BAYLAR DA JYLAYDY: ÚLTTYQ BURJUAZIYa JYRY
Tәuelsizdik alghaly qazaq dalasynda mynghyrghan mal aidaghan baylar kóbeydi. Óndiris oshaqtarynyng tizginin ústaghan, alypsatarlyqpen tirshilikti úrshyqsha iyirgen, tyrbanyp jýrip tynayghan, astyna mingen arghymaghyn tebinip jýrip tenge jighan auqattylar legi az emes. Biraq sol qaltalylarymyz bayyghan sayyn jylauyq bolyp bara jatqan joq pa?
«Baydyng asyn bayghús qyzghanypty» degendey bolmayyq. Desek te, qazir bizde HIX ghasyrdyng ayaghy, XX basyndaghyday «sen túr, men atayyn» deytin últ ziyalylary nege joq? Búl ghasyrda altyn qúrsaqty analarymyz sayasat sahnasynyng ýsh bәiteregi – Álihan, Ahmet, Mirjaqyptay arystardy, Jýsipbek pen Múhtarday úldardy, Álimhan Ermekovtey oghlandardy nege dýniyege әkele almay otyr? Bәlkim, bizde últtyq burjuaziya qalyptaspay otyrghan bolar. Mәselening tigisin jazyp kórelikshi…
Qaltyrau
«Aghayynyng bay bolsa, shaynaghanyng may bolar» deydi qazaq. Aghayynymyzdyng bay ekeni ras, desek te auzymyz әli de shylqa maygha tie qoyghan joq. Nege? «Qazaq qatelesti» deyin desek, bizge qarap «jylangha týk bitken sayyn qaltyrauyq bolady» degen babalarymyzdyng sózi kýlip túrady. Múnyng sony nege aparady? Qazir «Bermesen, bermey-aq qoy baspanandy, Bәribir tastamaymyn astanamdy» («A» әrpin bas әrippen jazugha da bolady) dep, Qasym jyryna elitken jastarymyz az emes. Olardyng bir bóligi jasy ordabúzar 30-dy orasa da, otaghasy hәm otiyesi bola almay jýr. Endi bir parasy alyp shaharlarda ekiden-ýshten bóbekterin ertip, pәter jaldap, «pәterqúl» kýy keshude. Bir qauym jetkinshekter qos-qostan diplomyn arqalap, arbakeshke ainalghan. Últtyng jyrtyghyn jamaydy degen bir oghlandarymyz bazar jaghalap, endi bireuleri Seyfullin syndy qazaq ziyalysy atyndaghy kósheni saghalap kýn kórude. «Kiredi itke» (krediyt) kýn kórgen, «kiredi itpen» ýy alghan, «kiredi itpen» ýilengen myndaghan jastar elding joghyn joqtaydy, elding múnyn shertedi dep aita alamyz ba? Osynday qaltyrap jýrip kiriptar kýn keshken jetkinshek qazaq ruhaniyatyna, qazaq sayasatynyng kemeldenuine, qazaq ekonomiykasynyng qarqyndauyna ýles qosa almaq pa? Key kezderi «jastar sayasaty» degendi konsert qoymen tarazylap jatamyz. Búdan basqa jol qarastyryp kórelikshi… Mysaly…
Alaghan qolym beregen
Mysaly, biz Múhtar Áuezov eng alghash sahnalaghan «Enlik-Kebek» qoyylymyndaghy Kebek obrazyn somdaghan, alaghan qoly beregen Aymaghambetov Aqkenje babamyzdy jaqsy bilemiz. Ol 1917 jyldan keyin Qazaqstannyng әleumettik isine aralasyp, uezdik, oblystyq Qazaq komiytetining júmysyna qarjylay jәrdem berip túrghan. Shynghystaghy «Talap» iygilik úiymynyng qúryltayshysy bolyp, keyinnen ashtyqqa úshyraghan Jetisu, Syrdariya qazaqtaryna azyq-týlik, qarajat jaghynan kómektesken. Búl – bir. Ekinshiden, «Qazaq» gazetining demeushisi bolghan Hasen Aqayúlynyng eren enbegi úmytylmaq emes. Ýshinshiden, «Alash orda» ýkimetining bas Atymtay jomarty IYke Ádilevti eske alynyzshy. Tórtinshiden, Alash partiyasynan qarjysyn ayamaghan Ahmet Ishannyng jomarttyghy jayly anyzgha bergisiz aqiqatty qalay úmytasyz? Qazaqtyng «Djon Rokfeller», «Bill Geytsine» ainalghan, múnday iygilikti, iygi isti qoldaghan baylarymyzdyng tizimin taghy da tize beruge bolady. Mәselen, 11 myng jylqy aidaghan Qarajan (Ýkibaev) bay. Ol 1906 jyly Mirjaqyp Dulatov týrmege qamalghanda kepildikke 2500 rubli tólep, bosatyp alghan. 1918 jyly Múhtar Áuezov shygharghan «Abay» jurnalynyng shyghynyn óz moynyna alghan. Reseyding bolashaq patshasy Nikolay II Omby qalasyna kelgende 1000 jylqyny syigha tartqan Pang Núrmúhambet te alashtyqtar dese, ishken asyn jerge qoyyp, qol úshyn sozghan desedi. Kókshetaulyq Aybasov, Biymúrziyn, Mәkenov syndy baylar jayly da iygilikti mysaldar keltiruge bolady. Jahansha Dosmúhamedov Syrym batyrdyng shóberesi Salyq Omarovtyng kómegimen Mәskeu uniyversiytetining zang fakulitetin bitirgen. Álihan Bókeyhanov 1908 jyly segiz ay Semey abaqtysynda otyrghanda Medeu bay (Orazbayúly) on qúlyndy bie baylatyp, kýnde abaqtygha bir saba qymyz ben bir qoy soyyp, Alash ziyalysynyng qamyn oilapty-mys. Sonymen qatar, elde mektep ashu isinde bel sybana kýresken Esenghúl qajy bastaghan Maman baydyng balalarynyng últqa jasaghan jaqsylyghy úmytylmaq emes. Qosh!
Ne istemek kerek?
Búl – ótken ghasyrdyng әngimesi. Kenestik kezende osy baylarymyzgha «feodal», yaghny «qanaushy» degen kózqaraspen qarap keldik. Al búl mysaldar shyndyghynda, ol kezde últtyq burjuaziyamyzdyng qalyptasqanyn kórsetedi. Biz últtyq burjuaziya kez kelgen memleketting tiregi, irgetasy ekenin úmytyp bara jatqan siyaqtymyz. Al qazir she? Últtyq burjuaziyamyz qalyptasyp otyr ma?
Aytys ótedi. Onyng sanauly demeushileri bar. Osynday birli-jarym bayqaulargha, alaman jarystargha qarjylay kómek kórsetetin baylardy jer-kókke syighyzbay, jarnamalap jatamyz. Meshit salghandargha da qyzygha qaraymyz. Biraq qazaq jastarynyng bolashaghy, bilim aluy, azamat bolyp qalyptasuy baghytynda keshendi jobalar joqtyng qasy. Sondyqtan da jer- jerlerde salynyp jatqan meshitterdi, әleumettik kómekterdi últtyq burjuaziya dengeyinde istelgen is dep aitugha erte. Olay deu ýshin bizdegi baylar elimizdegi talantty, talapty jastardyng әleumettik jaghdayyn kóterip, olardyng memleketke qyzmet etuine septeskeni jón. Yaghny bizge 30-gha tolmay orda búzghan Shoqan, Súltanmahmút, Sattar syndy oghlandarymyzdyng shyraghyn jaghatyn últtyq burjuaziya kerek. Bar aitpaghymyz – osy.
Týiin ornyna
Múhtar Áuezov Leningradta oqyp jýrgende Smaghúl Sәduaqasov artynan aqsha jiberip otyrghan. Áuezov dosyna jazghan hatynda osy mәseleni jiliktey kele, «Qily zaman» syndy birqatar shygharmalar jazyp tastaghanyn aitady. Eger de Smaghúl Múhtargha qol úshyn sozbaghanda klassikalyq «Qily zaman» povesi ómirge keler me edi? Osy bir kishkentay ghana mysal bizdi auyr oilargha jeteleydi. Býginde memlekettik, últtyq sayasatta jastarymyzdyng aryndap kórinbeuining sebebi últtyq burjuaziyanyng qalyptaspaghandyghynan emes pe eken? Oilanayyqshy…
Qanat Birlikúly
Abai.kz