DINTANUShY NEGE JYLADY?
Qajylyqta «qoshtasu tauaby» deytin manyzdy qúlshylyq týri bar. Qajylar elge qaytar aldynda Qaghbany ainalyp, qoshtasu tauabyn jasaydy. Búl – qajylyqqa qatysty songhy amal. Adamnyng túlaboyyn qimastyq, saghynysh, sýiispenshilik sezimderi biylep alatyn sәt osy qoshtasu tauabynda seziledi.
Biz de búl amaldy oryndadyq. Toppen jýrgenning berekesi bolar, qasiyetti qara tasty sýiy baqyty búiyrdy. Dintanushy-ghalym, QMDB Pәtua jәne sharighat bólimining bas mamany Bauyrjan Áliyúlymen iyq tiresip, qara tasqa da jettik. Adam ayaqtary bir-birining ýstine mingesken qalyng topty, kýshti tolqyndy Bauyrjan ústazdyng iri denesi bir sәt ústap túrugha shydas berdi. Biz búl mezetti sәtti paydalana bildik.
Jәnnattan týsken qara tasty qúshyrlana qayta-qayta sýiemiz. Qara tastyng janynan esh ketkimiz kelmeydi-au, shirkin! Kezegin sabyrsyz sezimmen, abyrjyghan kýimen kýtken qajylar oghan jol berip qoysyn ba? Arqamyzdan qayta-qayta úrghyshtap «boldy ghoy endi, jeter endi, biz de kýtip túrmyz ghoy» degen synay tanytyp, ishara bildiredi. «Sabyr, sabyr» degen sózben ghana «qútylyp», qalyng nópirden әreng degende shetke qaray ysylyp shyqtyq. Dausymnyng qalay ghana qatty shyghyp ketkenin bayqamappyn. Ózime kelgenshe «Allahu akbar»-dy aita berippin. Tilim týisigime baghynar emes. Top basshylaryna qarasam, olardyng da óni quaryp, quanyshyn jasyra almay, әrqaysysy әr jerde «ayqaylap» jýr. Áriyne, quanyshtan shyqqan dauys qoy.
Kelesi ainalymda ishki týisik «taghy da qara tas, taghy da qara tas» dep sanamyzdy týrtpektep, mazamyzdy alsa bola ma? Alladan taghy da qara tasty sýidi súradym. Bauyrjan ústazdyng iri keudesine senim artyp, oghan osy niyetimdi bildirdim. Ol da ketәri emes eken. Jymighan jýzben: «Ne isteymiz?» – dep qoyady ishtey kelisken kýide. Taghy bel budyq. Qasymyzda Qajylyq Missiyasynyng tóraghasy Ghylymbek Mәjiyev bar. Keshegi batyrlarymyzdyng túlghasyn eske týsiretin úzyn boyly, keng keudeli Baqytjan (QMDB Halal bóliminde qyzmet etedi) aghanyng da senimdi qadamy izgi niyetimizdi oryndaugha serpin berdi... Taghy sýidik. Ýshinshi ainalymda... Júrttan úyat eken. Bizding topty bәri tanyp alghanday. Qúddy: «Myna «dәuler» taghy keldi me?» – dep súraqty tótesinen qoyatynday. Úyat bolar degen oimen alystau jýrdik. Sonda da qara tasqa qarap qoyamyz...
Bauyrjan ústazdyng aituynsha, Islam ghúlamalary arasynda qara tasty sýIge qatysty eki kózqaras bar. Bir ghalymdar ózgelerge zarar tiygizip sýiydi qúp kórmegen. Al ekinshi ghalymdardyng kózqarasy boyynsha, búl sәt – pendening sýiispenshiligin, qara tasqa degen yqylasyn aiqyndaydy. Biz osy joly ekinshi toptyng qatarynda boldyq. Alla qabyl etsin deymiz.
Qoshtasu tauabyn oryndap, әl-Haram meshitinen shyghyp ketuge ynghaylanyp jatyrmyz. Qayta-qayta keri búrylyp, Qaghba jaqqa qaray beremiz. Qasynan ketpey túryp, sol sәtting ózinde saghynyp túrmyz. Kýlli músylmannyng qúbylasy bolghan qasiyetti Qaghba biz ilgeri jýrgen sayyn artta qalyp, kózge kórinbey barady. Bir ghana súraq mazalaydy: endi qashan keledi ekenbiz, qos kózimiz endi qashan Qaghbany kóredi eken? Biraz úzap kettik. Zәulim ghimarattar Qaghbany kózden búlbúl úshyrdy.
Meshit aulasyndaghy shyghaberiste kezdesemiz dep keliskenbiz. Uәdeli jerge kelsem, Bauyrjan Áliyúly otyr. Kózi jasqa tolyp, kónili bosap ketipti. Sonau jerde otyrsa da, san týrli ghimarattyng arasynan Qaghbanyng bolmashy bir búryshy ghana kórinetin jerdi tandap, sol biz sekildi «endi qashan kelemge» salyp, sary uayymgha salynyp, kóz jasyna erik beripti. Qaghbagha qaraudyng ózi – sauap. «Qaghbany qimaydy ekensin», – dedi ústaz diril dauyspen. Onyng Qaghbagha degen saghynyshy kóz jasynan, úzaq kýrsinisinen kórinip-aq túrdy. Biz de qimas sezimmen týn jamylyp, tolghanyspen qonaqýige qaray ayandadyq...
Qajylyqtaghy qinshylyqtar men synaqtar qazir úmytylghan. Qiyndyqty úmytu da – Allanyng ýlken nyghmeti eken.
Aghabek QONARBAYÚLY, QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi
Abai.kz