Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4399 0 pikir 12 Qazan, 2015 saghat 12:53

SIZ QAY TOPTANSYZ?

Sayasisymaq pikir bildirudi asa únatpaymyn. Alayda osy FB auylyndaghy sendelgen sóilemder men senimsizdeu jazbalar jazbasqa jol bermeydi. Sebebi minut sayyn әr týrli oqighalargha qatysty әr taraptan byqsyp janyp jatqan posttar tolyq kartinany kórsete almay otyrghan sekildi.

Anau - anany, mynau - mynany aitady. Bәri aqyldy... Bәri danyshpan! Qosh. Onyng mәselesi mynada jatqan shyghar. Feysbuk jaryqtyghynyz dәl qazir top-topqa bólinip shapqylaghandardyng ala shangha toly alanyna ainalyp otyr.

Osynda birneshe top bar.

Birinshisi - ózderin deni týzu demokrattarmyz dep eseptep, AQSh sayasatyn jaqtaytyn, әdilet jarshysymyn dep, Resey әreketin dattaytyn, jergilikti biylikti jerden alyp, jerge salyp jamandaytyn top. Odan ne tabady? Kózdegenderi ne nәre?! "Mýmkin men týsinbey jýrgen shygharmyn, shynymen elge jany ashityn memlektetshildik sana ma?" dep sanamalasan, ol da emes. Qarap otyrsan, eldi dýrliktiru siyaqty kórinedi. Osylar Qazaq elinin, óz shanyraghymyzdyng qazirgi sayasy jaghdayy qanday ekenin tolyq týsine me eken?! Bizge eshkimdi jamandamay, mәn-jaydy týsindirip bere ala ma?! Naqty qanday saraptamalary bar?! Biylikke esi dúrys bir baghdarlama úsyndy ma?! Áy, qaydam... Bilmedim. "Atyng shyqpasa jer órte".

Ekinshi dep esepteytin taghy bir top bar. Reseyshil top. Olardyng oiynsha, oryssyz kýnimiz qarang eken. Olargha arqa sýieuimiz kerek. Taghysyn taghylar... Ghasyrlar boyy últtyq ruhymyzdy, elimizdi, jerimizdi mәdeniyetti týrde qanap, arystarymyzdy atyp, armanymyzdy taptap, sayasy basynyp kele jatqan elge sonsha nege esimiz ketip, emirenemiz?! AQSh-ty qarghap, qaralap, Qazaq biyligin tipti moyyndaghysy kelmeytinderi de bar "aqyldy" top. Búlar da týsiniksiz. Qazaqstan - bizding ortaq ýlken ýiimiz. Ýiding berekesin, bolashaghyn oilay ma eken?! Ne sebepten býgejektey beremiz? Naqty mysaldarmen óz elimizding baghytyn anyqtap bere ala ma?! Naqty úsynystar aityp jatqandary da joq. Osy jalpaqshesheyligimizden kóp jerde esemiz ketip jatqan joq pa?! Álde....

Ýshinshi top - týrikshil top. Búlar da sol AQSh-ty әulie kóredi. Olardyng oiynsha Týrkiyanyng týtini týzu. Reseyding reni solghyn. Kim kóringenning artynan kýnkildep otyrady. Óz elin, óz qazaghyn esten shygharyp alghan joq pa?! Maqsaty ne eken?! Onyng da týbine jete almaysyn.

Taghy bir eng bir qorqynyshty tórtinshi top bar. Ásire arabshyl top. Qúday saqtasyn, ózderining ashyghy bar, jasyryny bar... Óte kóp. Sala qúlash saqal ósirip, balaghyn sholtiytqan din búzarlar. Jaratqan jar bolsyn, әiteuir! Olar ýshin memleket degen úghym dóreki, últ, til, salt-dәstýriniz - bes tiyn. Uaghyzyn oryssha, qytaysha, aghylshynsha, arabsha aityp jýre beredi. Kimning tarysy bar, sonyng tauyghy. Búlardyng ishindegi oqyghan, jýrgen, kórgen kózi ashyq degenderining deni bәribir óle-ólgenshe Arabtardy sýiedi. Áueli Jaratushyny, odan song ózi jaralyp ósken ortasy, ata-babasy, elin-jerin sýimey me, tәiiri?! Qazaqpen qatysy bary biren-saran. Bәlkim, osylardyng ústanymy dúrys shyghar?))) Endi aqyly bar adamgha ol da mýmkin emes!

Besinshi top - últshyl top. Últshyl bolghan jaqsy ghoy. Últshyldyqty úrandamay, ispen kórsetu kerek qoy. Ras. Úranshyl. Úr da jyq. Auyzben anyratqanda, aldyna jan salmaydy. Sózderin tyndap, jazghandaryn oqyp otyrsan, "apyr-ay, ә!" "ras iy!" dep sýisinesin. Sodan keyin naqty iske shaqyrsan, qarasyn kóre almay, izin sipalap qalasyn.)) Áriyne, kópke topyraq shashudan aulaqpyn. 1% day bar.))

Qazaq elinde jasalyp jatqan, jasalmay jatqan ister óte kóp. Anaghan bir, mynaghan bir jaltaqtap, dalbalaqtap, dalaqtamay әr salada naqty qazaqqa, memleketke paydaly ispen ainalysu kerek. Biylikten әr nәrseni naqty, sauatty týrde talap etip, júdyryqtay júmylyp, әr azamat elding qamyn oilap, sóilep, әreket etu kerek qoy... Solay emes pe?!

Sonymen ne bolyp ketti?!)) Siz qay toptasyz?! Siz óz shanyraghynyzdy oilaytyn topta bolatyn shygharsyz? "Birindi, qazaq, biring dos kórmesen, isting bәri bos"

Abay bolayyqshy.

Bauyrjan Qaraghyzúly

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443