«Nur.kz» degen sayt kýlli elden «sýiinshi» súraghanday boldy ótkende. Qostanay oblysynyn, Uliyanov eldi-mekeninde kazaktardyng otbasy ózderining tarihy, dәstýri, bolmysyna say kazak auylyn qúrghaly jatyr eken.

Qúryp ta qoyghan. Arasynda atamany bar. Aty – Pavel Paratikov deydi. Sol býy depti: «Kazaktar әuelde auylda túrghan. Halyq qalagha qashyp jatqanda, biz kerisinshe auylgha kóship keldik» depti. Jaraydy, búl óz erki.  Onyng «tarih pen dәstýrge say kazak auylyn qúramyz» degeni qauipti.

Aldymen «Nur.kz» turaly aitayyq. Búl sayt el ishine iritki saluymen ainalysatyn siyaqty. Ótkende qazir isti bolyp jatqan eks-premier Serik Ahmetov osy Nur.kz bar jәne taghy birneshe yqpaldy saytty ótirik aqparat taratyp otyr dep aitqan. Ahmetov búlay degen bolsa búghan sebep boldy degen sóz.

Búl jolghysyn qalay týsinuge bolady? Aynalasy onshaqty kazak otbasyn kýlli Qazaqstangha jarnamalau ýshin atalghan sayt ýlken reportaj jasapty. Búl kimge kerek boldy? «Nur.kz» ony nege quana habarlaydy? Estip jatsa, ózderi jauap berer dep oilaymyz.

Álgi ataman aitqanday, Uliyanovtaghy kazaktar qauymy óz dәstýrine say auyl qúrmaq eken. Olardyng dәstýri ne? Eng birinshiden әskery forma. Óitkeni olar últ emes, әskery jasaq.

Tarihyna toqtalmay-aq qoyalyq. Tek bir aita keterligi, mynau: ózining Facebook-tegi paraqshasynda Jasaral Quanyshalin tarihshy Horoshkin degenge silteme jasapty. Ol ne degen?

«Kazaktargha  – orystyng otarlau sayasatynyng jyldam jýruine atsalysu, orys otarlaghan jerlerde imperiyanyng yqpalyn arttyru, otarlaghan jerlerdi qorghau mindeti jýktelgen(bylaysha aitqanda, olar jazalaushy otryadtyng qyzmetin atqarghan, avt.)». 

Imperiya qúlaghannan keyin kazaktar da qúryghan bolatyn. Endeshe Qazaqstandaghy kazaktardyng qayta «tiriluin» qalay týsindiruge bolady? Qazaqtardyng Ermaktan kórgen qorlyghy az ba?

Kazaktarmen sóileskenimiz bar. Olar ózderin orys sanamaydy. Bizder «erkin tughan, erekshe jaratylghan adamdarmyz» deydi. Olardyng ereksheligi, imperiyanyng qolshoqpary bolghanynda…

Qazaqstan tәuelsiz alghanda olar qulyq jasady. Memleket basshysy Nazarbaevty jogharghy ataman etip taghayyndady. Preziydent kelisti…

Qazaqstannyng zany boyynsha, jalpy óz-ózin syilaytyn kez-kelgen elde bóten әri sol elding әskery ýlgisimen sәikespeytin formany kiige bolmaydy! Soghan qaramay, әlgi Uliyanovte qonystanyp alghan kazaktar әskery kiyimi men shashkisin kiyip alyp tayrandap jýr. Olargha kim rúqsat berdi? 

Olar nege orys imperiyasynyng tuyn ústaydy?

«Kazachiya stanisa» deydi…Jaraydy, birikken eken. Jana auyl qúrmaq eken. Biraq, sizder әlgi «Nur.kz-ke» shyqqan kazaktardyng suretin kórdiniz be?

Áskery kiyimi óz aldyna, olar әldeqashan qúryp bitken Resey imperiyasynyng tuymen suretke týsipti (tómende surette). 

Aq, sary, qara týsti búl jalau әldeqashan qúryghan Resey imperiyasynyng tuy. Búl tugha tipti Reseyding ózinde tyiym salynghan desedi. Bizde bәrine rúqsat. Beyqamdyq.

Imperiya degenimiz ne? Ol otarlaushy jәne qanaushy.

Búl suret nesimen qauipti?

Biylghy jyldyng basynda «Bratiya Slavyane» degen úiym dәl osy tudy ústap suretke týsip, ony әri qaray әleumettik jeliler arqyly taratqan (tómende surette).

 Suretti esi dúrys emes Ermek Taychiybekov ilip alyp ketip, «orys imperiyasy jasasyn!» dep jar salghan edi.

ÚQK búl úiymdy destruktivti dep tapqan. Mine, kazaktar ústap túrghan jәne әlgi arandatushy úiymnyng qolyndaghy tu – bir tu!  

Endeshe saual: әldeqashan qúrdymgha ketken Resey imperiyasynyng tuyn ústaugha әlgi Uliyanovtaghy kazaktargha kim rúqsat berdi? Jalpy búl tudyng kazaktargha qanday qatysy bar? Sen qazir Qazaqstanda ómir sýresin. Bizding elimizde búl tu túrmaq, qazirgi Reseyding resmy tuyn ústaugha rúqsat etilmeydi.

Internetke kirip: «orystyng fashistik úiymdary» dep terseniz mynaghan kuә bolasyz: býginde búl tu osy fashistik úiymdardyng «últtyq» jalauy.

Reseyding 80-ge tarta qalasynda 53 fashistik úiym bar. Resmy tirkelgen!

Lavruhin degen kim nemese kazaktar Shevsova-Valovany qolday ma?

Endi ekinshi jayt. «Ontýstik aimaqtaghy kazaktar odaghy»  degen úiym bar.  Atamany – Lavruhin degen bireu. Búl kim? Búl qazaqtardy janqagha tenegen Tatiyana Shevsova-Valovagha  (TShV) qorghaushy jaldau ýshin aqsha jinaghan adam.

TShV-ny qorghaghan Lavruhin ne deydi?

«Tanusha, qoryqpa! Bizding isimiz dúrys. Búl Qazaqstandaghy orys diasporasynyng qúqyghyn ayaqqa taptau» depti әlgi Shevsova ekeuining arasyndaghy ózara әngimede. Últ arazdyqty qozdyrdy degen Shevsova-Valovany elimizde resmy tirkelgen tóraghasy, bylaysha aitqanda atamany qoldap otyrsa, endeshe qazaqtargha qatysty kazaktardyng oi-pikiri qanday ekenin qazirden boljay beriniz.

Týsingenimiz, kópúltty Qazaqstan degen jay sóz. Kópúltty Qazaqstanda qazaqty jek kóretinder kóp…

 «Ataman» da anasyn tyndaydy

Marqúm Altynbek Sәrsenbaev 90-shy jyldary býlik shygharmaq bolghan kazaktardyng «qylyghyn» bylay dep bayandaydy (Sәrsenbaevtyng «Tәuelsiz elde tәumendi túlghalar bolmauy kerek» kitabynan alyndy).

Soltýstikte «Gorikaya liniya» degen kazaktardyng úiymy sheru jasap, tәuelsizdigimizge núqsan keltirmek boldy. Sol jerge baryp júmys jýrgizuge tura keldi. Soltýstik Qazaqstandaghy kazaktardyng basshysy Achkasov degen bireu eken, kazaktardyng polkovnik shenindegi әskery formasyn kiyip alypty. «Ataman Achkasov» dep kirip keldi. Týri tanys siyaqty. Qasymda otyrghan oblystyng prokuroryna: «Siz nege mynaghan shara qoldanbaysyz? Nege memlekettik mekemede kazaktardyng formasymen jýredi?», – dep súradym.

Achkasovqa: «kiyimindi auystyryp kelmeyinshe, senimen sóilespeymiz», – dedik. Áskery kiyimsiz kelgen song qarasam, týri tipten tanys. «Osy men seni qaydan kórdim?» desem, «obkom komsomolda zavotdel bolgham» deydi. Komsomol taraghannan keyin, «ataman» bolyp ketken eken.

«Atamanmen» sóilesu mýmkin emes, elirip túr. Sosyn anasyn shaqyryp aldyq ta: «Eger kazaktar sheruge shyqsa, biz әskery kýsh qoldanamyz. Qaqtyghys bolady. Balanyz týrmege ketedi. Qasynda jýrgenderding bәri qútylyp ketedi de, sizding balanyzgha qiyn bolady. Óitkeni bәrin úiymdastyryp jýrgen sol», – dep týsindirdik. Ana bayghústyng jaghdayy belgili ghoy, balasyn ýiine qamap, alangha shygharmay qoydy. Qalghan belsengen topty da bólshektedik.

El tynyshtalyp, endi keteyik dep jatqanda, habar jetti. Jambyldan bir poyyz qazaqtyng azamattary «Kazaktardy Qyzyljarda taltandatyp qoymaymyz, toytarys beremiz» dep kele jatyr eken. Olar qalagha kirse, әreng basylghan kazaktar qayta kóteriledi. Sosyn, Petropavldan 100 shaqyrym jerde olardy tosyp alugha tura keldi. Dastarqan jasap, jigitterding bәrin kýtip, «oybay, jau ketti, endi keri qaytyndar» dep, biylet әperip, әreng bastyq. Qazir kýlkili siyaqty. Ol kezde órtting lebi sezilip túratyn.     

Dayyndaghan, Duman BYQAY

"Qala men Dala" gazeti