Kenes ókimetining eksportqa shygharatyn, aiyrbastau qúny dollarmen esepteletin basty ónimderining biri qarakól eltirisi bolatyn. Qarakól qoy sharuashylyghyn órkendetu men onyng rentabelidiligin arttyru sol kezde Ýkimet nazarynan týsken emes. Qarakól qoylaryn ósiretin iri sharuashylyqtar, onyng túqymyn asyldandyru maqsatynda ghylymiy-zertteu instituttary ashylyp, salagha erekshe kónil bólindi.

Sol kezende Ontýstik Qazaqstan oblysynda Sozaq, Qyzylqúm (qazirgi Otyrar) audandary qarakól qoy túqymyn ósiruge tolyq kóshirildi. Al, Týrkistan, Shardara, Bógen (qazirgi Ordabasy) audandarynda birneshe qarakól kensharlary úiymdastyryldy. Búlargha qosa, oblysta «Shymkent qarakól» tresi men Shymkent qarakól zauyty júmys istedi. Alghashqysy karakól qoylaryn ósiru, eltiri dayyndaumen ainalyssa, ekinshisi eltirilerdi súryptap, óndep, sheteldik standarttargha say ónimder óndiruge beyimdeldi. Ári qaray taza ónim altyngha baghalanyp, shetelderge satylyp jatty.

1968 jyldyng sony men 1969 jyldyng basynda Sozaq pen Qyzylqúm audandarynda 1,5 millionnan astam qarakól qoyy bolghany ras. Al, búlargha oblystyng basqa audandaryndaghy qarakól qoylaryn qosyp eseptegende 2 millionnan asqan. Olardan jylyna 3 milliongha juyq týrli sortty jәne kólemi jaghynan әrtýrli dengeydegi qarakól eltirileri dayyndalghan.

Kenestik jýiening ydyrauy qarakól sharuashylyghynyng da algha basqan qadamyn keri ketirdi. Nebәri bir-eki jyldyng ishinde qoy sany kýrt kemip ketti. Keshe ghana altynmen baghalanghan qarakól eltirisin óndiru týgil, onyng týrin de úmytyp qaldyq.

Qazir qarakól qoylarynyng ornyna et beretin qylshyq jýndi qazaqy qoylar men jýn beretin merinos qoylary ósirilude. Qarakól, birinshiden, et pen jýndi az beredi. Ekinshiden, bizde eltirini óndeytin óndiris orny joq.

QR Memlekettik syilyghynyng ýsh dýrkin laureaty, Qarakól qoy sharuashylyghy halyqaralyq assosiasiyasynyng preziydenti H.Ýkibaev taza túqymdy qarakól qoyynyng saulyqtary joyylyp ketu aldynda túrghanyn aitady. Qazaqstanda ghana shygharylghan súr qarakól qoyy avtorynyng aituynsha, salanyng zertteu júmystaryna qarajat bólinbeydi jәne qolda bar qarakólding bәri basqa qoy túqymdarymen aralasyp ketken.

– Byltyr Jambyl oblysyndaghy 600 qoyy bar bir otardan qarakólding ózim shygharghan súr týrinen talapqa jauap bererliktey 24 qana qoy taptym, – deydi Ontýstik-Batys januarlar men ósimdikterdi ghylymiy-zertteu institutynda qarakól qoyynyng jana sortty týrlerin shygharumen ainalysyp kele jatqan ghalym.

Súr qarakólding avtory sodan Kenes Odaghy túsynda úiymdastyrylghan kórme-jәrmenkede óz qoylaryn satqan Qalmaqiyagha súrau salypty. Olardan 120 qoshqardy 8,5 million tengege satyp alypty. Qalmaqtar súr qarakólding basyn kóbeytip, ósirip-óndirgen. Ghalymnyng mәlimdeuinshe, býginde Arys manyndaghy sharuashylyqta 105 qana súr týsti qoy bar eken.

Shardara audanynyng «Tóbeldi» sharua qojalyghynda ósirilgen Búhara súr qoylary ýshin «Qaraótkel+2010» kórme jәrmenkesinde H.Ýkibaevtyng shәkirti, auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng kandidaty Jappar Karimov altyn medali alghan. Óitkeni, ghalym joghary nәtiyjelerge jetu ýshin ýlken sharalardy jýzege asyra bildi. Qazaqstannyng ontýstigindegi Qyzylqúm aimaqtarynda Búhara súr qarakóldi ósiru jәne terisin dayyndau boyynsha jobasy ýshin oghan Halyqaralyq qayta qúru jәne damu banki 9 million tengening grantyn bólipti. Joba jýzege asyrylghanymen, súranys bolmaghan song osynau iygilikti is qoldausyz qalypty. Ghalym súr qarakól eltirisin kóp tútynady degen niyetpen Kavkaz ónirlerin aralap, úsynys jasapty. Alayda, iydeyasyn ótkize almaghan. Sonan song ol qarakól men qazaqtyng qúiryqty qoylarynyng túqymdaryn shaghylystyru arqyly jana týr shygharu joldarymen ainalysa bastaghan. Búl isi algha jyljyp, ghalymgha tabys әkele bastapty.

H.Ýkibaev otandyq ekonomikagha әleuetti payda týsiretin qarakól qoyyn ósiru qayta qolgha alynatynyna senimdi. Eltirisin óndep, óndiruge bolatyn shaghyn kәsiporyn ashu turaly biznes-jobasyn jasap, Auyl sharuashylyghy ministrligine jibergen eken. Qúny shamamen 10 million tengelik qana jobagha qatysty ministrlik tarapynan әli kýnge jauap kelmepti.

Ontýstik Qazaqstannan eksportqa tek maqta ghana shygharyluda. Eger bir zamanda qúny altynmen baghalanyp, joghary súranysqa ie bolghan qarakól eltirisining ótimdi týrleri shetelderge eksportqa túraqty shygharylsa, elding qazynasyna eleuli kiris týser edi dep oilaymyz. Ol ýshin qarakól sharuashylyghyna ótken ghasyrdyng 20-jyldaryndaghyday ong kózqaras kerek. Sol tústa qarakól qoylary Ózbekstannan әkelinip, jergilikti qoy túqymdarymen shaghylystyru arqyly qarakólding basqa týrleri alynghan bolatyn. Endi bizge qarakól eltirilerin óndeudi jolgha qoyyp, halyqaralyq auksiongha shyghu joldaryn qarastyru kerek sekildi.

Juyrda Shardara audanynda bolghan saparynda oblys әkimi B.Atamqúlov qarakól qoyyn ósiruge jiti nazar audaryp, salany órkendetu óz baqylauynda bolatynyn aitty.

Býgingi tanda mal sharuashylyghymen ainalysatyn sharua qojalyqtarynyng bәri etti qoy týrlerin ósiruge qalyptasyp ketti. Al, mamandar qarakól sharuashylyghynan keler tabystyng kól-kósir bolatynyn aitady. Olardyng týsindiruinshe, onyng eltirisi halyqaralyq auksiondargha týsse, altynnan tabys qúiylmaq. Ekinshiden, qarakól qoyy et te bere alady. Sýtining maylylyghy 7-8 payyz bolatyn qoydyng eti men mayy adam asqazanyna óte sinimdi әri dәmdi. Ýshinshiden, әr qarakól qoydan keminde 3-3,5 keliden taza jýn týsedi. Qarakól qoyynyng jýninen matalar men neshe aluan kilem toqylady. Tórtinshiden, úryqtandyru kezinde qúramynda jylqy qany bar SJK preparaty qoldanylghandyqtan, suyqqa tózimdi keledi әri tóldi kóp beredi. Saulyqtary kýili bolsa, qoydyng búl týri jylyna eki-ýsh qozydan bere alady.

Býginde dýkenderde qarakól eltirisinen dayyndalghan qyz-kelinshekterge arnalghan tonnyng baghasy kýzen ishikpen (norka) barabar. Áskery qúrylymdardyng bastyqtary, generaldar men joghary shendi ofiyserler qarakól terisinen dayyndalghan bas kiyim kiyedi. Qystyq syrt kiyimderining jaghasy eltirimen qaptalady. Sonda qorghanys salasynyng ózinen qyruar qarjy tabugha bolady eken. Mal terileri tiyn-tebenge satylyp, alys-jaqyn shetel asyp, elimizge kiyim bolyp qaytyp kelip jatyr. Al, púl bolmaghandary auyl-aymaqtyng irgesinde irip-shirip, kýl-qoqysqa ainaluda. Endeshe, qarakólge kelgende qyrsyzdyq tanytyp, mol qarajattan qaghylyp otyrghanymyzdy oilanayyq.

Quanysh NÚRMAShEV, jurnalist

Abai.kz