Qazaq memlekettigining týp qazyghy – qazaq mektepteri. Býgingi oqushylar erteng osy elge ie bolyp, tizgindi qolgha alady. Sondyqtan barlyq mektepterding negizi qazaq mektepterinen alynuy kerek.

Qazirgi orta bilim beru ýrdisi elimizdegi kóptegen ong ózgeristerden eng kenje qaldy desek te bolady. Shiykizat satyp, ekonomikamyzdy qaryshtatyp damytyp jatyrmyz. Erteng shiykizat bitken son, ósip kele jatqan úrpaqtyng ary qaray әlemdik bәsekege tótep berip, elimizdi shiykizatsyz damytugha bilimderi, qabiletteri jete me?.. Búl – oilanatyn sharua.

Ghalymdardyng zertteui boyynsha, adam balasy 25 jasqa deyin ghana, әsirese 18-ge deyin býkil bilimning qory migha qúiylyp, asa daryndylary bolmasa, qalghandarynyng qabyldau qabileti 25-ten song toqtap, bayaulaydy eken. Sonda biz 18 jasqa deyin mektepterde últtyq pedagogikadan aulaq, adamdyq qasiyetterden júrday, týkke túrghysyz bilimsymaq aqparattarmen balanyng basyn toltyrady ekenbiz.

Kenes Odaghy bala jaza alatyn, oqy alatyn bolsa boldy, «sauatty» dep maqtady. Al bizde qazir qalyptasqan oqytu jýiesining qateliginen balanyng bilimge degen qabileti ashylmaydy. Logikalyq oilau jýiesi qalyptaspay, bilimge degen qúlshynys artpaydy. Kerisinshe, óz betinshe izdenbeytin, gazet-jurnal, әdeby kórkem kitaptar oqymaytyn, bolashaqta olar da ata-ana bolghanda, balalarynyng bolashaghyna nemqúraydy qaraytyn, memlekettik túrghydan oilay almaytyn, joghary bilimi bola túra, qabileti tek «qazan-oshaqtan» asa almaytyn dәrejege jetkizetin – bizding oqytu jýiemiz.

Seksen jyl boyy kenestik «jattandy bilim beru teoriyasy» býkil halyqty ortasha ghana sauattylyqqa oqytyp keldi. Halyqtyng shala sauatty boluy Kenes Odaghy ýshin tiyimdi boldy. Ortasha bilimdi halyqty baghyndyrugha, aidaugha jenil bolady.

Osydan 40–50 jyl búryn qalyptasqan kenestik oqytu jýiesining «dingegine» ainalghan V. Shatalovtyng «tirek signaldaryn paydalana oqytu», Skatkin men Lernerding «oqytudyng 5 týrli әdisterin» paydalanyp kelemiz. Múnyng qorytyndysy «jattandy bilim» jýiesine әkelip soqtyrdy.

«Jattandy bilim» degen ne?

Bala balabaqshagha ayaq basty. Oqyp, jaza almaghandyqtan, tәrbiyeshi oqyp, «týsindirip» beredi.

Bala mektepke bardy. Dayyndyq toby. Bala oqy almaytyndyqtan, múghalimi oqyp beredi, «týsindiredi».

Birinshi synyp – bala oqyp, jaza alady. Biraq múghalim oqyp, «týsindirip» beredi.

On birinshi synypqa deyin oqushy jazyp, oqy alsa da, múghalim «týsindirip» beredi.

Bilimsizdik, mine, osy «týsindirip» beruden bastalady. Oqyp, jaza alatyn balagha múghalimning oqyp-«týsindirip» berui – aqylgha syimaydy. Óitkeni jas ereksheligine baylanysty sol synyptyng oqushysyna arnalghan oqulyqty múghalim oqyp, «týsindirip» beredi. Oqulyq múghalimge emes, oqushygha arnap jazylghan. Sondyqtan oqushy mәtindi ózi oqyp, oqyghanyn týsindirip nemese esepti ózi shygharyp berui tiyis. Kerisinshe, múghalim sabaq mәtinine say qosymsha myndaghan materialdarmen qarulanyp, oqushy oiyn tolyqtyryp, sýiemeldep otyruy kerek.

Ústazdyng tek oqulyq materialdarymen ghana shektelu oqushyny da, múghalimdi de sauatsyzdyqqa úshyratady. Óitkeni oqulyq bilim emes, anadan-mynadan jartykesh, әrbir ghylym salasynan, onda da 11 jyl boyy qaytalanbaytyn bir retten ghana aqparat beredi. Sondyqtan múghalimnen oqushygha bilim emes, tek aqparat beriledi.

Bilim – beriletin zat emes. Bilim alynady. Ol – ústazdyng óz betinshe talmay izdenip jinaghan bilimi men jәne ony maghynalap, mәndep jetkize bilui. Qúndy jazylghan oqulyq materialy úgha biletin oqushynyng sana-sezimi, týisigi, qabileti, daryny shama-sharqy jetkenine deyin ghana alady. Sondyqtan «bilim beru» degen sóz tirkesining ózi mýldem teris, qate týsinik.

Mine, osy «sabaqty týsindiru» әdistemesi balalardy bilimsizdikke úshyratyp, óz betinshe oilau qabiletinen aiyryp, milaryna jýk týsirmey, múghalimning aitqanyn qaytalaumen ghana shektelip, 11 jylyn mektep pen ýiining arasyna kitap tasyp, eki aralyqty shang qylumen bosqa ótkizude.

Sonda 11 jyl boyy «múghalim týsindirip bermese», oqushy óz betinshe kitap betin ashpaydy. Ýiinde de «aghay/apay sabaqty týsindirip bergen joq», – dep dayyndalmaydy. Ata-anasy da: «Múghalim týsindirip beru kerek edi, sabaq týsindirmeytin nashar múghalim» – dep, balasynyng kózinshe múghalimdi jerden alyp, jerge salady. Eger pәn múghalimi auyryp nemese bir jaghday bolyp, sabaqqa kele almasa da, kitap betin ashpaydy. Osy týsinik balanyng da, ata-ananyng da sanasyn әbden ulap tastaghan. Barlyq oqushylardyng 5 payyzy ghana «ózim oquym kerek» degen oida bolady. Ziyaly qauym men jurnalisterding «halyq nege gazet oqymaydy?» dep bas qatyruy, qoghamda jamandyqtyng kóp boluy kitap, gazet-jurnaldyng betin ashpaytyndardyng kóp boluy – osydan. Kóbinese múghalimder býgingi aitqan sabaghyn ertenine ýtir-nýktesine deyin qaytalap aityp beretin balany «zerek», «daryndy» bala dep maqtaydy.

Qalghandary da kitap betin ashpay-aq, osy «zerektin» ýy tapsyrmasyn aitqandaryn qaytalap, «3» ne «4» degen baghasyn alady. Qazirgi bilim beruding shynayy beti osy.

Bizdegi «Bilim turaly» zang sauatsyz jazylghan. Ol zang boyynsha Bilim ministrligi bilim jýiesin tikeley basqara almaydy. Ákimder ne aitady –sol bolady. Yaghni, ol jerden bilim izdeuding keregi joq.

Japondar 1980 jyldary әrbir oqushyny tolyq kompiutermen qamtamasyz etti. Ondaghy oilary – balalarynan әlemdegi eng bilimdi jasty qalyptastyru edi. Biraq, bir ókinishtisi, 2000 jyly «kompiuterlik bilimdi» zerttegende, 20 jyldyq «bilim shynyna shyghu» armandary ókinishpen ayaqtaldy. Kompiutermen jan-jaqty bilimdi bolady degen oqushylar, kerisinshe, oisha eki jay sandardy qosa almay, týkke túrghysyz súraqtargha jauap bere almaghan. Kompiuterding barlyq «dayyn bilimi» 90 payyz balany oilau qabiletinen aiyryp, topastandyrghan. Bizding «jattandy bilim» men kompiuterding «dayyn bilimi» de bilimdilikke jetelemeydi. Óz betinshe talmay, izdenip oqityn balalar ghana jetistikke jetedi de, qalghandary tek «sauatty» bolady.

Batys ghalymy Anre Ferieranyng «Adamdar mektepti qalay qúrghan» dep atalatyn anyzynda: «Bala tabighatty jaqsy kóredi, sondyqtan ony tórt qabyrghagha qamap qoydy. Býldirshinder óz júmysynyng maghynagha ie ekendigin úghynghylary keledi, sondyqtan onyng belsendiligining esh payda әkelmeuine qoldarynan kelgenderin istedi. Ol qozghalyssyz túra almaydy, ony qozghalmastay jasady. Ol qolymen júmys jasaghysy keledi, al oghan teoriyalar men iydeyalardy ýirete bastady. Ol sóilegendi únatady – oghan ýndemeudi búiyrdy. Ol týsinuge tyrysady – al oghan jattap aludy tapsyrdy. Ol ózdiginen bilim izder edi – al olargha bәri dayyn kýiinde berildi. Osylaysha balalar basqa jaghdayda ýirene almaytyn әreketterdi ýirendi; olar ótirik aityp, qulanudy ýirendi.

Sonymen mynau boldy: keybir adamdar selqos, enjar bola bastady da, ómirge degen qyzyghushylyqtaryn joghaltty. Olar baqyt pen densaulyqtan aiyryldy. Mahabbat pen meyrimdilik iz-týssiz joghaldy. Al oilar qúrghaqtanyp, qarapayymdanyp, jan qatigezdendi, jýrek yzadan bulyqty...» dep jýregi qan jylap jazdy. Áulie eken, aitqany keldi.

Bizde mektep problemalarymen ondaghan pedagogikalyq instituttar men uniyversiytetter, respublikalyq jәne oblystyq (qalalyq) bilim jetildiru instituttary, ýsh ghylymy zertteu instituty men birneshe zertteu ortalyqtarynyng basyn qosqan Y. Altynsarin atyndaghy Qazaqtyng Bilim akademiyasynda myndaghan ghalymdar qyzmet isteydi. Olar ghylym kandidaty, doktor, professor, akademik ataqtaryn alu ýshin janalyq ashqan joq pa?.. Biz nege osy ghalymdardyng ashqan janalyqtaryn sezinbeymiz? Bizge tek bilim sapasyn jaqsartu maqsatynda K. Okuninyng «Problemalyq oqytu», «Soros–Qazaqstan» baghdarlamalary negizindegi «Syn túrghysynan oilau», J.Qaraevtyng «Saralap, dengeylep oqytu», M.Janpeyisovanyng «Oqytudyng modulidik tehnologiyasy» keninen taratyldy.

Biraq búlar jappay qoldanylyp ketken joq. Olardyng jappay qoldanysqa týspeuine kenestik «jattandy bilim» oqytu әdistemesi jol bermedi. Últtyq pedagogikany – «kenestik pedagogika» mektep esiginen syghalatpay otyr. Mýmkin, jeke menshik mektepterde jana innovasiyalyq tәsildermen oqytatyn shyghar, biraq olardaghy múghalimder de «Kenestik pedagogikadan» nәr alghandar. Makarenkonyng tәrbie bermeytin kenestik «tәrbie teoriyasy» da qazaq mektepterine últtyq tәrbiyeni kirgizbey otyr. Pedagog ghalymdarymyz shala  sauatty bolghandyqtan, osynyng ara-jigin ajyrata almay, sodan múghalimder shatasyp jýr.

Sondyqtan әlemning ústazy Ál-Farabiydin:»Adamgha eng birinshi bilim emes, tәrbie beru kerek, tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng qas jauy, ol keleshekte onyng ómirine apat әkeledi» – degen mәngilik qaghidasy da mektepke «jolay almay» jýr.

Toghaybay NÚRMÚRATÚLY

Astana qalasy

«Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» №35 (306) ot 15 oktyabrya 2015 g.