Keyingi kezderi sybaylas jemqorlyqpen kýres tәp-tәuir jýrgizip kele jatqandyghy dau tughyzbasa kerek. Múnyng nәtiyjesine kóz salsanyz san týrli saualdar sananyzgha maza bermeydi. Halyq qarjysyn qymqyrugha kelgende neshe týrli qulyq pen súmdyqtardy sheber mengergen alayaqtardyng ailakerligine tang qalasyn. Olardyng «Týieni týgimen, biyeni jýgimen» jútatyndyghy sonshalyq, tipti qaqalyp qalamyn ghoy dep te oilamaydy. Búlar ýshin jýzdegen, tipti milliardtaghan tenge men milliondaghan dollarlar әnsheyin bir sóz qylugha túrmaytyn úsaq-týiek dýniyeler sekildi. Osyndayda «oypyray, qomaghaylyqtyng shegi joq pa?» dep qalasyn.

Bir qyzyghy, keyde biylikting shynyndaghy emes, qarapayym ghana lauazym iyelerining adam qyzyghyrlyqtay dýnie jinaghandyghyn bayqap qalasyn. Jay oryntaqtyng ózi tәp-tәuir tabys әkelip, kishkentay bastyqtyng qaltasyn birden qalyndatyp jiberetin  «syiqyrlyghy» bar eken. Jәne búl jay keyde ayaq astynan jariya bolyp, jaghamyzdy ústaymyz.  Jaqynda «QazTAG» aqparat agenttigi Astanada aqsha aiyrbastau punktining iyelerining 900 myng dollaryn aldap alyp, olardy sazgha otyrghyzyp ketken alayaqtyng sottalghandyghyn harbarlady. Jaraydy, «myng asqangha bir tosqan» degendey qylmysker layyqty jazasyn aldy. Búl jerde bizdi tanqaldyrghany búl emes. Sot barysynda «Qazaq zaghipter qoghamy» birlestigining basshysy ózining ailyq enbekaqysynyng 875 myng tenge qúraytyndyghyn, ózining tuysyna 600 myng dollar qaryz bergendigin aitady. Sonda qalay bolghany? Búl kisining ailyq tabysy  Parlament deputattarynan da joghary bolghany ma? Al biz zaghipterding jaghdayynyng mýshkil ekendigin, olargha ýkimet tarapynan kómekting tym bolymsyz ekendigin, olardy júmyspen qamtamasyz etuding qiyndyghyn búqaralyq aqparat qúraldarynan kýnde oqyp, kórip otyrmyz emes pe? Qaramaghyndaghylardyng jaghadayynyng pәlendey emestigin kóre túra, osynshama ailyq alu әdilettilikke jata qoyar ma eken? Sonson, qaltasynan esh qinalmastan 600 myng dollardy suyryp beretindey ol kisining asyp bara jatqan qanday baylyghy bar?

Kishkene bastyq degennen shyghady, jaqynda bizding Qostanayda osyndaghy әuejaydyng bastyghy Yuriy Kim degenning ýiin әldebireulerding ýptep ketkendigin jergilikti baspasóz jarysa jazdy. Sonda úrylar ne aldy deysiz ghoy? O, oryndyqtan qúlap qalmanyz. Búl onbaghandar bastyqtyng adal enbegi men manday termen tapqan 14 million tenge túratyn zergerlik búiymdaryn jymqyrghanymen qoymay, seyften 30 myng dollaryn, 5 myng evrosyn jәne 5 million tengesin de qaltagha basqan. Biletinderding aituyna qaraghanda әlgi zergerlik dýniyeler tek aq altynmen jәne rubinmen kórkemdelgen syrghalar men saqinalardan túratyn kórinedi. Kimning qayda jәne neni jasyratyndyghyn jaqsy biletin úrylardyng «joghary kәsiby dengeyine» tәnti bolady ekensin.

Jaqynda bizde taghy bir dau shyqty. Janaghyday baukespe úrylar bir myqtynyng pәterinen asa qymbat túratyn shveysarlyq saghattar men zergerlik búiymdardy tonap ketkendigi belgili boldy. Solardyng ishinde ekining birining qoly jete bermeytin mynaday markili saghattar bar kórinedi.

Osyndaghy órip jýrgen ósekterge sensek búl pәter Qostanay oblystyq ishki ister departamentining bastyghyniki desedi. Alayda әlgi deparitamentting baspasóz qyzmeti múny joqqa shygharyp otyr. Búlar pәter bir kәsipkerdiki degendi aitady. Ol da mýmkin, bizdegi polisiya basshylary ýiine qymbat dýniyelerdi jinap úryldyrdy qyzyqtyrmaytyn shyghar. Ekinshi jaghynan, qazekemning «Jel bolmas shópting basy qimyldamaydy» degendi aityp ketken ghoy.

Osy orayda taghy bir janalyqty aitpay ketsek, ishimiz keuip keter. Kezinde 300 myng dollar paramen ústalghan tabighy monopolisterdi retteu departamentining batsyghy Múrat Ospanov myrza sot kesken 1 milliard tenge qaryzynan qútylypty. Mәkeng shynymen «myrza» eken. Ministr emes, qatardaghy departamen bastyghynyng osylaysha jalghandy jalpaghynan basyp, shalqyp ómir sýretindigine damyghan elderding sheneunikterining qay-qaysysy da qyzygha da qyzghana qaraytyn shyghar. Al Mәkeng qazir sýtten aq, sudan taza. Kezinde ústalghan basqa da bastyqtar sekildi. Biz osylay kete bersek týbi qanday ozyq 30 elding qatarynan kórinetindigimizdi bir qúdaydyng ózi biler.

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz