Almaty oblysynda  (búrynghy Taldyqorghan oblysynyng aumaghynda) ósetin tәtti týbir – qyzylshanyng qyzyghy ketip, bir kezdegi әigili sharuashylyq shashyrap bara jatqan edi. Alayda, niyet bolsa, qanday isting de tetigin tauyp, tabys kózine ainaldyrugha bolady eken. Búl sózimizge   qyzylsha alqaptaryndaghy býgingi qarbalas tirlik mysal bolsa kerek.  

Osy aptanyng birinshi kýni «Kóksu» qant zauytyna  (Almaty oblysy) tәtti týbir tiyelgen alyp jýk kólikterining alghashqy legi kelgen bolatyn. Birneshe kýn ishinde kәsiporynnyng ónim qabyldau alany alystan taular tizbegindey bolyp kórinetin qant qyzylshasy ýiindilerine tolyp ketti.

Rasyn aitu kerek, biylghy kýzding tehnikalyq daqyl ósirushiler ýshin osynshalyqty tabysty bolatynyghyn eshkim boljay qoymaghan. Degenmen, oblys basshylyghy tarapynan jasalghan jan-jaqty qoldaular bosqa ketken joq.  Diqandar qyzylshaly alqaptyng әr gektarynan búryn-sondy bolyp kórmegen ónim jinauda. Ónirdegi birqatar sharuashylyqtar әr gektardan 700-750 sentnerden tәtti týbir alyp jatsa,  qant qyzylshasynyng basym bóligi boyynsha  әr týbirding salmaghy  6,5 – 7 kelige deyin tartuda. Qanttylyghy da joghary, tazalyghynda da min joq.

Eng bastysy esil enbekting  esh ketpey, naqty nәtiyje berip otyrghany.  Biyl Almaty oblysyndaghy  qant qyzylshasy alqabynyng kólemi 4 myng gektardy qúrady. Ónirdegi irgeli de iri sharuashylyqtyng biri – Eskeldi audanyndaghy «Hilinichenko jәne K»   seriktestigi  187 gektargha tәtti týbirding túqymyn seuip, ala jazday bar mýmkindikteri men kýsh-quattaryn sarqa paydalandy. Qol enbegining ýlesin azaytyp, ozyq ýlgidegi tehnikany keninen qoldandy. Qazirgi kezde atalghan sharuashylyqtyng alqaptarynda 27 tehnika júmysqa júmyldyrylyp, kýnine 12 gektardan ónim jinauda. Amandyq bolsa, qazannyng 15 júldyzyna deyin jiyn-terimdi ayaqtaydy.  

– Biyl oblys basshysy Amandyq Batalov  qant qyzylshasyna qatysty birneshe mәrte seminar-kenes ótkizgende biz: «Gektarynan  500 sentnerden ónim jinaymyz» dep  uәde  bergenbiz. Biz osy sózimizden taymaymyz. Qazirgi týsimge ýnile otyryp, qorytyndysynda 700 sentnerlik kórsetkishti baghyndyramyz dege batyl boljam jasap otyrmyz. Biylghy tabysymyz Jetisudyng tól ónimi bolyp sanalatyn, strategiyalyq manyzy bar tehnikalyq daqyldyng danqyn qayta oraltugha serpin bereri sózsiz, – deydi  «Hilinichenko jәne K» senim seriktestigi tóraghasynyng ósimdik sharuashylyghy jónindegiorynbasary Viktor Romanenko.

Oblysta  qant qyzylshasyn jinau nauqany endi bastalghanyna qaramastan, bastapqy nәtiyje kónilden shyghuda ekenin jogharyda aittyq. Barlyghy osylay jalghasatyn bolsa, jer jannaty Jetisu ólkesi qyzylshanyng otany degen ataudy qaytyp  alatyn kýn alys emes.

Osylaysha, memleket basshysynyng Almaty oblysynda qant qyzylshasyn ósirudi qayta órkendetu turaly tapsyrmasyn basshylyqqa alghan oblys әkimi birtindep bolsa da tәtti týbir alqaptarynyng aumaghyn arttyru jәne alynghan ónimdi barlyq tarapqa tiyimdilikpen terendete óndeudi jolgha qon maqsatynda  «Qazaqstan astyq odaghy» zandy túlghalar birlestigining Preziydenti Núrlan Tleubaevpen birlese otyryp, oblystaghy qant qyzylshasyn ósiretin audandar men qalalardyng әkimderi, sharua qojalyqtary basshylarynyng aldynda, barlyq jaghdaydy jasaugha uәde bergenine kuә bolghan edik. Sol uәde ýddesinen shyqqan әkimdi úyatqa qaldyrmaghan sharua adamdary da kýzgi berekeni tasytty.

Uәde demekshi, Amandyq Batalov sózinde túrdy. "Jetisu" әleumettik-kәsipkerlik korporasiyasy   oblys әkimining qoldauymen Qaratal, Kóksu, Eskeldi jәne Sarqan audandarynda 6 servistik dayyndau ortalyghyn qúryp, olargha tehnikalar alyp berdi. Jalpy 2011 jyldyng nauryzynan 2015 jyldyng mamyr aiyna deyin oblystyng 10 audanynda auyl sharuashylyghy tauaryn óndirushilerge servistik, agrotehnikalyq, jabdyqtau jәne  basqa da qyzmetter kórsetudi úiymdastyru ýshin 18 servistik dayyndau ortalyghy júmysqa kiristi. Kóksu audanyndaghy qant zauyty kýrdeli jóndeuden ótkizilip, qayta iske qosyldy. Zauyt basshylyghynyng habarlauynsha, zauyt 100-120 myng tonna shiykizat qabyldap, odan 12 myng tonna qant óndirudi mejelegen. Kәsiporynnyng shiykizattyq súranysyn qamtamasyz etu maqsatynda  qant qyzylshasyn ósiretin sharualargha memleketten 240 mln. tenge subsidiya berilip, 1 mlrd. tengege juyq qarajatqa arnayy tehnika, sapaly túqym, janar jagharmay satyp alynypty.

Bolat Abaghan

Almaty oblysy.

Abai.kz