. Qatty oigha qalghan Aghybay batyr óz el júrtyna Shúbyrtpalygha basy bayly jer kerek ekenin úghyndy. Ekinshisi batyrdyng ishki oiyn týsingen Sadyq súltan eki sheshesi Kýnimjan men Janylmen aqyldasa kelip, búl Orta jýz ben Úly jýz bizge el bolmaydy dep sheshti. Aghybay batyr bәibishesi Shýkimәn, balalary Amanjol, Dulat, Tanybay Amanbay, Sopylardy dastarhan basyna shaqyryp alyp:

- Men Ombygha jýrem, gubernatordan jer súraymyn, batyr bolyp boldym, shúbyrghan el júrtymdy jinap alamyn. Meni jolgha dayyndandar. Qasyma serik bolyp Alshynbay, tilmәsh bolyp Janderke barady.

- Batyr-au, keshegi batyrlyghynnyng ystyq suyghy basylghan joq. Ózing izdenip barghanda jazym etip jýrmey me - dep Shýkimәn bir eki-ýsh jyl ótip artynnan ergen әngimeler basylsyn da, nege asyqtyn? Baghys batyryng elden, jerden quyp jatqan joq - dep basu aityp edi, oghan:

- Áy, tәiiri-ay, meni tanityn gubernator Gustap Gosport ketip qalsa, kelgen jana gubernator keshegi jau - dep shygha kelmey me? «Úsynghan basty qylysh kespeydi». Tәuekel.

Jol jýreyin dep otyrghanda Kәrsonnyng ataqty bolysy Kópbaydan bir top attylylar kelip «Aghybay batyrgha jolyghayyq» dep attan týsti. Onjeti jyl bolys bolghan Kópbay gubernator aldyndaghy tóbe bi. Týkirigi jerge týspes bedeldi. Ózi súlu. Semizdigi súlulyghyna jarasqan, tәkәppar kisi  bolypty. Adam tisi bata bermeytin bolysqa, Dosbol sheshen ózi de kelmey at  súratyp, hat jazyp jiberipti.

Sәlem de, Kópbayyma bir at bersin,

Ýsh jylghy minilmegen qúr at bersin.

Bergeni Búqardyng aq bózindey bolsyn,

Janary or qoyannyng kózindey bolsyn.

Jýrisi Janghútynyng sózindey bolsyn,

Súlulyghy Kópbaydyng ózindey bolsyn.

Sol Kópbay Aghybay batyrgha jylqysyna týsken úryny ústatyp abaqtygha aidatyp «Sypataydyng balasynyng jazasyn Aghybay bersin» dep jiberipti.

- Kirsin, kirsin - degen Aghybay dauysyn estigen balalary kelgenderdi ishke kirgizgende qoly artyna baylanghan jas jigitti ala kirdi. Qyzyqqan balalary da qosa kirdi.

- Aghybay kóke - dedi basyna qisayta kiygen bórkin týzep, qolyndaghy qamshysyn qoltyghyna qysyp qolyn úsynyp amandasa - myna jigit Sypatay batyrdyng balasymyn deydi. 15 jigit jylqy úrlaugha kelip ústalghanyna 5-6 kýn boldy. Qasyndaghy joldastaryn aktilep Kópbay myrza Qarqaralygha abaqtygha aidatty. Myna jigitti sizding dosynyzdyng balasy dep bizden berip jiberdi.

- Atyng kim dedi Aghybay batyr.

- Pirimqúl dedi ýni әreng shyqqan jigit.

- Sypataydyng balasy bolsang әlgining aty kim edi dep balalarynan súrady.

- Toqabay ghoy.

- Shyn atyn aitpasandar Toqabayyndy, Soqabayyndy bile me búl?

- Toqtambet dedi ýlken balasy Amanjol.

- Tanisyng ba? - dedi Aghybay batyr bar ensesimen jas jigitke búrylyp.

- Tanimyn - dedi múnayyp, ol mening ýlken agham.

- Tanysang maghan bireui de jetedi. Mynany Kópbay bolysqa aparyp berinder. Qarqaralygha abaqtygha jibersin.

- Áketay, meni jibertpenizshi, qúlaqkesti qúlynyz bolayyn. Qashyp ketedi deseniz eki qúlaghymdy da kesip tastanyz.

- Mynau, anadan góri pysyq kórinedi. Ákeleri Sypatay men Andas jalayyrlardyng malyn úrlap elden quylyp qyrghyzgha sinip ketip edi. Mynalar bizge sinsin. Birinshi qashqangha deyin qúlaghyn kespey-aq qoyyndar.

Sóz osymen ayaqtalyp bólek ýide jatqan Toqabaygha aparyp tabystady. Jylap kórisken aghayyndy ekeui shúbar jylqylardyng ýiirin baghyp kýnnen kýn ótip Aghybay batyrdyng senimine kire bastady. Moyynqúmdy panalap kóship qonyp jýrgen Qalmaq-Jalayyrdyng qyzynan bir qyzdy alyp qashyp әkelip Toqabaydy ayaq astynan ýilendirdi.

Aghybay batyr Ombygha barghan sharuasyn bitirip Balqash kólinen Betbaq dala shóline deyingi jerdi alyp el júrtyn, iysi shúbyrtpalyny jinaugha kiristi. Endi Syr boyyna, Shiyelidegi rulastaryn kóshirip әkeluge qamdanyp jýrgenin bilgen Sadyq súltan batyrgha ere ketip tanysy, dosy  Qoqannyng Álimqúl begine jolyghyp sonyng sarbazy bolugha bekindi. Ózi ornalasqannan keyin ýidi kóshirip әkeludi Japar, Omar, Ospan, Ábubәkir, Tayshyq, Shyghay, Ahmetterge, eki sheshesine tapsyryp «kek qaytarudy da» úmytpay Merke arqyly Botpaylardy aralap jolgha shyqty.

Álimqúl bek Aghybay batyrdy jaqsy qarsy aldy. Arghy tegi Qypshaq emes pe, qoqangha qarsy kýresken Kenesarynyng balasyn jatsynbay bauyryna tartty. Birden bes jýz lәshkerge qolbasshylyqqa taghayyndap, Aghybay batyrdyng batasyn aldy. Aghybay batyr óz sharuasyn da úmytpay qoqandyqtardyng arasynda boy tasalap jýrgen «qazaqty satyp ketken Sypataydyn» kózin qúrtudy tapsyrdy.

- Ol ýlken júmys emes. Ótkende kelip sәlemdesip kóp әngime aitqan onyng ishinde «qoqannyng jauy Kenesaryny qyrghyzdargha torgha týsirip, sazgha otyrghyzyp berip edik, basyn alyp tyndy. Endi qyrghyzdarda orystan basqa jau joq» dep maqtanghan. Sadyq súltan kózining oty jaynap shygha kelip:

- Álimqúl agha, endi aldynyzgha kelse, mening qolyma týsirinizshi - dep ótindi.

- Qol ayaghyn baylap, saghan bergizdireyin, әkening kegin al - dep Aghybay batyr ekeui Sadyq súltangha syn kózben qaraghanda batyr Aghybay:

- Sypatay әueli maghan kerek. Ýsh ýiir shúbar jylqysyn aidatyp ketkenmin, izdep kelmey jýr.

- Sypataygha qazir jylqy emes, jan kerek. Osynda qorshaudy búzyp shyghyp ketkeninizdi estip, siz jaqtan bir qauyptyng bar ekenin sezip Syr boyynan jer súraghan. Týrkistannan qaytqannan keyin aqyldasamyz degenmin.

Aghybay batyr Álimqúl bekpen sóz baylasyp, Sadyq súltanmen qoshtasyp «әkeng Kenesarynyng soghys jýrgizu tәsilderin qúlaghyna qúidym. Sony taghy da ekshep әdis ailandy jetildirip qasyna tanlap-tanlap senimdi batyrlar jina, ózinning aqylyna qonghan úsynysty tynda, bergen úsynystardy qorytyp sheshimindi jalghyz qabylda» dep qol alysty.

Shiyeli, Syr boyyn aralap qaytqan Aghybay batyr qazday tizilgen alpys ýy týieli kóshti bastap Hantauynyng Balqash jaq etegine ornalastyrdy. Tuystarynyng quanghany sonshalyq kólding jaqyn bolghany, balyq aulady da kәsipke ainaldyryp, tamaq týrine engizgen edi. Qystau, jaylaudy retteytin tuystar arasyndaghy renjisken jaghdaylardy sheship otyratyn by saylatty. Minip kelgen jylqy sany az bolghanmen týie mol bolatyn, ejelden shúbat ashytyp kәsip etken, úsaq mal - qoy, eshkini aqshagha aiyrbastap barghan jerden satyp alamyz dep kelgen. Týieni qúmgha qaray óristetip, ózi kóship qonatyn Tayatqan, Shúnaq taularyna qaray ran, betege kók shóbi kóp dep siyr men jylqy tabyndaryna shekteusiz jer berdi. 

Kóshti jayghastyryp Jәmshi ózeni boyyndaghy auylyna kelgende alystan kelgen qonaqtardyng qarasy kórinip abyr-sabyr bolyp jatqan eldi kórdi. Búl kimder boldy eken dep tandana kelgende Sadyq súltannyng jaushylary bolyp shyqty. Álimqúl bek Arys ózeni boyyn qoqandar biylegenmen qazaqtyng qany singen qara topyraq dep, Abylay han qaza tapqan «Han tóbe» degen jerdi beripti. Han Abylaygha deyin qansha han qaza tauyp, jerlengenin qúday bilsin, aumaqty qorym jatyr. Ózenmen eki ortadaghy keng jazyqty Sadyq súltan kórip, únatyp otyz jaushyny Aghybay batyr әdisimen qylyshtaryn toqymnyng astyna tyqqyzyp «kerek bolsa paydalanyndar» dep attandyrypty. Kýnimjan da Janyl da kóshke dayyndalyp buynyp týiinip jtqanynyng ýstinen týsti. «Kósh kólikti bolsyn» dep kelgen Aghybay batyr sýiegi qatty qaraghashtan jasalghan qos arbany týiege jekkizip dayyndatty. Jaushylardy bastap kelgen Qarabatyr ruynyng jigiti Adyrbek batyr aghasyna sәlem berip, Sadyq súltannyng aitqanyn jetkizdi. «Kósh Adyrbek kóshi» atalyp qyruar mal aidatpay «Shu boyyna, Talas boyyna, odan Arys boyyna kóship baramyz degen laqap atpen Kenesary-Nauryzbaydyng aty atalmay «Han tóbege» jetu kerek eken.

Sadyq súltannyng aqylyna sýisingen Aghybay batyr kóshti ózi bastap barmaq bolyp bes ata Qarakesek batyrlaryna nayzasyn qoldaryna ústatyp, attaryn dayyndatty. «Kósherayaq» dәmin tatyryp, qara jamylghan Kýnimjan men Janyldy el júrtpen qoshtastyryp, kózderine qimastyqtyng jasyn aldyrtyp, týieli kósh úzay berdi. Qanlybay batyr Kenening tandauly bir qos jylqysyn týieli kóshti janamalay, jylqyshylardyng aldyna salyp, sauyn biyelerdi kósh artynan ilestirdi. Jeti kýn jýrgen kóshti Arys ózeninen óter boyda Sadyq súltan aldyn ala jetken jaushylardyng habarymen eki apasyn kýtip aldy. «Han tóbenin» jazyghyna әkesining qos otauyn tikkizip, qazan kótertip, qonys toyyn toylatqan alty úldy kóshirip әkelgen aghayyndardy riza etip shygharyp salarda, Aghybay batyrdy «әkemning ornyndaghy әkemsiz» dep baghalap balasha erkelep moyynynan qúshaqtady.

«Óz elimiz, óz jerimiz bolady eken» degen quanyshtan Aghybay batyrdyng bәibishesi Shýkimәn Kerney elimen qoshtasyp, kýnde dәm berisip dastarhandary jiylmady. «Batyrymyz joryqta jýrgende, tórkinimdey qamqor boldynyzdar» dep alghysyn bildirip, «kelip túrugha da, el arasy jaqyn eken» dep batyry joldan kelgenshe mәre sәre bolghan quanyshy basylmady. Aghybay batyr kelisimen ataqty ýsh by Alshynbay, Bayseyit, Janghútygha at shaptyryp «alyp bergen jerlerine kóshemin» dep habar jiberdi. Olar: «baryp qonystan, sonda baryp toylayyq. At jarystyryp bәige bersin» degen habar jiberedi. «Ákeden qalghan mal joq, bersem beremin» dep sheshken auyly jaqyn Bayseiyit biymen aqyldasa otyryp:

- Atan bastaghan 10 jylqydan bas bәige, týie bastaghan 7 jylqydan eki bәige, 5 jylqy, 1 ógizden - ýsh bәige tiksek qalay bolady degen Aghybay batyrgha kýlimsirey qaraghan Bayseiyit biy:

- Batyreke-au, mynauynyz eki ýiir jylqy, baqtashysy minetin týiesi men ógizi bar, ýlken myrzalyqtyng belgisi bolyp shyqty emes pe?

- Bәshke-au, bәigening joly da úzaq bolayyn dep túr emes pe? Men baryp bәige shabatyn Aqdala jazyghyn ainala shauyp óttim. Jetpis bolmasa da alpystan mol asady, alpys bes shaqyrymday bolady. Shabysqa attyng aty shydaydy. Kýzding ayaghynda salqyn týse bereyik. Túlparlardyng da jany qinalmasyn.

- Onda bәigening basyn ashyp aityp, qashyqtyghyn da eskertu kerek, attaryn da dayyndaytyn uaqyttary bar - dep Bayseiyit by rizalyq bildirip at ýstinen tarqasty.

Qarakesek kókbóri Kerney úrpaqtarynyng jerinen bir ózenning suyn iship on jyl qystap, jaz jaylaghan búlaqtarynan, Tayatqan, Shúnaq taularyn betke alghan kósh Tanbaly tas, Sandyqtau baurayyna «ata mekenimiz» dep qonys teppek. Kóz aldy Aqdala jazyghy, әrirekte Batpaqsu ózeni, Býirekshi, Qasqabúlaq, Esenterek, Arshaly, tómende Balqash kóli, ózining Tasaraly men Mynaraly, Shyghanaghy. Batysy Moyynqúmnyng sekseuildi qalyng qúmy men Betpaqtyng shóli. Soltýstigi Bolat tauyna deyin iyesiz dala. Shyghysy Shúbartýbek pen Gýlshat, Dadan-Tobyqtymen shektesken Toqyrauyn ózeni azghantay Shúbyrtpalygha Qúdaydyng bergen syiy ispettes edi.  

Batyrdyng batyrlyghy da, erligi dep osyny aitar bolar.

(Jalghasy bar)

Sadyq  Smaghúlov

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383