Jaratushy IYemiz Allah qana jalghyz.

Qarap túrsanyz, osynau jalghan dýniyada odan basqa jalqy jaratylghan ne jandy ne jansyz eshnәrse joq. Bәri qos-qostan, júp-júbymen. Ár júp birin-biri tolyqtyryp, birine-biri әr berip, sәn berip túrady. Óitpese, qay-qaysysynyng da ómirining siqy ketip, repeti búzylady.

Mysaly әn men mәtin de sol siyaqty. Útyry kelgende aita keteyik, ne alyp bara jatqan tereng mәn-maghynasy joq, ne kóz tartar kórkemdigi joq, tek «tehnikalyq jaghy» men úiqasynan min tabylmas nebir ólenderge әp-әsem әn jazylyp oryndalghanda әlgi «bayghús óleniniz» әjeptәuir dýnie bop shygha keletinin aitsanshy. Mysaly: 

          Jaynaydy gýlder dalada

          Sýigenim mening qalada

          Sýiemin sәulem ózindi

          Basqany qalama!

Qalada bir sýigenim bar dey túryp, seni sýiemin, basqany qalama dep deni sau adamnyng aita qoiy ekitalay ólenning әni qanday tamasha desenizshi?! Ári oinaqy, әri ýzdigip túr emes pe?

IYә, eger әnning mәtini (sózi) bolmasa ol da bir, til-qúlaghy joq mylqau da bir. Ánning әri de, sәni de –maghynaly, oy tastar quaty, jan terbeter siqyry bar sóz. Ásirese, mahabbat turaly әnderding sózi jastardyng jýregine ot tastap, shoqtay qarityn, al «basynan dәureni ótken» degendey eludi enserip, alpysty alqymdaghan jasamystar men qartamystardyng tipti odan da ótip ketken qariyalardyng ótkenin eske salyp, say-sýiegin syrqyrata otyryp, keshegi bir kelmeske ketken qayran kýnderining keruen tizbegin kóz aldynan kóldeneng ótkizetindey, ýrzada jýrekti ýzildire synsytatynday boluy-basty shart. Al sol  әnge ýni de, jýrek lýpili de, jalghan bolsa da jaryq dýniyege degen razylyghy men narazylyghy da  ýndes әnge júp bolarlyqtay mәtin (sóz) kerek. Sonda ol ekeui, yaky әn men mәtin júby jarasqan qos ghashyqtay, móp-móldir bir mahabbattyng ýlgisindey bir pәkizat dýniyagha ainalady. Búnday dýniyalar tek óner tuyndysy ghana emes, ol – últtyng ruhyn kóteretin, ómirge degen sýiispenshilikke bóleytin keremet bir kiye. Átten, biz býginde sol kiyemizdin, sol qasiyetimizding qadirin bilmey, bilmegenimizben túrmay onyng asyl ajaryn, bet-pishimin adam tanymas kýige týsirip, kónekózdershe aitqanda shyn-shaytannyng oirandy oiynyna ainaldyrdyq desek bir mysqal da qatelespeymiz.

Osy kýni úlan-asyr úly dýbirli merekelerde de, auyl-ýiding ainalasyndaghy toy-tomalaqta da úyalmay-qyzarmay júrt aldyna shyghyp, teledidardyng betin bermey әn salyp «júldyz» atanyp jýrgenderding ne әninde, ne mәtininde, ne ózining dauysynda qúrtaqanday da qún joq ekeni aitylyp ta, jazylyp ta keledi. Amal ne, qazaqtyng bilgen sózi ýrgen sózben birdey kýige týsken myna zamanda sondaylardyng shynynda da «júldyzy janyp», tasy órge domalap  kýnnen-kýnge órship barady.  Múndaylardyng ónerdegi búl bassyzdyghyna dem berip, olardyng jelqayyqtay jelpildeuine jel berip otyrghandar– eng әueli elimizding telearnalary. Qazir telearnalarda qalyng shegirtkedey basyp alghan jurnalist emes jurnalister, oidan-qyrdan kelgen jýrgizushiler, telejurnalistikadan da, baspasózden de beyhabar, adamnyng júlynyn «arqadaghy miy», bashpayyn-«ayaq sausaqtary» dep sóileytinder efirlik uaqytty toltyru ýshin  nebir әnshi emesterdi әnshi, «júldyz» qyp, solardan neshe әieling bar, neshe balang bar, neshe ret ýilendin, ýide tamaqty kim pisiredi, qyzdar hat jazbay ma degen siyaqty malghúndyq súraqtar qoyyp, onysyn «kezdesu», «interviu», «súhbat» dep oiyna kelgenin tele kórermenge úsynady.Sodan әlgi әnshi emes aqshatapqysh jylpostar, әigili әnshi, sazger atanyp shygha keledi. Búl últtyq ónerimizge, últtyq ruhymyzgha jasalyp otyrghan qastandyq dep baghalasaq ta artyq bolmas edi. Telearnalardyng búl isin ónerimizge, mәdeniyetimizge, jalpy ruhaniyatymyzgha orasan zor kesapat әri qylmys retinde qozghaytyn da mezgil jetti.

IYә, qazir búl «júldyzdar», «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa janbaytyn» ónerge kelgen ozbyrlyqtyng bir týrine ainaldy. Qatty aittyng deytinder  dey bersin osylardyng kesirinen qazir últtyq muzykamyz ózining últtyq boyauynan airylyp, tyndap otyrghan әning qay eldiki ekenin bilmeytin kýige týstik. Últymyzdyng ónerge, әn-kýy ónerine degen talap-tarazysy, talghamy ózgerip, qúldyraugha ainaldy. Búl – әsirese, jas úrpaghymyzdyng ózining últtyq ónerinen beyhabar, dýbәralargha ainaluynyng birden-bir bastamasy. Teledidarda әlgindey әnshi emes әnshiler ne әuezinde, ne sózinde mәn-maghyna joq, әlde eki esti, әlde mas adam sózin jazghan ba derlik birnәrselerdi qisalandap «Sen, sen, sen» dep nemese «qúralay shash» dep túrghanda telestudiyadaghy nemese konsert ótip jatqan alanqaydaghy jastar qosyla tenselip, ara-túra «ó-ó-óu» dep shuyldap jatqanyn kórgende Allah keshirsin «elimning erteni esh nәrsening bayybyna barmay shuyldaghan mynalar bolsa qazaq qanday últqa ainalar eken» degen de kýnәhar oigha ketedi ekensin.

IYә, búl mәselening aitylghanyna az uaqyt bolghan joq. Ony búlbúl ýndi Biybigýl Tólegenovadan, kýni keshe baqigha attanghan әlemge aty әigili әnshi Roza Baghlanovadan, Ermek Serkebaevtan bastap, nebir bilikti muzyka mamandary, ózge de óner salasynyng sanlaqtary aituday-aq aityp, baspasózge de talay mәrte jazdy. Átten, bilgen sóz ýrgen sózben birdey bolghan zamangha, qoghamgha ne dersin?!

Bir tandanarlyghy sol – teledidardan týspeytin búl «júldyzdar» aityp jýrgen әldekesh-әnderde bar bolsa bir, eki nota ghana bar. Bolmasa ol da joq. Biraq solar ózderi әldeqanday qyp, «oranjirovka» dep ataytyn danghyr-dúnghyrdyng ýni ghalamat! Olar әn dep salyp túrghan yzy-shudan birauyq oiynyzdy bólip, endi solar aityp túrghan mәtinge qúlaq týrseniz, ony poeziya nemese әn mәtini degennen góri ne esuastau, ne mas adamnyng elirmesi eken dep qalu da әbden mýmkin. Senbeseniz qaranyz:

          Biz ekeumiz jolyqtyq tym kesh

          Bir bolugha qoryqtyq mýmkin emes

          Aramyzdy bólip túr bir beles

          Ótkendi qaytalau mýmkin emes

          Jolyqqan kýndi qaytarsam deymin

          Qasynda qalyp seni jylytsam deymin

          Kóz jasymdy kórsetpeuge tyrystym-aq

          Seniminning biyigine baram qúlap

          Sezimim kýiip baram

          Jýregim kýiip baram

          Jýregim jylap janar

          Shydaydy jýregim, ketpe sen

          Sensiz ol soqpay qalady

          Sýiemin, sýiip kýiem

          Senikin, tipti, ýzip kelem

    nemese

          Sensiz ol kýiip qalady

          Jýregim ot bop janar

Búl әn-symaqty Áygerim Qalaubaeva degen qyz oryndaydy. Al endi osyny mәtin, ólenning sózi, ony deni sau, aqyl-esi dúrys adam jazghan dey alasyz ba? Ony óziniz biliniz... Álde ózi sózdi týsiniksiz qyp aitudy sәn kóre me, әlde bary sol ma qaydam osy әnshi qaryndasymyz әn salyp túrghanda onyng sózderin týsinuding ózi bir qiyamet.

IYә, elirme, laqpa, aqyl-esi aumaly-tókpeli bireu jazghan siyaqty osynday «ólender» búl әnge ghana emes jalpy býgingi qazaq әnderine tәn aurugha ainaldy. Oghan qalyng qazaqtyng eti ólip, qúlaghy da, kózi de ýirenip ketti. Ýirenip ketkeni bylay túrsyn osynday әldekesh-әnder men ólekse ólender toy-tomalaqta, teledidarda oryndalyp jatqanda zalda, studiyada otyrghan qyz-kelinshekter, әp-әidik apalar men әjeler, әsirese jalpy әiel qauymy qos alaqanyn bir-birine soghyp, tenselip mәz bop otyrady. Osynyng ózinen-aq biz, yaghni, býgingi qazaq últy ózining últtyq óneri men mәdeniyetinen әbden alshaqtap, últtyq tanym, últtyq talgham-talap, qattyraq aitsaq últtyq bet-beynesinen airylyp qalghanyn aiqyn kóruge bolady. Al últtyq ónerinen,  últtyq ereksheliginen airylyp, ol qasiyetterin saqtamaghan adamda últtyq namys degen bolmaydy. Últtyq namysy joq adam da jalpy adamgershilik, ar-úyat degen boluy mýmkin emes.

Endi ózin-ózi 200-den astam әnning avtorymyn deytin Núrlan Espanov degen jigitting myna әn-sózine qaranyz:

          Ayalaghan nazym,

          Qúlpyrghan gýlim,

          Sayalaghan baghym

          Shuaqty kýnim

          Alaulaghan jalyn

          Janymdy kernep,

          Kónilim alyp-úshyp,

          Tappaydy tynym

          Kónilim tolqidy

          Sen-sen-sen

          Qúralay mýsin,

          Sen-sen-sen

          Sen meni týsin

          Sen-sen-sen

          Kinәlaymysyn

          Sýigenim ýshin

          Asyl kýmisim

          Qúralay mýsin.

Ónerden, jalpy mәdeniyet ataulydan, azdy-kópti úyat pen ar-namystan habary bar adam osynday ne basy, ne ayaghy, ne ortasy joq, sózderdi óleng dep jazady ma? Ony ekinshi bireui әn qyp aitady ma? Qazaqta  «qúralay kóz», «aq kýmis», «qaqtaghan aq kýmistey» degen qalyptasqan sóz tirkesteri bar. Biraq memleket qúrghanyna býginde alty ghasyr bolyp otyrghan qazaq sol alty ghasyrda bir ret «qúralay mýsin», «asyl kýmis» degenin estisek, qúlaghymyzdy ne qylsanyz da óz erkiniz. Al aldynghy jәne osy eki elirmeni óleng degennen góri qazaq poeziyasynyng mandayyna bitken kesapat deuding esh artyqshylyghy joq. Býgingi әnning ózinen de, sózinen de mәn-maghyna qashyp, repetinen adam qorqatynday bolghany bylay túrsyn býgingi aqsha tapqysh «júldyzshalar» muzykalyq talghamy men sauatynyng tómendigi az bolghanymen túrmay qazaqtyng qalyptasqan sóztúlghalaryn әlde әdeyi, әlde nadandyqpen búzyp aitudy shyghardy. Sondaylardyng biri «qúralay shash» degenin estigende esten tana jazdaghanymyz bar.

Al, Abay Begey degen jigit ózining ghashyqtyq sezimin:

          Ádemising aiday súlu eligim

          Kórgen sayyn qarday (?) eridim

          Men ómirlik bolsam deymin serigim

          Ansaghanym

          Jýregimdi jylatpashy kel janym

      Janyma kep túraqtashy búlbúlym, – dep aqtarady. Osyny úyalmay-qyzarmay óleng dep ar-namysynyz bolsa aita alasyz ba? Elik qalay aiday súlu bolady? Elikting súlulyghyn esi dúrys ghashyq Aygha teney me? Jәne elikti kórip qarday eridim deseniz qasynyzda túrghan adam «mynanyn  esi dúrys pa?» degendey betinizge tandana qarauy da mýmkin ghoy. Tipti, qansha ghashyq bolyp qalsa da bireudi bútaqtan-bútaqqa úshyp-qonyp jýrgen búlbúlgha teneudi, oghan sen endi  mening qasyma kep túraqtashy deudi ol qyz qalay týsinedi, tyndarman siz qalay týsinesiz?

Ádette eng aqyldy adam – ózi bilmeytin nәrsening basyn qozghamaytyn adam. Óitpesen, bet qaray almaytynday úyatqa qalasyn.

A.Targhyn degen jigit:

          Mariyam arman edin

          Júldyzday janghan edin

          Ghashyq bop qalghan edim,– dep túrghanda dәl osy qaghida eske týsedi. «Apyr-au, qazaq әnine Mariya Magdalenanyng ne qatysy bar? Búl әn sonymen ne aitqysy keledi» degen de oigha qalasyz.

IYә, býgingi qazaq muzykasy turaly sóz qozghay bastasan-aq biz bir-eki mysal keltirgen sonshalyqty oraysyz, sonshalyqty qolaysyz osy bir kesirli jaghdayat eng aldymen eske týsedi. Ánnen-repet, sózden—bereket qashty. Al әni men sózinen múnday qasiyet qashqan últtyng erteni ne bolmaq dep oilaysyz? Dýniyada eng jaman nәrse–ónerde, әdebiyette typyrlaghan túghyrdan-túlpar, qarqyldaghan qara qarghadan-súnqar jasau. Búl–el bolashaghyna, úrpaq bolashaghyna degen qastigerlik, qastandyq. Endeshe, últtyq ónerdi órge sýireuding ornyna, ilgeri basqan ayaghyn keri ketiretin esersoq әn men maghynasyz mәtinge shygharylghan tumay tua shókkir «tuyndysymaqtardyn», olardyng «júldyz avtorlarynyn» kýndiz-týni televiziyadan dәriptelip, jatqanyn qalay týsinuge bolady? Búl últtyq sanany qúldyratudyng bir joly ghoy, bile bilgen adamgha! Qazir bankiden nesie alyp tughan kýn, jughan kýn siyaqty tausylmaytyn toy toylap jýrgen qazaq sol toylaryna osynday ne sәni, ne  nәri  joq jәrkelesh, әldekesh әnder oryndaushylardy at-týiedey qalap shaqyryp, olargha myng dollarlap púl tóleuinin, kempir-sampyr, shal-shauqandarymyzgha sheyin solargha qosylyp tonqalandap by biyleuining ózi-aq bizding qazekenning mәdeniyettegi, ónerdegi últtyq talap-talghamy qúrdymgha qúldyrap bara jatqanynyng nyshany ma dep qorqatynymyzdy nesine jasyrayyq!

Álginde biz kóbine әn sózine toqtalynqyradyq. Al endi jerge jata qalyp, basymen tonqalang asyp, qoyanshyghy ústaghan adamday selkildep túryp әn salatyndar turaly әngime mýlde óz aldyna. Men óz basym Ály Oqapov degen jigit sahnada túrghanda  ne әn salyp túrghanyn, ne sekirip әrtýrli gimnastika jasap túrghanyn týsinbey dal bolamyn desem kinәli emes shygharmyn.

Áriyne, biz búl jerde qazir qazaqtyng әn óneri de, onyng mәtini de mýlde qúrydy, bitti desek kýnәhar bolamyz. Onyng berjaghynda әr zamannyn, әr qoghamnyng ózine tәn ýni, ózine tәn sóz saptauy bolatynyn da bilemiz. Bizding aitpaghymyz, býgin әn dep jýrgenderimizding aighay-shugha ainalyp, nemese bastan-ayaq bir notamen ynyldaghan solghyndyghy jәne әn mәtinine  mәn beruge qabiletsizdik, kim kóringenning әnshi, «júldyz», aqyn atanyp aqsha tabudy kәsipke ainaldyrghany, jalpy ónerdegi sauatsyzdyghy haqynda. Sóite túra, sazger atanyp nemese pәlenbay әnim bar dep ózine-ózi sazger ataghyn berip jýrgender qanshama deysiz?!

Mamandyghy sazger bolmasa da kompozitor, sazger atanyp jýrgen Beybit Oralúly degen jigit óz bilmestigimen túrmay sazger degen sózdi keleke qyldy. Ol «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda sazger degen sózdi saz balshyqpen shatystyrmaq bolghanyn oqyghanda onyng myna biliksizdigine qatty qayran qaldyq.

«O, Voliter! Qayda Qapan Satybaldy,

Satybaldy balasy jatyp aldy,

Jatyp aldy aqquday aqyn atyn

Atyp aldy, tarihta aty qaldy,– dep Qasym Amanjolov aitqanday adam janyn eljiretip, kónil múzyn eriter alyp bara jatqan әni bolmasa da (búl – óz oiym!) kompozitor atanyp jýrgen búl jigit jalpy týrki júrtynda «saz» degen sóz әnnin, әuenning balamasy ekenin, tipti, birsypyra týrki halyqtarynda saz degen aspaptyng da bar ekenin bilmeytin bolghany-au, ә?!

Taghy da sóz útyry kelip túr: Osy kýni qazaqtar anany da, mynany da «oybay, búl termin sóz! Oghan tiyisip, qazaqshalaugha bolmaydy» dep qyzylóneshtenip jatatyn boldy. Beybit Oralúly aityp otyrghan «kompozitor» degen sóz de onshalyqty kiyeli sóz de emes, termin de emes. Ol bar bolghany «kompozisiya», «qúrastyru», «qúrastyrushy» degen ghana maghynany beredi.

IYә, naghyz әn ózine jazylghan mәtin sózimen qabysyp, ýndeskende ghana ózi janynday sýigen jan-jaryn, ómirlik synaryn tauyp tabysqan súlu qyzday kóriktene, kóz tarta týsedi. Onyng ýni birde janyndy terbep, birde sergitip, qúlaq qúryshyndy qandyryp, endi birde qaydaghy-jaydaghy ótken-ketken kýnderindi eske týsirip, say-sýiegindi syrqyratady. Óksigi bolsa da tәtti bir múngha bóleydi». Ne shalqar-shattyqqa, qarhәllәzy quanyshqa qaryq qylady, keneltedi. Qúdaygha shýkir, býgingi qazaq әni onday qasiyettilikten, onday kiyelilikten kende de emes, Ol qasiyet pen kiyeni aitqanda bir ghana aqyn Múhtar Shahanovtyng sózderine jazylghan әnderdi әsirese aldymen atar edik.

IYә, Múhtar Shahanov Allah-taghala jaratqan osynau on segiz myng ghalamgha, býkil tirshilik pen jandy, jansyz jaratylys ataulygha týp-týgel ghashyqtyqpen, inkәr sezimmen qaraytyn, jan tazalyghy men ar tazalyghyn ardaqtaytyn, jany nәzik te súlu, sóite túra aduyn, arqaly aqyn. Onyng әsirese, әnge jazylghan ólenderi qazaqtyng býgingi әn ónerin óz sózderimen ormanday oilylyqqa, tereng tebireniske toly mәndi de maghynaly erekshe bir әlemge ainaldyrdy. Eger biz qazaq sazgerligining songhy әuliyesi Shәmshi (Jәmshiyd) Qaldayaqov desek, әn sózinin, mәtinining sәruar sýleyining birden-biri osy Múhtar Shahanov der edik.

Onyng bir ghana «Jas júbaylar jyryn» alyp qaranyzshy. Alyp qaranyz da әlgi «qúralay shash», «kýiip baram», «jýregim janyp barady», «senikin, tipti, ýzip kelem», «sen, sen, sen» degen elirmelerdi eske alyp kórinizshi. Qaranyz:

          Sen bar jerde terezem teng siyaqty

          Teng siyaqty keregem keng siyaqty,–dey kelip,

          Dәl sen qúsap meni eshkim erkeletip

          Ókpelete almaghan sen siyaqty.

Keleshekke qatarlasa ayaq basqan jas júbaylar, qos manaq osylaysha bir-birine nazy men bazynasyn birge aityp-aytyp kelip «Endi sәulem bәri de әdiletsiz, bizdi baqsyz, bayansyz degenderdin» dep endi aldaghy әri asuy mol, әri tausylmaytyn asqar armandargha qanat qarmay úsha jónelgeni kóz aldynyzda kólbeng qaghady. Qosylghanyna qyryq jyldan asqan, Qúday qosqan kәri qosaghyndy sen de dereu qolynan alyp, baqytqa bet alghan, qiyal men qiyagha qanat qaqqan myna jas júbaylarmen qosyla qalyqtay jónelging keledi. Ári qaray, taghy da Shahanov sózine jazylghan әn:

          Sezdiruge batpadym da-a-a

          Bala mahabbatymdy,

          Terezening jaqtauyna

          Oiyp jazdym atyndy

Artyq aittyng deseniz dey beriniz, biraq arjaghynda qylauday qiyanatty oiy joq naghyz móldir mahabbattyng shynayy shyndyghyn, naghyz pәkizat, naghyz ýrzada sezimin dәl osylay aqiqattyng aq marjan sózderimen tizildirip, әn tyndaushynyng týisigine jetkize jyrlap beru osy kýni memsyilyq, «Alash» syilyghy degenderdi jylap-enirep jýrip ala-sala keudesi kókti kernep kerdendey jóneletinderding qaysysynyng qolynan kelip edi. Al «Aq bantiyk» әnining mәtini she? Osy әndi sonau bir jyldary jas ta, jasamys ta qoltyqtasyp túryp, qol ústasyp dóngelene biylep jýrip, terbele, tebirene shyrqaghanda býkil әlem ótken shaq turaly saghynyshqa tolyp ketkendey bolatyn edi ghoy. Árkim-aq ózining býkil ghúmyrynyng mәni men maghynasy, eng tәtti balmaghyz shaqtary saghymday búldyrap óte shyqqan sonau bir kelmes kezenderde qalghanday sezinetin edi-au! IYә, «Aq bantiyk» jastyq shaqtyng shalqyma da shat-shadyman shanyraghynyng tabaldyryghynan endi ghana attaghan balausa qyzdyng da, oghan inkәr bolghan bozbalanyn  da aqtyghy men pәktigining appaq bop ýlbiregen aqúlpa rәmizi edi. Nemese

          Jalghyz aqqu taudan asyp, qaytyp barady

          Saghynyshyn әnge qosyp aityp barady (M.Shahanov)

Osymen toqtayyq. Biz búl jerde onsyz da aty alty alashqa jayylyp ketken Múhtar Shahanovty dәriptemekshi de, nasihattamaqshy da bolghan joqpyz. Bizding býgingi әngimemizding arqauy qazaqtyng býgingi әn ónerine qatysty talay jamaghattyng janyn jep, býite bersek últtyq ónerimiz, әsirese әn-ónerimiz nendey ayanyshty kýige týser eken degen kónilindegi qayauyn ortagha salu ghana boldy. Qaytalap aitar bolsaq, eger biz últtyq әn-ónerimizdi dәl býgingidey әnshi bolmasa da әnshi atanyp aqsha tabudyng kózine ainaldyrghan «júldyzdardyn» osylaysha erkine berip qoysaq, búnyng týbi orny tolmas ókinishke ainalary sózsiz. Án men onyng sózine mәn bermey kim kóringendi sahnagha shygharyp, qyruar aqsha tólep toyymyzgha shaqyryp solardy bayytu, ol az bolghanday olardy kýn sayyn teledidargha shygharyp nasihattau últymyzdyng ruhani, qúldyrauyna әkep soghady. Al últtyq óneri  qúldyraghan últtyng býkil sana-sezimi qúldyraydy. Endeshe, әnimiz ben onyng mәtinining sózine de kóbirek kónil bóletin kez keldi, aghayyn!   

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz