Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6470 0 pikir 18 Qazan, 2015 saghat 18:14

ÓMIRGE NÝKTE QOYYLGhANMENEN, ÓLENGE NÝKTE QOYYLMAU KEREK

ALDANU

Bəldu-bəldu ótirikti

Shyn eken dep aldandym.

Salmaghy joq kópirikti

Zil eken dep aldandym.

 

Taqpaqtekti tilekterdi

Jyr eken dep aldandym.

Imany joq jýrekterdi

Dil eken dep aldandym.

 

Arabtanghan əuliyelerdi

Pir eken dep aldandym.

Jyluy joq səulelerdi

Núr eken dep aldandym.

 

Adastyrar aghymdardy

Din eken dep aldandym.

Pətuəsi joq ghalymdardy

Dýr eken dep aldandym.

 

Kólgirsigen kózding jasyn

Múng eken dep aldandym.

Qasiyeti joq sózding basyn

Syr eken dep aldandym.

 

Qúny ketken qaghazdardy

Púl eken dep aldandym.

Qayyry joq sabazdardy

Bil eken dep aldandym.

 

Ishin úrdym jalghannyn!..

 

NÝKTESIZ ÓLEN

 Jazayyn óleng nýktesiz qylyp,

Qoyamyn kileng ilep belgisin!

Qashap kóreyin býkpesiz qyryq,

Jasap bereyin jýrekten mýsin!

 

Ómir degenim - kýtpegen oiyn,

Óleng degenim - bitpegen toyym!

Fəniyim jatyr nýktege deyin,

Baqiym jatyr nýkteden keyin!

 

Ómir degenim - býktegen qasqa,

Óleng degenim - tiktegen ensem!

Bastalsam daghy nýkteden basta,

Ayaqtalamyn nýktege kelsem!

 

Jan ólmes tənim joyylghanmenen,

Allanyng baryn moyyndau bólek!

Ómirge nýkte qoyylghanmenen,

Ólenge nýkte qoyylmau kerek!

 

KÝZ. ALMATY

 Almatygha tosynnan kýzde keldim,

Jany qanday kýderin ýzbegennin?

Kýzdi sýigen kókem bar osy shərde,

Jaralaghan jýregin múz benen mún.

 

Alataudyng asqaryn kýzde kórdim,

Tóbelerge ýirengen biz degen kim?

Qyrda tuyp, qyrda ósken kiyikteymiz,

Qaghy qalghan júrtynda týzdegi eldin.

 

Ómirge de əu basta kýzde keldim,

Tabylar ma barlyghy izdegennin?

Kókem ghana týsiner búl shahardy,

Kemesi bop sebebi ol jýzdi ólennin.

 

Qayghynyng da auyryn kýzde kórdim,

Bolar ma eken qasiret tizdeler kýn?

Almatynyng aspany jylap túrdy,

Janarynday ashy jas ýzgen erdin...

 

KÝZ EKEUMIZ

 Jolyghyp kýzge – qonyr kýrsindim,

Jylau ýshin de Kýz kerek.

Jolymen jýrip ómirding sýrgin,

Joghalamyz ghoy biz kenet.

 

Joq – Kýzdey dosym qalada mynau,

Joq – sener basqa eshkimim.

Jetim jýrekti jaraladym-au,

Jaramnyng aty – eski mún.

 

Jabyqpa deydi ol júbatqan bolyp,

Jalqyndap túryp ýzdige.

Jaratqan jerge júmaqtan bólip,

Jibergen bolar Kýzdi de.

 

Jazghan Kýz sodan Hauany sýied,

Jaqsy da kóred Adamdy.

Jazmyshym bergen daualy syy ed,

Jýrekten jazghan jaramdy.

 

Júmbaq qoy mening jaratylysym,

Jalqylyq júqsa – Kýzden de.

Jaraldyq basta dala-qyr ýshin,

 

Joghalamyz ghoy biz demde... 

 

KÝZ ATYNDAGhY MÚN

Kýz atyndaghy múnym bar menin,

Búiyrtsa, talay jyr jazam.

Qalmaydy keyde shybyn-dәrmenim,

Tynyp-aq ishten túr qazan.

 

Tarazy bolyp tuylyppyn, ә,

Gýlderdi suyq úrghanda.

Ólgen song solay juylyp kýnә,

Aynalu kerek qúrbangha!..

 

Saldym-au taghy ólimdi esime,

Ómirdi esire sýrmespin.

Taqalyp kýzding qonyr keshine,

Kónil kesile múng keshtim.

 

Kelispey qoydy kónil kestesi,

Qiiy qashqan tirlik-ay.

Shәr ýsti búlttyng tógildi espesi,

Jazyla bermes jyr búlay!..

 

Ózgertip ónin syrlanghan kýnә,

Toty qús qúsap týrlendi.

Ne degen shahar súrlanghan myna,

Shomylsyn núrgha búl da endi.

 

Múnym bar mening kýz atyndaghy,

Tarazy tudy, tang suyp.

Talay jyl ótti biz aqyrghaly,

Qayran jýregim – shanshuyq!..

 

SEZIMHAT

Álimsaqtan taghdyrymyz júmbaq bop,

Tәnirining qúdiretinen jaralghan.

Kókeyimizge núryn qúiyp múndaq kók,

Jolyghystyq shúghyla shashyp janardan.

 

Eki ghashyq  bir ghúmyrmyz, jalqymyz,

Týisigimizdi tylsymdylyq balqytqan...

Sanamyzgha kýz salghaly salqyn iz

Elesimiz jýr qala ýstinde qalqyp pan...

 

Týnnen kóshsek perishtelik pishinge,

Aydan tamar kóz jasymyz jap-jaryq.

Óleng anqyp júldyzdardyng týsinde,

Jarq etermiz qaranghylyqty qaq jaryp.

 

Jattyng oiy  túrpayylau, taghylau,

Oylay bersin bir-birine jaghudy...

Ghayypqa úshyp baratyrmyz, janym-au,

Qanatymyz bar qayyrymmen qaghuly...

 

LETARGIYaLYQ KÝZ

Sharshadym shahardyng shuynan,

Jalyqtym dýrmekting duynan.

Úiyqtap jatyrmyn men endi,

Kóz ilsem  dýniyeden suynam.

 

Key sәtte kýzden de suyqpyn,

Ajaldy janyma juyttym.

Qaranghy joldarmen jýrgizdi-au,

Kóktemdi jadymnan quyp týn.

 

Oylarym shashyldy qaqyrap,

Beyne bir quraghan japyraq.

Kólenkem tyghylyp molagha,

Jylaghan sәbiydey baqyrad...

 

Tәtti týs kórude mýlgip gýl,

Jýzinen tógilip kýngirt núr.

Ypyny qústarmen qaytqan son,

Jýnjip túr beyuaq jym-jyrt qyr.

 

Sharasyz tәn qaldy ólik bop,

Órtengen qan-jyny sónip kóp.

Qap-qara shashynyn shashady-ay,

Tozaqtyng búlttary tónip kep.

 

Myzghysym  júmaqtan jay tabam,

Ómir ghoy mazamdy shayqaghan.

Oyanyp ketpesem baqida,

Fәniyge oralam qaytadan...

 

KÝRENTEKTI QYZ

Móldir sezim dirildep kil,

Qúlaq týrdim tiri ýnge:

Ay sәulesi kýbirlep túr

Tylsym týnning tilinde.

 

Jer betine túman tútyp,

Sharshatyp ed kýz demi.

Tәnirim ózi núr anqytyp,

Kórkem beyne týzgeni...

 

Jetip jatyr ózgeruge

Jalghyz-aq týn, bir-aq týn.

Jaralghan song kóz kóruge,

Seni kórip jylappyn.

 

Jylatar-au myng erkekti

Jalqylanghan kerim ón.

Netken jansyn  kýrentekti,

Tughandaysyng periden...

 

Janarymdy jasqa shylap,

Jýrek-qúsym shyrlaydy.

Búl  dýniyeden basqa synaq,

Múnnan bólek búl  qayghy.

 

Búryn maghan jolyghyspay,

Mekendepsing kýz elin.

Pendeshikting qoly qysqa-ay,

Ýmit-tamshy  ýzerim...

Kýrentekti qyz edin!!!

Asylbek Janbyrbay

Asylbek Janbyrbay 1985 jyldyng 17 qazanynda Beyneu kentinde tuylghan. Ólender toptamasy «Otanymyzdyng tәuelsizdigine tartu» (2006j.), «Jastar jyrlaydy» (2013j.), «Manghystau maqamdary» (2013j.) jinaqtaryna engen. «Jansusar» (2008j.) atty jyr kitabynyng avtory.

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485